J

VAHEAEG

Olen kodus. Väga ilus. Mmmmh, mis ma siis teinud olen... Neljapäeval, kui tulin, viisime Vaarikaga isa välja sööma. Ta sai meil reedel 40 aastaseks ja me ei osanud midagi targemat välja mõelda ja niikuinii pere poolt kingiti uus Jaguari lõhn, siis me tegime veidi teistmoodi. Mmm, Sämmi grill. Hea.

Reedel oli suur juubel. Andrus tuli 3 ajal siia ja siis saime harjutada natuke... ja õhtul kogunes ligi 50-60 isa sõpra TKMK koguduse majja ja siis mina-Andrus tegime muusikat... sõime jms. Selline rahulik ja hea õhtu. Palju Õnne isale!

Laupäeval käisime isaga jõulukuuske ostmas Paidest. Ühtlasi sattusime kogemata Elioni poodi, kust isa kogemata endale uue läpaka ostis ja mina kogemata tasuta telefoni sain. :D

Eile oli kiriku päev. Türi koguduses oli eile jõulukontsert, kus ma see aasta kuulajaks olin. Päris huvitav kogemus on olla ka kõrvalvaataja rollis.

Õhtul hoidsin oma pisiõde, kes ei olegi enam nii pisike. Ema-isa käisid Võhmas kontserti andmas ja Maria läks Paide. Käsime Essuga õues kelgutamas, tegime piparkooke glasuuriga ja vaatasime multikat, panime puzzlet kokku... Vahepeal 1 karjus ja teine ei saanud aru, miks 1 karjub. Nii on meil Estriga.

Täna pakib Kirss jõulukinke... Ja õhtul läheme emmega Estri jõulupeole.

Kuni neljapäevani pole mul mitte ühtegi plaani. Siis on koguduse jõulupidu, ja 25ndal tuleb Vaarika ka koju ja saame kodus tähistada.

26. tuleb Timo siia (niiii hea) ja siis 27. läheme anname Kabalas väikese jõulukontserti! :)

Ja vaheaeg kestab mul koku 3 nädalat, mida on kuidagi päääris palju või mis? ;) hehhe

Tsautsau ja mõnusat kelguilma ja suusailma ja jõule ja aastat 2011 teile kõigile!!!

...

Ma ei kirjuta siia mitte midagi.

Ma ei...

...taha kunagi ühtegi suhet ilma rahuta. See sõna, mis ma Taanis sain, ei ole kadunud.
Ja rahu on see, mis määrab kõik. Vahel me peame midagi ära andma, enne kui me selle tagasi saame! Ja kui ei saa tagasi, siis see ei ole kunagi õige olnudki.

:)

Put a FIRE in our bellies and a river in our mouths! We are born to praise YOU!

I cant

sleep.
Ma tahan magada. Olen mitu ööd poolikut und näinud, sest ma lihtsalt ei saa magada. Ja täna oli ikka päris valus põhjus. Mõtlesin, et mu kurk lihtsalt põleb ära... Nii valus oli. Ja nina ka kinni, veel hullem.
Ehk siis tere haigus. Ja ma tahan, et oleks headaega haigus. Aga seekord olen ise süüdi - käisin mitu päeva ilma mütsita. Nii tubli. Kirss, sa ei õpi ka ikka...
Ja täna tegin oma esimese saavutuse üle pika aja, panin suure katla ise küdema. JESS. :)
Aga vist paar päeva kodus siis. Kell on 7 hommikul.

Kuskil sügavamal...

...igatsen ma vahel, et ma ei oleks nii kärsitu. Et ma oskaks ära oodata armastuse, et ma oskaks ära oodata tuleviku. Et ma ei jookseks praegu vastu seina. Elleri lõpp tuleb nii kohutava kiirusega, et ehmatasin ära mõni aeg tagasi. Kolm aastat on kohe läbi. Olles ikka eriti arglik, kui sisseastumiseksamitel käisin ja nüüd end üsna vabalt tundes, olen teine inimene. Tartusse kolimine on mind muutnud. Nii heas mõttes kui halvas. Palju uusi sõpru, inimesi mu ümber, täiesti teine keskkond, kus olla... Ja muusika. Muusika on teise tähenduse mu jaoks omandanud. Hommikuti ärkan, et muusikat tegema minna. Et kirja panna, et laulda, et pähe õppida, et uusi asju teada saada... Ja vanu unustada...

Olen kaks nädalat ülikorralikult koolis käinud. Otsustasin ikka ära lõpetada. Vahepeal tulid kõik mõtted läbisegi pähe, et läheks minema. Võtaks akadeemilise jne jne. Ja seejärel sain aru, et millal pärast ma Elleri siis ära lõpetaksin? Arvatavasti mitte kunagi. Kuigi see aasta on olnud nagu ta on... Ei ole mul aeg alla anda. Ja lõpetada midagi, mida ma alustasin, on ikka õige otsus. Muusikali esietendus oli ka suurepärane. Eks alati annab paremini teha, aga meie tegime ka väga hästi. :) Usun, et kui sul on aega kaks nädalat, et midagi kokku panna, ja sellest tuleb midagi head, siis on olnud hea tiim ja koostöö...

Igal juhul lähen nüüd arranžeerimistundi. Tsautsautsau.

Kirss.

Suur Maalritöö

2, 6, 7, 14, 15. Detsember Genialistide klubis "Suur Maalritöö". Lähen siis täna mina Urseli tundi laulma ja järsku Ursel ütleb, et kuule Kirss, sinu pilt ajalehes, inglikostüümis ja puha... :) hehe. Ostsin siis Postimehe ja oligi. ;) Nii äge. Olengi kuulus nüüd, oeh, neid 5minuti kuulsusi... :D eksole.
Igal juhul on mul juba nädalaid proovid olnud ja homme õhtul kell 19.00 on esietendus. whuuu... Ma tegelikult päris kardan, et kuidas läheb jms. Ema-isa tulevad ka vaatama, Vaari ja maari... :D
Olgu. Pean nüüd veidi õppima. tsau.

õnnetus

Igakord, kui mul läheb tsipa paremini, tuleb uus asi vana asja peale. Jalg hakkas juba paranema. Koorik oli peal ja ilusti... no öösel kratsisin veidi katki. Ja ostsin täna plaastri, et veidigi saaks väljas käia, mingi jube kalli plaastri. Panin peale. Valesti panin. Nii et pidin suht valusalt ära tõmbama peaaegu kogu nahaga. Uuesti toores haav ja mul pole aimu ka, mis homme saab. Ma pean homme kooli minema ja pärast proovidesse. KUIDAS MA SAAN hakkama, kui kogu aeg midagi juhtub? Ma ei suuda ja ei viitsi ka enam. Ma ei jõua vahel. Ega ma mingi kivikuju pole, kellel kõik alati hästi on.
Kurb Kirss.

Kollane

Meil tuleb varsti muusikal-etendus, kus mina laulan valget värvi.
Ja hetkel olen küll pigem kollane, kui valge. Tegin endale eile Goldrexi külmajooki, sest sain kuskilt külma ja ärkasin hommikul hullu köhaga. Nii, kohe, kui tee valmis sai, kallasin selle endale muidugi peale. sain küll nii palju eest hüpata, et ülespoole ei läinud, aga üks jalg sai põletada. Nahk maas ja mõned villid. Sain täna mingit kreemi ülemiselt naabrilt, ja jalg on nüüd kollane, sest kreem on mõnus kollane. Aga vähemalt leevendab valu ja sain päeval magada. Ja katsetan täna uuesti nende goldrexidega. Jumal, anna armu.
Pidin täna lauluvõistlusel olema. Aga näed siis. Päevad ei ole vennad. Selle asemel vaatasin filmi, lugesin kirjakohti, ja hakkan kohe joonistama. I´ve got the mood. Ma ei saa lihtsalt pükse jalga panna. Hurts too much. Ja kannan siin siis lühikesi pükse. mmmmh. Teist päeva üksi. Vaari käis eile önneks töi süüa. Ja homme tuleb mu Tim. :)
Olgu. Goldrex, here I come.

sometimes

...we already know the answers but we dont want to let go. We know whats right and wrong and we still want to hold on. We keep on pushing until someone gets hurt. Im glad we didnt. Im holding on to You now, so You better keep me in Your hands or I´ll fall and fall bad. Its this season in my life where everything I do seems pointless so its up to You know. Please keep me safe and show me the way. Your way.

Time for an update

J.Conference

Esimene november. Kell on 9:21 ja ma olen üleval, et valmistuda kogudusse minekuks. Pühapäev. Õues on väike lumekirme ja üks ilmajaam ütleb, et -1 kraadi ja teine, et -6 kraadi, kumba siis uskuda? Usume positiivsemat. ;)
Vahepeal on palju toimunud. Väga palju. Kuu ajaga olen end nii palju ära reisinud, et enam ei taha bussijaama näha ka. Timo elab Mustvees, see on Peipsi ääres. Ülimalt ilus koht ja ma saaks seal elamisega hakkama küll, ainult, et minu elu on praegu Tartus. Vähemalt selle kooliaasta lõpuni, ja kes seda teab, mis siis edasi saab. Mul pole aimu ka. Juba ainuüksi eelmise nädala jooksul jõudsin seal 3 korda käia. Mis ei ole iseenesest halb. Tegelikult oli väga hea aeg. Kõik need korrad. Ja kui sa kedagi armastad, siis sa tahad temaga koos olla.
Õnneks tuleb ta täna Tartu, mis on väga hea. :) Läheme mingi seltskonnaga õhtul kinno M.J uut filmi vaatama.
Siis oli vahepeal Jesus Conference. Meeletu aeg. Olin 3 erineva grupiga 3 päeva jooksul 5-6 korda lava peal, nii et järgmise nädalal ütles ursel mu kohta midagi sellist: "Sa laulad nagu naine, kes on aastaid suitsetanud!". Jess, nii julgustav lause oli! :D Aga läks vaid nädal, ja mu hääl taastus. Ja nüüd laulan jälle, nii et vähe pole.
Käisin 2-3 nädalat tagasi Lätis, Riias. Ema-isa tegid seal esimest korda draamat. Nii hea oli. Mina, Maria, ema-isa. Saime suure korteri 4ks päevaks ning lihtsalt nautisime aega koos. Sõime end iga päev lõhki ja käisime proovides. Ja kahel päeval olid etendused. Ütleks, et ma vajasin seda aega. Rohkem, kui ma oleks uskunud. Ma ei uskunud, et peale kahteteist aastat ühe ja sama draama nägemist mulle ikka veel pisarad silma toob. Et näha inimesi altari ees oma elusid Jumalale andmas mind nii puudutab. Pisikesed ja suured koos. Läheks järgmine kord ka, kui mul just samas ajal lauluvõistlust poleks. Aga Tim läheb vist kaasa. hihhhi. Mu vanemate tuleproov tema jaoks. :D JK.
:)
Mismismis veel. Mul ei olnud vaheaega ja enne jõule ei tule ka. Mu kallis tüdruk Tonya tuleb vist Eestisse kaheks nädalaks meie perega jõule veetma. Ja mul on selle üle ainult hea meel. See on niii äge. Mõte sellest, et ma näen tüdrukut, kellega ma aasta aega Taanis Piiblikoolis olin, toob mulle vaid naeratuse näole. My Ukrainian girl. :P
Eelmine nv. käisime Timoga Kehras noortekat tegemas. Oi, tegelikult kõigepealt läksin Mustveesse reede õhtul, siis öösel sõitsime poistega Tallinnasse, mingi 3st jõudsime kohale. Siis laup sõitsime Tallinnast Kehrasse rongiga, öösel Kehrast Mustveesse autoga ja pühapäeval sõitsin Tartusse. Ja nii ma sõidangi. Kogu aeg. Sõidan bussidega. Ma olen varsti bussikirsika. :D haaaa.
Eller. Viimane aasta. Kolmas kursus. Sain mingit preemiat eelmise aasta hea õppeedukuse eest. Olin just eelmine päev Timile rääkinud, et nii, nüüd on jamasti. Mul pole enam raha. Mis nüüd. Vastus: "Usalda Jumalat". Järgmine päev pangaarvel 3500 krooni. Mul polnud enam sõnu. Igal juhul, kui Jumal ka ustav pole, kes siis on? :)
Mul on üks unistus. Lõpetada Eller ja jälle kuskile välismaale minna. Siis juba koos Timoga. Aga mitte Taani... Võibolla DTS.
Ma igatsen oma välismaa sõprade järgi... Chris-Lydia, Barbala, Tonya, Amy... Tahaks näha teid. Ja on veel inimesi, kes elavad kaugel. Alati ei aita see, et noh, küllap ükspäev jälle näeme.
Ja üldse. Ma nüüd lõpetan. Ma pean hakkama end koguduseks sättima. Muidu ma ei jõuagi sinna täna. :)
Ilusat Pühapäeva kõigile! Nautige seitsmendat päeva! :) The Day The Lord has made!

MUstvees

Yeah beibi.
Tegelikult on nii hea. Olen Mustvees Timo juures teist päeva. Nii hea.
Rahulik.
Riisusime täna Timo perega mingi 3 tundi. PRRR. Ja samas oli hullult hea, töökas, mõnus ja mis sõnad veel. Igal juhul päris suure ala riisusime ära, nii et villid kätel ja... Ja söime õunakooki, mis Timo ema tegi. mmmmmmmmmmmmmmmmmmmmm. päriselt. ja veelkord, kõik koos: mmmmmmm! :)
Ja ma tegin päeval neile süüa. Päris hea tuli. jep.
Ma võikski siia jääda. Päriseks. Hommikul tegin mingi 7 ajal silmad lahti vms ja vaatasin suurest aknast välja, ma ei ole kunagi nii ilusaid värve näinud... Peipsi ääres on nii ilus. Selline hommik, mis lihtsalt jääb mällu. Kahju, et digikat polnud.
Nädalavahetused võiksid kesta kauem, kui kaks päeva. Vist pean homme Tartu tagasi minema. prr. ma ei mõtle sellele. mitte praegu.
:)

chosen

WE ARE A CHOSEN GENERATION; brothers and fathers, sisters and brothers, daugthers and sons, we yearn...

Mul on...

...suurepärased sõbrad!
Kui me ise oleme avatud ja räägime oma muredest, kui me jagame oma rõõme, kui me ei peida oma pisaraid, alles siis jäävad meie ellu inimesed, kes hoolivad. Ja mitte ei võltshooli, vaid päriselt hoolivad. Kes on nõus kasvõi nahast välja pugema, kes helistavad hommikul, et kuidas mul läheb, et kas ma saan ikka hakkama... Kes palvetavad koos minuga, kui ma olen kukkumas...
Kes nutavad KOOS minuga! Sest neile teeb haiget, kui mul on valus! Kes saavad aru, et probleemid ja kurbus ja masendus ei ole OK. Et nende asjade eest tuleb võidelda ja koos läbi minna.
Ja mul on suurepärane poiss. Kes ei jäta mind, kui mul raske on.
Mul on suurepärane õde. Kes tuleb siis, kui ta väsinud on, ja teeb mulle massaaži...
Ja mul on imelised vanemad. Kes ostavad kodu süüa täis igakord kui ma sinna lähen.
See nimekiri on pikem veel. Ma ei oska lihtsalt alati kõike sõnades väljendada.
Ja mu armastus on suur teie vastu! Suurem tihti kui ma ütlen. Või oma tegudes näitan.

Nii

uudis. suur uudis kindlasti paljudele. et miks ma ei ole kõigil eraldi rääkinud? Just sellepärast, et ma ei jõua. Ja asjad ei sünni nii kiiresti, et üks hetk on kindel ja siis juba räägin kõigile. Eks uurige ise välja, küsige minult ja kui ei julge, siis jätke enda teada! ;) Ses suhtes, et mulle ei meeldi rääkida inimestest, kui ma ise midagi kindlalt ei tea ja... eks loe ise edasi!
Igal juhul on mul nüüd poiss! :) Simple!
Emme, ära muretse, räägin sellest niipea, kui koju tulen! (kalli sulle)

Septembrilapsed

Vaarika ja Maria! :)
Musi teile!!!!!!!!!!!!!!!!!

Once it was...

Once it was the blessing, Now it is the Lord;
Once it was the feeling, Now it is His Word;
Once His gift I wanted, Now, the Giver own;
Once I sought for healing, Now Himself alone.

Once 'twas painful trying, Now 'tis perfect trust;
Once a half salvation, Now the uttermost;
Once 'twas ceaseless holding, Now He holds me fast;
Once 'twas constant drifting, Now my anchor's cast.

Once 'twas busy planning, Now 'tis trustful prayer
;Once 'twas anxious caring, Now He has the care;
Once 'twas what I wanted, Now what Jesus says;
Once 'twas constant asking, Now 'tis ceaseless praise.

Once it was my working, His it hence shall be;
Once I tried to use Him, Now He uses me;
Once the pow'r I wanted, Now the Mighty One;
Once for self I labored, Now for Him alone.

Once I hoped in Jesus, Now I know He's mine;
Once my lamps were dying, Now they brightly shine;
Once for death I waited, Now His coming hail;
And my hopes are anchored Safe within the veil.

All in all forever, Only Christ I'll sing;

Everything is in Christ, And Christ is everything.

Kool

Kool on peal. KOOL. Elleri viimane aasta!!! Huh. Ma ei oska midagi õelda.

This blog

...is going to be in English. Just because I felt like it. That my latvian and american friends could also understand what I have in mind! And in heart, coz this one is going to be from there.
So I was in Latvia 4 days ago. I went last week on Thursday and arrived back on Sunday in the night. I went coz I missed LV. Well, at least I thought I missed LV. The thing I realized was that it wasnt about this country at all. I missed my people. My friends. I can go whatever place in the world but there wouldnt be joy in it coz my people are not there. I go because there are people in places I love. Chris-Lydia-Ieva-Barbala-Janis; you guys made my trip. It was a perfect trip in so many areas. Laugh, pizza, walkings, hitchhiking, new friends-my 3 little boys who I miss already, little kitties, Talsi... and so on. I loved it. Everything. Even a little arguing with my uncle who decided that he is going to pick on me (ooh, my parents and my uncle and his wife were also in Lv, in another place though, some conference or smth). Again. He just loves it. He can sometimes just say words that irritate me. He knows the right buttons. BUT it was ok, because I gave some crap back. ups! ;) But it was ok in the end and we´re always like that.
But Chris, I wanted to say this to you: YOU ARE AN AMAZING friend to me! Im so going to miss you when you go back to America, Denver. Im hoping to come to LV one more time before you leave, and maybe one day Ill be in in Denver with my husband and we´ll bake pizza again together... :) Ooh, and we are gonna record some of my songs. And no broken computers next time! ;)
Mmm, being back to Estonia has been challenging in many ways. Im working a little (cleaning-cleaning, ooh, and cleaning) and today I have been feeling like crap all day, sick probably a little or smth. And school starts next week... just different thoughts. Really hard to trust God, even though it should be easy. Im glad that our cellgroup started coming together again, first time was awesome. :)
And its a secret. BUT I cant be quiet about it. I have AMAZING friends! This summer is ending with surprises to me, coz I have started to hang out with people who just rock my socks off. One definitely is! ;)

:)

Minu I kord Talsis... :)

Latvia here I come! Ma ei ole umbes pool aastat Talsis käinud ja täna ma lähen. Kõik mu Talsi-armastus juhtus täpselt aasta tagasi ja täna... Ma näen selle aja jooksul Chris´i ja Lydia´t võibolla viimast korda oma elus ja ma ei taha sellele mõelda. Nad kolivad tagasi Ameerikasse ja juba sellele mõtlemine tõmbab tuju alla, aga ma ei kavatsegi selle peale oma tundeid panna.
Vahepeal on jälle niii palju juhtunud. See suvi on kokkuvõtteks üsna hea olnud. Palju seiklemist, PALJU koristamist ja veelrohkem enesega tuttavaks saamist! :) Kuna ma ei oska EI õelda inimestele, siis ka sellest on palju sekeldust tulnud. Päris parajalt kohe!
Ma just tõusin, käisin pesemas ja sõin emme tehtud pannkooke meega. Maailma parimad! Estril on homme sünnipäev ja kuna me kõik läheme ära, siis ema tegi täna talle väikese hommikuüllatuse. Homme tuleb Vaar koju ja eks nad siis ise vaatavad, mis edasi teevad. TA ON JUBA 4-AASTANE! Uskumatu, sellest on 5 aastat möödas, kui ema pea meie ukse vahelt sisse toppis ja ütles umbes midagi sellist: "Ma olen ikka väga rase!". Mul hakkab pea siiamaani ringi käima, kui ma mõtlen, kui uskumatu see kõik on. Jumal nägi mu ema-isa ahastust ja kinkis neile veel ühe tütre. No olgu, Saamueli sealt ei tulnud, aga üks paras Ester küll... :) vägev!
Mmm, kool algab peaaegu nädala pärast. Tshs, no kui ma sellele ei mõtle, on kõik korras. Ja siis ka, kui ma mõtlen, ikka on korras! Nii tahaks oma Kaidit näha ja mõnda muud tegelast oleks ka päris vahva jälle trehvata. Kõik on teisiti sellest aastast, kuna me oleme viimast aastat Elleris ja edasi on kõik avatud maa... Ursel juba mainis, et meil läheb raskeks, aga mis siis. Ma olengi mõelnud, et pean rohkem tööd tegema. Kõiges. K.a. koristamas käimine, 2l päeval nädalas pean end sellele pühendama ja ülejäänud aeg on kõik kooli-all. Ja muud värgid-särgid, kuhu ma oma JAH-sõna olen õelnud.
Paus.
Käisin just Estrile PALJU ÕNNE laulmas emaga. Isa ka mõmises mingit u-duuri. Mõnus! :D Kinkisime Pipi Pikksuka video ja ta päris oma pisikese potilille. Lapse nägu läks naerule, ta saab nüüd emmega koos oma lille kasta!
Ma usun, et 09/10 saab päris huvitav aasta olema. Selline teistsugune. Mul on tekkinud mõned tutvused, inimesed mu ellu, kes annavad päris palju juurde ja teevad kõike palju kirjumaks, kui enne oli! Ja ma ei taha oma elu niisama raisata. Ma ei taha Elleri viimast aastat niisama raisata, ja mõelda, et ahh, seda ma ei viitsi õppida ja seda viitsin. Kui ma juba seal olen, siis tahaks täiega olla.
Olgu. punkt.

Niinii

Kell on 7:28 ja ma mõtlesin blogi kirjutada. Läks just üks banaan alla ja veits müslit jogurtiga. Istun siin, joon teed ja varsti lähen tööle. Jeei, sain pisikese töö. Kuulutus netis, naine 2 lapsega vajab koduabilist, kuna maja on suur ja lapsed väikesed... Võtsin töö vastu, ja nüüd käin teist nädalat. Juba 2 korda käidud, täna 3-s... :) Päris vahva on nii oma raha teenida. 4 tundi päevas põrandaid nühkida näiteks. Päris armsad pisikesed on, 2-kuune ja 2-aastane! Rasmus ja Markus. Eesti meeste nimed.
Ja siis on vahepeal uskumatult müstilisi asju juhtunud. :D Näiteks just eile õhtul saabusin ma oma elu kõige juhuslikumalt ja huvitavamalt välja kukkunud reisilt. Teisipäeval istusin sõbraga rongi peale ja sõitsin tema sõbrale külla, kellel polnud aimu ka, et me sinna läheme. Oravale. Lõuna-Eestisse sellisesse päris tallu, kus on vanaema, lehm, sead, kanad, suur koer... :P
Ja siis selle poisi nägu, keda ma tol hetkel veel ei teadnud, see oli priceless.! Suurepärane aeg oli, ja ma nautisin igat sekundit, v.a. sekundid, kus ma magasin, siis ma lihtsalt magasin! :)
Ja üleüldse olen avastanud, et mida suve lõpu poole, seda kreisimaid tegevusi ja asju hakkan ma tegema. Just selliseid juhuslikke, eelmine suvi lõppes samamoodi! :D Ja pole hullu, olen nautinud iga hetke!
Igal juhul, 2,5 nädalat veel kooli-alguseni. Eks me siis vaatame, mis saama hakkab.
Tsau

aaaaaaaaaah

Kas ma viitsin, kas ma viitsin, kas ma viitsin?????????? :D

I guess I just really miss my hair! :)

...

WE LIVE
WE LOVE
WE FORGIVE
AND NEVER GIVE UP
COZ THE DAYS WE ARE GIVEN
ARE GIFTS FROM ABOVE
AND TODAY WE REMEBER TO LIVE
AND TO LOVE!

The Call

It started out as a feeling which then turned into a hope which then turned into a quiet thought which then turned into a word...
Ja nii on minu elu. Kõik saab alguse kuskilt mujalt. Üks asi viib teiseni ja enamik asju lõpeb kuskil, kus ei peaks. Olen viimase 24 tunni jooksul kõvasti nutnud. Wc-paberi rull laua peal. Ärge küsige, miks, ärge küsige, mis juhtus. Küll aeg teeb oma töö ja ma saan hakkama. Ma olen mõnikord isekas. Me oleme kõik isekad, tahtes omada kedagi või midagi, endale aru andmata, et nii võib keegi haiget saada... Ainuke, kes kedagi omab, on Jumal. Me oleme päriselt tema omad. Kogu loodu on. Oma isekus arvame, et kedagi kinni hoides ja pushides me võidame. Ainult pisaraid ja järgmise killu oma südamest välja. Tahtes oma vigu parandada, teeme aga järgmiseid. Kaotame oma sõpru, müürime end sisse ja selleks, et keegi sisse saaks tulla, on vaja see stupid müür uuesti katki teha. Ja kui siis ükskord paistes silmad lahti teha, siis ei aita enam tahe sõnu tagasi võtta. Siis ei saa enam aega tagasi keerata. Saab küll uue lehe pöörata, aga mis hinnaga? Kelle hinnaga? Sõpruse?

Blogi

Tahtsin blogi kirjutada. Kirjutasin ja kustutasin ära. Nii keeruliseks tahan kõike ajada, lihtsam on vist vahepeal mitte millesti kirjutada.

Vaarikas

Pea vastu kodus!
Ma armastan sind!
Ja igatsen sind juba! :)

Sometimes

Mõnikord on asjad valesti.
Läksin eile Tallinna peale nädalast Saaremaa puhkust. Saaremaal olin oma lapsepõlvesõbrantsi Liisi juures, samal ajal, kui ülejäänud pere oli onu juures. Mõnus aeg oli. Istusime rannas 4päeva järjest nii, et mu nägu põles ära. Jess. Aga see on ok.
Vaarika on tagasi. Mu Vaarika.
Aga asi, mis mind ärritab on... mu oma jalg. Nimelt hüppasin kuskilt alla siin mingi aeg ja nüüd lonkan 3ndat, 4ndat päeva. Ja läksin siis Tallinnasse oma targa peaga. mõtlesin, et ei ole hullu midagi. Tahtsin nii kangesti laulupeole. NII KANGESTI. :/ Eilse päeva pidasin vastu Vaari ja tema sõbrannaga... ja täna sõitsin sama targalt koju tagasi rongiga. Ma ei saa kõndida ja lonkan nagu vanamees kepiga. Life sucks. It just sucks sometimes. Ja Tallinnas ei ole nii, et keegi viib taksoga punktist A punkti B, no juhul, kui sa miljonär oled, palun väga. Tallinnas peab kõndima, oma jalgadel. Mis tähendab, et mina ei saanud kõndida. Nüüd istun ETV ees ja kuulan president Ilvese kõnet (mida ta muidugi paberilt maha loeb). Ja mu enesetunne on sitt. Lihtsalt sitt. Ma tahan ka seal olla. Koos Vaari ja Helena, ja Bennu ja kogu Eestiga, kes armastab meie lauluriiki. Mina armastan ka.

Ester

Igal juhul. Essu tuleb WC-st ja küsin siis, et miks sa käsi ei pese. Et pisikud tulevad jne... pese musi ka ära... Vastab siis, et EI VIITSI NOH.
selline õde mul.

1

1 päev

Tartu

Olen 5ndat päeva kodus. Türi-Allikul, kus elab umbes 10 inimest. Olgu, natuke rohkem... aga. Ja eile oli Jaanipäev. Käisime maal 3-e perega. Kiikusin, rohisin, söin, magasin vörkkiiges ja lamamistoolil... tegime lõket ja põletasime vanaema-vanaisa asju. Nutsin. Kumbagi pole enam maal ja ma ei oska seal olla. Kõik tundub nii tühi ilma nendeta. Lähen tuppa ja ootan, et keegi sealt tagatoast välja tuleks... aga ei tule. Maja ei ole enam meie kõigi. Samas nagu on ka. Kuid ei ole. Põletasime...
Õhtul koju tulles oli nii tühi. Nii igatsesin oma Tartu sõpru. Ja msn-s oli sõber. Ja siis läks tuju paremaks. Rääkisime, kuni ära kustusin ja tuttu läksin. Seekord oma tuppa ehk siis Maria tuppa, kuna Maria oli ära. Uskumatu, et keegi oli Jaanipäeval kodus ja rääkis minuga. Täna on parem olla.
Aga mis siis ikka. Jätkame toa remonti täna. Ja peaks õhtuks sisse saama. Mõnus suveroheline tuli. Porte on vaja veel panna ja asjad sisse viia. Ning veidi nipet-näpet...
Tahaks Tartusse, kasvõi üheks päevaks. Ja siis tagasi. Vaarika tulekuni on 2 ja pool päeva.
hmhmh :)

Rock

The Rock I Stand Upon

Sometime ago I walked my way alone
In that mess I confess I was searching for
You showed me where I really belong

Im saved now Ive got nothing to fear
When I fall You raise me up again...

And then let the summer begin

2 eksamit veel. klaver ja eriala. ja siis saan hingata. muidugi vahepeal on ka mõned üksikud hingetõmbed. ma loodan.
Kuule B, kui sa mu blogi juba loed, siis vaata, et sa ära ei ehmata. Selline ma olengi! :D
Käisin vahepeal pulmas. Karolina ja Toomase! Esimene pulm minu elus, kuhu ma ilma vanemateta kutsutud olin. Haha, hakkan vist suureks saama.
Igal juhul. Edu teile kõigile viimaste eksamitega ja nautige eesti imekaunist suve, mida lihtsalt pole. :)
Kirss

Mullid

...on üldiselt toredad. Seebimullid; sinised, kollased, lillad, punased. Nätsumullid; enamasti valged. Või siis lihtsalt mullid. Aga mitte minu mullid. Mitte see, kus mina praegu olen. See mull mulle ei meeldi. Oleks mul selline suur nõel, saaks selle ehk katki teha.
Värvisin just oma küüned punaseks. selline tulipunane. ilus on. ainult üks inimene maailmas teab, miks ma aegajalt oma küüned punaseks lakin. See on siis, kui...
Lugesin eile 6-7 tundi raamatut. Twilight´ II osa sain läbi. Ehk siis lugesin 2 raamatut 4päevaga läbi. Tekitas veidi sõltuvust. Mõtlesin, et võtan ühe päeva ehk vabaks, aga mul on igav. Vaatan ehk raamatut, mis mulle anti. Pidavat parem olema kui Twilight. Ehk siis tungivalt soovitati Twilight käest visata ja... aga no ma ei tahtnud. :)
Peaks sööma ka...
Ja magada tahaks. Enamuse ajast.

Nii, nii

Ma tean, et ma ei loe viimasel ajal eriti tihti, aga kui loen, siis ikka nii, et mitu nädalat järjest. Ses suhtes, et mitte ühte raamatut! :D
Igal juhul viimane kord olid mul Narnia 7 osa käsil, nüüd on Twilight. Ok, ma tean, mida paljud arvaksid... aga ärge arvake! Ma tahtsin tõesti ise järgi uurida, mis raamatud need siis on, enne kui keegi mulle oma arvamuse kujundab. Ja nüüd olen teise osa kallal (viimaseid osi ootan Vaari käest, kui ta koju jõuab)... Ma olen rahul. Ma ei pannud esimest osa enne käest, kui viimane lk sai pööratud ja uudishimu uue raamatu poole sirutus. Kahju ainult, et filmi enne raamatut nägin, sest raamat oli 100 korda parem.
Mis veel. Kool kestab veel 2 nädalat ja siis on 2 kuud vaheaega. Sounds fair enough.
Ja 3 nädalat ja siis on Vaarika kodus.
Ja 1 nädal ja lähen pulma...
Ühesõnaga saab vist kõike nädalates loendada...

täna...

...igatsen ma printsi. mitte konna.

Ma tahtsin lihtsalt õelda, et...

...kodust on väga raske ära minna. Seekord kuidagi eriti. Ei taha Tartu. Olgu, kui Tartus olen, siis ei taha Türile. Mingit sorti ring on see.

2 päeva kodus

Laupäev 30.05.09 Estriga

...

failure.dot.com

Testing

Täna on siis minu proovilepanekupäev. Kas ma saan hakkama või põrun haledalt. Pean Tartust Pärnusse vööra autoga sõitma. Ma terve eilse päeva halasin ja täna hommikul ma lihtsalt ei hala enam, sest ma tegelikult ka kavatsengi sõita vööra autoga Pärnusse. Mina ja Vivia ja siis mingi 10 poissi. Tähendab, mitte ühe autoga. :D Autosid ikka on. Lihtsalt autojuhte napib ja kuna mul load, siis otseloomulikult ma ei saanud EI õelda. Kuigi oleks võinud ja ilmselt pidanudki. Ma ei ole nii kogenud sõitja ju, et võtta kellegi poisi auto ja lihtsalt... Öösel sain auto ja siis veidi tiirutasin siin kandis, korra suri ikka välja ka. Siis ehmatasin majaelanikud ära, nad arvasid, et mingi rullnokapoisike istub roolis ja sõidab. Jeeshjeesh.
U can and will do it.

Mina

olen teda 1x elus näinud ja siis ka kuidas ta oli laval ja kogu hingest ülistas..HALLELUUJApole temaga kunagi 'live' rääkinud aga ometigi on ta mulle juba nii kalliks saanud..ja lähmegi koos imelisse taani, imelisse piiblikooli sest sinna on meie Imeline Jumal meid saatnud..KOOS:D nii superjärgmine testimonial tuleb raudselt varsti, kui sinuga juba ka esimest korda näost-näkku rääkinud olen:D..ja siis kiidan sind veel:Paga..sa oled tulnud raskest läbi mis on aga põiminud sind Tema k-ü-l-g-e--tead nagu superatak..aga nii ongi kõige parem:)ole õnnistatud ja ma arvan et sa saad ka minule õnnistuseks olema..(: ...juba oled,beautiful kirsika
24.05.06 HANNA

Alustame siis sellest, et ma tunnen Kirsikat juba sünnist saati. Iseloomu omaduste poolest oled sa otsekohene, heasüdamlik ja tegutsemisaldis. Mulle meeldib, et kui sa miskit tahad, siis sa ei jäta enne, kui sa selle saad. Mulle meeldib, et sa mõtled teiste peale. Mulle meeldib see, et sa pingutad ja rassid.. vastupidiselt minule. Ma ei tahagi rohkem miskit ütelda, kui, et .. ma olen õnnelik, et mul on üks tore sugulane & samas ka sõber nagu sina. Ole rõõmus..Hinda iga hetke ja..Naudi elu! :)
12.06.06 TUULI

Kirsika on see, kes teeb oma naeratusega (ka naeruga :D) teistele pai.
02.04.08

Kui keegi küsiks, et milline inimene Kirsika on, siis võibolla kõike ma ei oskaks öelda, aga seda mida ma temast juba tean, on piisav, et teda eksimatult kirjeldada. Kirsika on enne kõike väga siiras inimene, nii Jumala kui inimestega. Tihti on valmis ennast salgavalt teisi aitama - selline ongi Jumala armastus! Mis põhiline, ta on huvitatud sellest, mis on Jumala kutse tema elu jaoks ja on seadnud Jumala tahte ette poole kõike muud ja see ongi see, mis on kõige määravam selles elus. Keep going!!! :)
PRIIT 22.01.08

Teisipäeval

tuleb roosade kummikute ja roosa jope päev. Õues kallab vihma lausa kuuldavalt täna. Ja mina pean ju kuidagi kooli jõudma. Kuivalt. Või peaaegu kuivalt. Ja siis tulebki roosa päev täna. öööh, mulle ju nii väga meeldib roosa! :D

täna

...tulevad kaltsukad, poed ja eurovisioon.

...

Te ütlete, et mul on hea blogi. Ma vahel mõtlen, et kui ma siia aegajalt kirjutaksin sellest, mis tegelikult mu sees toimub, kas see siis ka nii hea blogi oleks. Oi ei, ma ei ole siiani üheski blogis valetanud, aga palju jääb kirjutamata. Ma lihtsalt ei taha. Ma ei taha olla avalik. Ehk siis riieteta kõigi ees, nagu paljud kindlasti oma unenägudes kõige suuremat hirmu näevad... Et näiteks keset tänavat kõndides jäävad kõik seisma ja sa oled lihtsalt alasti. Kõigi ees, ilma ühegi hilbuta. Ja siis ärkad ülesse ja tänad Jumalat, et see oli kõigest uni.
Vot nii on lood.
Igal juhul sain oma ajaloo tehtud, ja solfedzo ka. Ja nüüd on kõik muud asjad veel ees. Aga võtan samm-haaval...
Eile õhtul sadas paduvihma, no mingi 11 ajal... Harjutasin all saalis klaverit ja siis kui kuulsin padistamist, jooksin õue ja lihtsalt keerutasin, kuni hakkas paha ja siis jooksin tuppa tagasi. nii tunnen end aegajalt. Tahaks lihtsalt ilma põhjuseta naerda või siis nutta.
Ahjah.
Laupäeval käisin Piffi võtetel. Sain osaks meigitüdruku ja köögikata rolli. Ja aegajalt oli üks tore karupoiss, kes naeratuse näole tõi oma nina ja täppide jms (no mille muidugi mina silmapliiatsiga tegin) Ja vahepeal sai imelikku kartulisalatit süüa, mis kõhu valutama pani... Ja mõnikord filmiti ka. :)
Igal juhul pühapäev oli suht nõme päev, v.a. siis kui Bennu läbi hüppas ja oma hea tuju meile Tessuga kinkis...

Lugesin eile Mitch Albomi romaani "Viis inimest, keda kohtad taevas". Ei, see ei ole kristlase kirjutatud ja ei, see ei ole kristlik raamat. Kõneleb teine küll elust ja surmast, aga teistmoodi. Kirjanik jutustab siit ilmast õnnetult lahkunud mehest, kelle hing siirdub taevasse. Taevas kohtab ta viit inimest, kes kõik räägivad talle ühe seiga tema elatud elu kohta. Ülihästi läbipõimitud tema maapealse elu ja sellega, mis taevas juhtub... Lugesin ühe õhtuga läbi ehk läksin 1-st magama, sest ma ei suutnud enne rahu saada, kui lõpp käes.

Ah olgu, panen praegu punkti. punkt

eile, täna, homme...

Vanaisa matus. Päike tuli korraks välja ja sel hetkel mu isa naeratas. Tegin pilti ja avastasin, et kui sarnased mu vanaisaga ikka olid, on. Mõlemad sellised kinnised mehed... Aga kui sõna ütlevad, siis ikka nii, et maa väriseb. Vähemalt vanaisaga oli nii. Ja isaga on ikka ka. Vaarika kirjas (ta kirjutas vanaisale kirja, mille matusel ette lugesin ja kirstu kaasa panime) oli koht, kus vanaisa oli solvunud (ehk isegi pettunud) Vaari peale, kuna too jäi alkoholiga vahele... Ma tean, et see ei ole eriti hea koht, kus sellest kirjutada, aga ma tahan. Ma tahan õelda, et olen uhke oma õe üle. Uhke, kuna ta rabeles end välja sellest sitast, pahnast... Ja uhke vanaisa üle, kes ei hakanud karjuma, käsutama, vaid noomis ja ütles asjad välja nii nagu nad olid. Ja uhke isa üle, kes on suutnud meid taluda kõigi meie kapriiside ja tujutsemistega. Ok, ma tean, et nüüd ma juba kirjutan läbisegi absoluutselt kõigest, aga...

Laulsin vanaisa ärasaatmisel Cruxi lugu ÕHTU... Seal on üks koht: "Oh Jumal, palun kuule, meil ole lähedal, sest Sinu ligilolu vajame, nii suur kui väikene!" ja see koht hakkas mind kummitama. Ma võin ju eitadada endale, et Jumalat ei ole. Ja nii pingsalt otsida ja valetada iseendale... aga ma tean tõde. Ma tean, et Ta on olemas. Kõik on paigas siin maailmas. Kogu selle kaose keskel on siiski mingi kord ja tõde ja kui ma sellest ka kinni ei haara, siis millest veel. Keegi kuulus mees olla õelnud, et inimesed, kes usuvad, ei kaota tegelikult midagi, sest isegi, kui peale surma midagi ei oleks, on kõik ok. Aga inimesed, kes ei usu, kaotavad kõik, sest kui peale surma tõesti on taevas ja põrgu, siis pole neil enam lootust. Seega mina uskudes ei kaota midagi. Ehk mõned nn sõbrad, kes vaatavad mu peale imelikult, kuna ma olen kristlane... Ja siis on nad tõesti niinimetatud ainult.

Ehk mul tõesti aegajalt tekib paanika, et kas Jumal on ikka olemas. Et kas see, kes ma 22 aastat olnud olen, on ikka õige. Et ehk peaksin ma lahkuma kogudusest ja Jumalast... Aga ma ei suuda. Kuskil mu südames on alati teadmine, et on olemas midagi suuremat, kui teooria, et mu esiisa oli ahv kunagi olnud. Või teooria, et toimus pauk ja kõik oligi olemas. Ma ei oska nendel teemadel vaielda, seega ärge üritage. Ja ma ei pea inimestele Jumalat tõestama, sest Ta on ilma minu tõestuseta ka piisavalt olemas!

Istusin eile rõdul ja nautisin päikest. Nii kuum oli, et vahetasin riided (kes siis rante tahaks...) ja panin klapid uuesti kõrva. Kuulasin muusikat, mis paljude mõistes ei olegi muusika. Isegi jäin mõneks hetkeks kahevahele. Kuni jõudsin Henryk Gorecki 3 sümfoonia juude ja lihtsalt imetlesin, kui suurepärane suure S-ga võib üks teos olla. Veidi kurbust, ja samas nii ilus, siiras, puhas... Ma ei armasta kaasaja muusikat (eriti klassikalist), kuid see oli imeline. Kuulamistestis on umbes 35 lugu ja see oli ainuke, mida ma nautisin. Aitäh Gorecki! :)

Täna on suur ajaloo töö, mida ma ehk nii ei naudi, aga õpitud mul on, seega ma ei tohiks karta... ee ja mida ma kardaksin üldse? (ok kahekõne iseendaga, jess).

Vaari tuleb natuke vähem kui kahe kuu pärast koju and Im just loooving it! :) Helistasin just ühe korteri asjus, päris vägev. Siin samas kandis, a la 3000 läheks kõik kokku maksma. Möbleeritud ja värki, lähen vaatama lähemate päevade jooksul. Samal ajal ajavad mu vanemad asju, et Tartu poole kolima hakata. Nii olengi siin kahevahel. Et kas ma tahaksin uuesti vanemate juures elada... oeh. Eks paistab.

RIP

Kõige selle hullumeelsuse keskel, mis toimunud on, sain ma lõpuks end välja puhata. Magasin täna öösel 12 tundi järjest 8-st 8-i!
Mu kallis vanaisa, sa oled mulle oluline! Alati. Tean, et said taevas vanaemaga kokku ja praegu te lihtsalt vaatate kuskilt sealt meie peale ja naeratate, sest teate, et saite hästi hakkama. 3 pere, kellel on imelised lapsed (ning lapselapsed). Te armastasite meid kõiki nii väga, et teie kodu oli pidevalt üks läbikäiguhoov... Ma ei mäleta aega ega hetke, kus sealt oleks puudunud naer või nutt! AITÄH teile selle eest, et olite olemas. Kallis vanaema, palun hoia vanaisat meie eest. Ta oli viimasel ajal nii kurb, sest ta ei saanud sinuga koos olla.
ARMASTAN TEID!
Puhka rahus, mu kallis vanaisa!

3

3 päeva

Jalutasin eile öösel koju, kotis Trepikoja uus plaat TA TULEB PEA ja mõtlesin, et kui uskumatu päev mul ikka oli... Pidin ainult inimesi meikima minema, korraks laulatuselt läbi hüppama ja õhtul Kolgatale minema ja... Tegelikult meik peal, asusin ka ise teleka sisse ehk siis mind tehti ka staariks, sain Toomemäel muuseumis peategelase (Katre) korbikaaslast mängida, kellele seletatakse, mis seal vitriinide taga siis tegelikult on. iksaiting.
Kell 3 tormasin Jaani kirikusse laulatusele; Agne nägi välja nagu ta oleks muinasjutust välja astunud. Nüüd usun ma päriselt, et imed juhtuvad siin maailmas (ok, mitte et ma varem ei oleks uskunud)...
Ja siis õhtul Kolgatale, kus esines Trepikoda. SUPER!!!! Ja kui siis mu sõber T mulle veel plaadi kinkis, siis ma võtsin plaadi ja kõndisin nagu unes kodupoole...
:)

bäkk du de citii

Tagasi Tartus. Ma ei olegi veel hetke saanud nautida. Sest ma olen jooksnud siin ja kõndinud seal. Mul on jalad valusad. Ja ma olen juba väsinud. Kõigest 3 päeva olen ju tagasi olnud, aga...
Igal juhul põnev on olnud. Näiteks shoppasime Viviga kolmapäeval 4 tundi ja kumbki ei ostnud ühtegi asja. :D Aga eile tuli siis üks seksikas seelik ja... mmm, mis kontsad, jaja! ;) Nüüd on veel päikeseprille vaja ja siis on punkt (ma loodan...).
Nädala pärast kukub 22; õeldakse vist, et 22-viimne taks. Aga mina ütlen, et 26-lootus uus! Seega ei ole mingit viimset taksi. Küsige palju tahate, millal ma abielluma hakkan (see siin oli emale mõeldud)... Aega on ju veel! Maajailm!
Täna laulan kesklinnas mingi 5 ajal. Shh!
Olgu.

Kahekõne

Ester: "Kas sa lähed homme ära?"
Kirsi: "Ja!"
Ester: "Kas ma ei tulegi siis sinu poistega kohtuma?"
Kirsi: "Oota, ma ei saa sulle vastata...
Ester: "Aga millal sa mulle siis vastad?"
Kirsi: "Oota..."
Ester: "Aga miks ma ei tule suga poistega kohtuma, kissika, kissika...?!"

153

Väike pisiasi või...?

Istun laua taga ja muudkui meisterdan. Kuna mu blogi on avalik, siis ma ei saa õelda, mida ma meisterdan... Aga see polegi ju oluline. Telefon heliseb. Sõbrad Rakverest küsivad, et kus ma olen, Tartus, Türil? Vastan siis, et olen nädal aega Türil pesitsenud, ja pisike haigusekübe on veel sees, aga muidu on juba kõik tore. Siis nemad vastu, et olid Tartus koguduses käinud ja tahavad mind näha ja et mõne aja pärast helistavad uuesti.
Ja helistavadki. Paar tundi hiljem. Ütlevad, et nad on all... Ütlen siis, et terve pere tudub v.a. mina, aga ma võin alla tulla. Võtan Morri rihma otsa ja panen mantli selga. 3 treppi ja olengi allkorrusel. Vaatan mina, et kus nad on siis. Üks džiip nagu seisab maja ees ja tuttavad näod ka sees, aga ei või olla... AGA ON! Poisid tulid mulle külla, pikadpikad roosid, tumepunased, tort ja kommid Estrile. Kutsun nad siis ülesse, istume veidi. Räägime juttu. Nii hea. Ema tõuseb üles, räägib mõne sõna ja juba nad lendavad... Edasi järgmisesse kohta.
Vot sellised poisid mul siis. :)

Frustratsioon

Nõme. Kõik on nõme praegu. Lihtsalt tobe, kuidas üks väike olukord kõik muuta võib. Tundub, et ma ei saagi homme esinema, ega õpetama... Nimelt pidin homme TMG-s muusikatunde andma (8ndad, 9ndad ja 2klass)... Ja kuidas ma peaks selle realiseerima, kui mul ei ole häält? Või siis on mingi inguvinguläbininahääl... Ja pidin homme õhtul koolikokkutulekul esinema. Ja kuidas ma laulan, kui ma ei saa laulda? Põhimõtteliselt hakkan kohe kirja kooli kirjutama, et kõik jääb ära ja ma vihkan seda. Ma lootsin juba kolmapäevaks terve olla... Pühapäeva õhtust saadik jaman siin kõigega ja ma enam ei jõua. Tulin Türile just selles lootuses, et olen terve reedeks. No kas just terve, aga õpetamiskõlblik kindlasti. Ja nüüd istun, jalad risti ja mõtlen, et milleks see kõik. Milleks üldse jamada...

5min hiljem.
Kiri TMG-sse:

Mul tuleb nüüd üks väga kurb kiri kirjutada. Ma lootsin kogu südamest, et ei pea seda kirjutama, aga tundub, et mu tervis ei ole paremaks läinud. Nimelt, olen siin terve nädala külmetusega võidelnud (mis ei ole just eriti kerge olnud) lootuses, et reedeks on juba hääl olemas ja kõik muu ka korras. Aga täna on juba neljapäev ja ma köhin ikka parajalt ja nohu on ka päris hull. Ning häälest ma üldse ei räägi... Ma kardan, et ma ei saa homme õpetama tulla kooli. Juba kasvõi sellepärast, et kes tahab haigena teisi nakatama tulla (ning teine asi on ka oma hääle hoidmine, eriti inimestel, kes tegelevad laulmisega)... Tõusin täna lootuses, et ehk on parem, aga ei ole. Ja ma ei tahtnud seda kirja varem kirjutada, sest lootus sureb ju viimasena... aga tundub, et oleksin siiski pidanud kirjutama.Kardan, et ei õpetamisest ega homsest esinemisest ei tule midagi välja. Mõtlesin siin, et ehk suudan laupäeva õhtul vabal laval midagi teha siis, kui mul parem laupäevaks on, kuid praeguse seisuga jääb homne ära. Mul on ülimalt kahju, et nii läks, sest ma tõesti ootasin vägaväga homset päeva ja kõik on ette ka valmistatud... Kirsika

...jätk Maria blogile

...ja ta proovib mu kingi, sest need on ju minu omad. Ning ükskord pani mu seeliku selga, sest ma keerutasin sellega... ja mõnikord tahab ta sama asja süüa, mis mina, kuigi see ei pruugi talle maitseda, aga lihtsalt sellepärast, et mina ka seda söön. Või siis tuleb pikutama, endal pole uneraasugi, vaid seetõttu, et mina pikutan... Teinekord hakkab kõva häälega laulma, sest Kirsi ju ka laulab! :)

ja üldse on ta ju Ester!

Nii... ma plaanisin täna terve olla. Kus sa siis sellega. Eile õhtul jäi kurguvalu vähemaks (no lase ise mingi 5 korda päevas taruvaiku kurku, nii et põletab ja söö umbes maeiteakuipalju neoangini punaseid värke sisse) ja mõtlesin, et saan öösel magada... Ja siis läks hullem alles lahti. Nina kinni, nina lahti, üks pool kinni, teine lahti... nuuskasin pool ööd... ja ei saanud korralikult hingata. Palav, külm... Ja täna tõusin üles, palavikku nagu otseselt pole... aga nina. ja nohu. ja kurk. ja ... ja.... peaksin vist koju sõitma, et mind keegi tohterdada saaks. Ma pean reedel laulma. Ja õpetama koolis... crap ma ütlen.

When is a girl ready to be married?
When she is willing to stay single before she will disobey God...

Mnjah

Goldrex, Taruvaik, Neo angin, C vitam. Wuhhuu. Kevad siis jah?

I love it

Kodus. Küpsetan! :)

crazy

Käisin täna vanaisaga poes. Sõitsin autoga tal ukse ette, ja nii me läksime poodi. Ma arvasin, et pool tundi läheb. Kus sa sellega siis; 2 tundi käisime 3-s kohas... Kõigepealt hiiglamapikk nimekiri Krossi poes, siis apteeki ja hiljem veel Konsumisse. Ostis kümme erinevat lihasorti ja umbes 100 saiakest... Olgu, pisike liialdus. Aga üks sai mul selgeks: vanad inimesed on aeglased ja nad ei jõua. Ja kaks sai mul ka selgeks; Türi on PENSIONÄRIDE linn, rääkige, mis tahate... Kevadpealinn küll ja kaunis linn, aga pensionäride linn. Õnneks mina elan ju Türi-Allikul!

Aa ei, õnneks mina elan ju Tartus! ;)

Siis mis veel kodus siis, Morriga käin õues, muudkui pissib teine... olgu, olgu. Siis tegelen veits KirsikunstigaMidaKeegiEiMõista, kui ma seda seletada üritan, seega ma ei seleta. Ja loen raamatut WASHED BY BLOOD (Brian "Head" Welch, Lessons from My Time with Korn and my Journey to Christ)... tegelikult polegi enam midagi lugeda jäänud, kõigest 1 peatükk vms. Eile alustasin ja arvatavasti veel täna öösel lõpetan. Meeletu lugu KORNI kitarristist Head´st, kes tuleb mingi hetk arusaamisele, et ta on täiesti mõtetut elu elanud ikka... ja leiab tee Jumala juurde! :) SUPER raamat. Ja harib mu inglise keelt ka ehk pisut. Kõik inglisekeelne kirjandus harib omajagu.

Ja lihtsalt naudin seda, et saan süüa teha, sest süüa on. Mul Tartus kunagi pole; üks kord nädalas on ja siis ülejäänud nädal on tatrapuder. Jeei. Tatrapuder on hetkel viimane asi, mida ma sööksin. Oi eile tegin kartulit ja hakklihakastet ja pärast sõin kirsijäätist... ja oioi... mmmmmmmm. Homme tahan küpsetada midagi head. ;)
Igal juhul reedeni olen kodus ja siis vaatab edasi.

Kodu

Olen kodus. Pole siin 6 nädalat käinud. Imelik, Tartu-Türi vahe on kõigest 100 kilomeetrit, olgu 110 vms... ja ma ei ole nii kaua kodus käinud?
Igal juhul Estril on 39 palavik, isa ei jää alla ning emal on ka kõik haigusenähud... Kui ma seda kuulsin, tegi ikka olemise raskeks küll. Pidime Saaremaale vaheajal minema (aa, mul on vaheaeg nüüd, 1 nädal Ellerist vaba ja tulingi koju) ja nüüd jääb see ära. Pole hullu, sellega ma lepin, aga mitte sellega, et mu pere haige on. Palun Jumala kaitset oma pere üle ja enda üle, et ma vastu peaksin.
Vahepeal olin ühe päeva haige ja rohkem pole vaja ka. Lihtsalt ei ole vaja...
Ja kevad on ju nii ilus, soe oli täna õues. SOE! :)
Igal juhul, loodan, et need 5 päeva kodus mööduvad rahulikult ja ilma igasuguse tempota. Lähengi nüüd Morriga õuetuurile. ;)

Kevad

Kas seal on midagi ilusamat kui kevad? Vastus: EI! Vähemalt minu silmis ja eriti, mis puudutab aastaaegu! Ma armastan kevadet ja kõike, mis kevadega seotud on. Vesi, mets, lumesulamisvulin (lumi kaob), lilled, päike, õhk, inimesed, tuul... Käisime eile Vivia ja Markoga metsas. Lihtsalt panime kummikud jalga (õfkooors mina oma roosad) ja lihtsalt läksime metsa. Nii hea on õelda, et me läksimegi, sest tavaliselt need jutud vaid juttudeks jäävadki. Nägime palju vett ja lund ja väga sügav oli ka... aga nali oli omal kohal ja heast tujust ma ei räägigi üldse. Super päev! Õhtul veel vaatasime Liina juures Viviga HighSchoolMusical´i ; mis sest, et naiivne, ikkagi oli tore ja armas ja sellised filmid panevad unistama... Unistama sellest, et mul on ka ühel päeval võimalus laulda kuskil muusikalis, unistama tulevikust, mehest ka jah! :D
Igal juhul nautige kevadet, ei ole ilusamat aastaaega... Kinkige üksteisele lilli, viige kasvõi pajutibusid ja olge niisama superägedad! :)

:)

Nii äge lause:

"sest sa tundud olevat niuke kvaliteediga tsikk..kelle mees on juba omaette klass.."

Arm - lihtne nagu laul

Ma sain Tessult varase sünnipäevakingi!
"Arm - lihtne nagu laul"

Üks väike mõte sellest raamatust:

Ma kohtasin tänaval
väga vaest noormeest,
kes oli armunud.
Tema müts oli vana,
ta pintsak kulunud,
mantel küünar-
nukkidest rebenenud,
tema kingades
lirtsus vesi -
aga tähed särasid
ta hinges.

(Victor Hugo 1802-1885)

heh

...ja juba sain jagu! ;)

Nii...

...lükkasin edasi, kuid siin ta on. Haigus. Pool aastat pole haige olnud (v.a. peavalud ja aegajalt kõhuvalu). Väike nohu ning palavik. Kell on 11:37 hommikul ja ma juba jõudsin 2,5 tundi ennelõunauinakut teha. Tore. Mul on nii palju vaja täna teha; lõuna Viviga, kool ja õhtul laulma - mul ei ole aega haige olla ju. Lihtsalt ei saa nii... crap

139

Keskeakriis keskeakriisiks ja pikad juuksed pikkadeks juusteks... See polegi oluline. Oluline on see, mis toimub hetkel. Ja point on selles, et midagi ei toimu. Seisan paigal ja... lihtsalt seisan. Mingi hetk tundus juba, et nüüd, kohe-kohe, hakkan liikuma ja siis jälle. Olgu, see ei tähenda, et ma midagi ei teeks. Ikka teen, vahepeal väike haltuura, mõni suurem edevuselaat, mõni väiksem... Eile näiteks vaatasin Mamma Mia ära (hull tegemine eks?) ja ütleks, et jäin päris rahule. Seda seksi-juttu oli seal ikka päris piisavalt, aga kui sellest üle vaadata, siis oli hea Ameerika Hollywood. Kõike parajalt, naeru, tantsu, laulu. Minu poolt naeru muidugi. Istusin üksi toas, põrandal, oma voodi ees ja muudkui naersin, sest nii naljakas oli. Kaldun arvama, et mu kõrvaltoast arvatakse, et nüüd ongi hulluks läinud...
Ja koolis käin kenasti-tublisti. Võib peaaegu rahule jääda. Midagi nagu oleks puudu, võibolla seda indu ja tahtmist ja jaksu edasi minna. njamnjam.
1,5 nädalat veel ja siis saan ehk koju. Nägin täna öösel Estrit, emmet ja issit unes, Morrit... Ja lihtsalt ärkasin hommikul igatsusega üles. Tahan koju. Ei mäleta, millal viimati käisin. Aga hiljuti see küll ei olnud.
tsau

Kasvavad tagasi!

Mul on...

...keskeakriis????

Behind Blue Eyes

Kui poiss sulle ütleb, et sa oled ilus, siis see teeb ikka päeva helgeks küll!

Ballid ja trallid

Oli üks kiire päev. Hea päev. Kokkuvõttes lausa suurepärane päev.
Hommikul kool, mis ei olnud nii (eee, kuidas õelda) suurepärane, pigem selline keskpärane. Aga siis peale kooli hakkas vaikselt minema ja lõpus ei tahtnud enam peatuda. Käisin Savoy Balli vaatamas (Ja R ei unustanud mind laval, "Kirsid on paremad kui murelid!") ja pidin kahjuks poole pealt minema kihutama, tervelt tund head etendust jäi nägemata. Kella 9-ks läksin Trehvi, kus tegime veidi proovi Andre ja Kaidiga ning 10-st oli Aleni plaadiesitluskontsert, kus me siis soojenduseks olime. 6 lugu, päris ok tuli, arvestades seda, et tegime 1 korra proovi enne lavale minekut ja viimane kord laulsime neid laule aasta tagasi Itaalias, mmmmmmmmmmmmmm, ITAALIAS.
Ja Aleni uus plaat on päris (Y)... Üldiselt ei oska nagu eesti muusikat kommenteerida, aga seekord peab põidlad püsti ajama ja ütlema: tänud ALEN hea plaadi eest!
Seega selline tore tormamise päev, aga kõik oli seda väärt. Mõni asi läks paremini, mõni halvemini ja homme on jälle uus päev. Ehk täna, 00:20

Rasmusele

Mõtlesin sulle eraldi blogi(sissekande) pühendada:
Nimelt, MAGASIN BARBALAGA ÜHES VOODIS!
Peab vist kõik siin elus ikka üle täpsustama, et poistel kahemõttelisi auke ei tekiks!

132

Kuna kõik on nii uudishimulikud, et mis ja kus ja kes ma Lätis tegin, siis mõtlesin pisikese blogi sellel teemal kirjutada... Olgu, tegelikult Vaarikale siis:
Nimelt, istusin Laupäeva hommikul 6:45 bussi peale ja jõudsin Riiga 10:45. Sõber Kaspars (rõhutan sõna sõber) oli bussijaamas mind kenasti ootamas. Edasi kõndisime kuskile kirikusse, kust võtsime mikrofonid jms tehnikamula, millest mul aimu ka polnud ning auto peale. Siis sõidutati meid kuskile majja, mille nime ma täpselt ei mäleta. Toimus muusikaõhtu. Tegime proovi mõned tunnid (algus oli kell 7)... 3-keelne muusika: Läti, Leedu, Eesti ja tegelikult mõned lood ka Hispaania keeles. Ja ausalt õeldes oli see päris ehe õhtu. Viiul, tšello... mmmm. Päris palju rahvast oli ning hiljem tegi Läti kristlik raadio minuga veel pisikese intervjuu ning ma avastasin, et ma ei oska inglise keeles endast mitte muhvigi rääkida, ehk siis kõik, mis ma kokutada suutsin, oli see: MUSIC MEANS EVERYTHING TO ME... ja nii mingi 5 minutit!! :D
Barbala tuli minu pärast häälega Riiga ning läksime ööseks Kasparsi poole, kus me ära pidime külmuma... Magasime ühes voodis ja mingi enne magamajäämist rääkisime ja rääkisime ja ühel hetkel mina enam ei rääkinud ja Barbala avastas, et ta on üksi jäänud oma mõtetega! :) Sain mõned tunnid magada (ära unusta eelmist ööd, kus ma magasin 4-5 tundi, et bussi peale jõuda).
Hommikul läksime 10-st bussi peale, et Talsisse edasi minna. 2,5 tundi bussi peal ja seal ootasid mind Chris-Lydia-Ieva... Nägin korra A vanemaid poe ees... Ta ema tuli mind kallistama ja pidi õnnest pikali kukkuma. Tegelikult oli hea teda näha. Ma usun, et tegin tema päeva ka helgemaks.
Barbala läks oma koju ja mina Chrisi-Lydia poole. MMMM, mis toitu me tegime. Võttis mingi 3 tundi aega, enne kui lõpuks korralikku toitu nägin. mmmmmmm- riis aedviljade ja magushapu kastmega ja lihaga, mis taignas küpsetatud. supersuper. Nimelt Chrisil oli sünnipäev. Kinkisin talle Eesti kaardi ja karušokolaadi ja tegin ise pisikese kaardi. Ja hiljem sõime šokolaadikooki rohke glasuuriga. yummmy. Ja siis mingi hetk vajusime elutuppa, kus ma kogemata magama jäin. 8:30 tegin silmad lahti ja avastasin, et kõik 3 vaatavad mind. Nad ootasid pingsalt, et ma üles ärkaks, et kõik koos kooki sööma minna... HAHA, see oli päevanael. Ma tõesti jäin kogemata magama keset jutuajamist, mingi 2 tundi oli unedemaal. ;)
Ja siis esmaspäeval mingi 9 ajal hakkasime Chrisiga Jurmalasse sõitma. Chris läks külla sõbrale ja mina pidin Jurmalast Riiga üksi minema. auch. Ja Riias oli mul 4-5 tundi aega. Ups. Anyway läksin kõigepealt poodidesse, kus ei olnud mitte midagi teha. Istusin siis kinos maha ja mõtlesin, et võiks kinno minna. Saatsin Rasmusele sms-i, et aitaks mul filmi valida. Aitaski. Oleksin äärepealt kogemata õudukat vaatama läinud. Aga läksin lõpuks SEVEN POUNDS-i vaatama, mis oli supersupersuper. 6:45 õhtul seekord istusin bussi peale ja asusin Eesti poole teele. Ja siin ma nüüd olen, Eestis. Täna on uimame päev. just uimame.
tsau

I must be called crazy

Kell on 5:32 hommikul ja ma istun internetis. Olgu, tõusin 4:55, et pesemas käia ja midagi hamba alla võtta. Nüüd ootan oma taksot, mis peaks mind kenasti bussijaama viima, et ma Lätti saaksin. Nii et: i must be called crazy! Olen seda varem ka kordi ja kordi teinud, aga täna on tunne, nagu keegi oleks minust teerulliga üle sõitnud. Vot sedasi siis...
Ja Vaarile: Imetle seda pilti orksist edasi. ;)

Black Coffee

Kui meil eelmine kontsert oli, laulsin seal Brooke Fraseri lugu FAITHFUL (mitte segi ajada lauluga Faithful Father) ning lauludes mõistsin, et mida rohkem ma ennast laulu panen, seda kergem on inimestel kuulata. Mida rohkem ma mõistan, et laulul peab sõnum olema, seda enam näen, et inimesed kuulavad ja saavad mu laulust midagi. Ma ei taha laulda, kui keegi ei kuula... Toon ühe näite: BLACK COFFEE- 3 punkti selle laulu kohta: 1. Ma ei joo kohvi 2. Seal on lausa uskumatult nõmedad sõnad 3. Mulle ei meeldi see laul - seega ma ei saa seda teha südamest, kui ma ei usu sellesse, mida ma laulan. Ma võin ju teeselda, ja arvatavasti teen ka seda, kuna Black Coffee on minu repertuaaris kahjuks, aga see ei ole see, mida ma Faithful´i lauldes tunnen ja teised ka tunnevad... Ma ei ütle, et me ei või laulda neid laule, mis meile ei meeldi, mina näiteks kavatsen ka edaspidi kasvõi väljakutseks laulda, aga minu süda seal sees ei ole. Show ja blabla.
Olen Urseliga arutanud ka, et kui laul mulle ei sobi ja sõnad minuga vastuollu lähevad, siis ma ei pea seda laulma, mis on väga positiivne, sest igast s... ma ei saa laulda (sry väljenduse pärast, aga nii see on).
Et miks ma kirjutan sellest jah? Ma õpin II-st aastat laulmist. Millest muust ma siis veel kirjutama pean?
Ma tahtsin lihtsalt õelda, et kui ma usun sellesse, mida ma teen, siis näevad seda ka teised. Ma võin pushida ja pingutada millegi nimel, mida ma ei usu, aga see ei toimi. Ma võin ju teeselda, aga lõpuks nähakse see ikka läbi. Ma võin ju valetada endale, aga lõpuks tuleb ikka tõde esile.
Olgu, sätin end nüüd valmis, et Urseli tundi minna. :) Laulan Märtsist, mil algas Mai ning Lilledest, mis põlesid... Ja aitäh ütlen ka!

Im not good enough...

Im not good enough at singing.
Im not good enough at using my time right.
Im not good enough at studying my stuff in right time.
Im not good enough at my faith.
Im not good enough at my appearance.
Im not good enough at friendships I have.
Im not good enough at this world coz the standards are too high.

But im good enough for Him coz He loves me unconditionally. Just the way I am. Good enough or not...

Mul on 1 unistus...

Tähendab mul on palju unistusi, aga see on hetkel kõige lähedasem... Mu õeraas Vaarikas on poolteist aastat Kanadas elanud ja ta tuleb juba juunis tagasi (suur JESS!), aga ma tahaksin tal enne külas käia. Vaari elu näha, tema sõpru, seda kohta, kus ta on olnud nii kaua. Kui ma Taanis elasin, käis Vaari mul ka külas just enne minu äratulekut ja see oli nii fun! Üks parimaid aegu meil koos... Ma olin küll veits masenduses tol ajal, aga see selleks...
Mul on 1 unistus...

Paplitüdruk

PORTREE
Kerle Arula

Vahel oled sa otsekui vana mees.
Mulle näib, et isegi su habemes on pisut halli.
Vaatad paljunäinud silmadega maailma
ega imesta millegi üle.
Teinekord oled sa noor.
Oled nagu mina või nemad natuke hull,
natuke segaduses ja hirmsasti elujanune.
Su rasked sammud möödavad lennates tänavaid.
Vaatad prillide tagant tarkust koguvate
silmadega iga puud.
Ja su sõna ei ole veel väsinud alatisest
väljaütlemisest...

Uskumatu...

...et ma olin just 4 tundi õues -5 kraadises külmuses seeliku ja mantliga... mmm, milline päev! :) Tegelikult oli super! Mis siis, et ma võib-olla külmetasin, sest see kõik oli seda väärt.
Käisin Eesti ühe esimese muusikal-filmi võtetel massitseenis. Ja oli tõesti mass ja milline veel... Lõbus ja tantsiv! :) Tegemist oli filmi viimase stseeniga, kus rahvas läheb otse korporatsiooni-peolt Raekoja platsile ja hakkab seal laulma-tantsima. Päeva jooksul sai 2 tassi teed ja joosta umbes 1000 korda edasi-tagasi ja natuke tantsida ka! ;)
Igal juhul olen rahul!

13 ja reede

Varjatud Uhkus. Avastus ja milline veel... Olin nädalavahetusel kodus ja ütleks, et avastasin enda kohta nii mõndagi.
Kuulasin täna 13.Veebruari esinemist Ungari nädala lõpetamisest. Õelge veel, et 13 ja reede ei käi käsikäes (no ma ei ole ebausklik aga mõnikord on imelik ikka küll). Muide, meie kooli tehnikamees lindistas ka minu kukkumise cd peale. Jess... sai veidi naerda ja vabandust paluda, kena kniks teha ja aplausi osaliseks saada! Kui põnev, kui põnev. Kui need asjad kõrvale jätta, siis enamasti kõik õnnestus. Ma ka alles õppin, arvatavasti kogu elu. Aga avastus, mis ma selle CD kohta tegin, on igal juhul see, et ma ei oska suhelda oma kuulajaskonnaga. Söödan neile ette loo pealkirja, heal juhul veel mõne fakti ja kaon laulu... Mind kuulatakse küll, ma ei räägigi sellest, aga ma ei anna neile endast mitte tükkigi. Nii kade olen ju. Oi, kui negatiivsed emotsioonid mul praegu on. Selline saamatuse tunne.
Läheb üle.

Õppisin just harmooniaks veidi. Nii sibemoll ja mibemoll ja siis on vahepeal majorseitse ja harmooniline mollseitse ja muud sellist toredust. jess.

Ja kuulan aga edasi oma Faithful´i. Kui ainult seal lõpus seda kukkumist poleks... või just pidi see juhtuma, et ma näeksin, et ma ei ole veel õuntega. Alles roheline ja ehk mingi hetk ka... siinkohal jätkan ma oma mõtetes!

Kogumik Paplitüdruku Talv (Kerle Arula)

Tähelepanu, reisijad!
Ühissõiduki pagasiruumis võib hoida
ainult neid elusid,
mis on kokku pakitud ja ümbrises.
Reisijatel on keelatud bussi siseneda
avatud südamega.
Lubamatu on bussis siiralt naeratada,
vabalt hingata või murda lahti
endassesulgunud hingi.
Teisitimõtlejatel soovitame käia jala.

Mis mõttes?

Päris vihale ajavad sellised pealkirjad: HEIDI KLUM ON LIIGA PAKS? Ma vahel loen ajakirju, kõmu, sest uudishimu on ju suur... Vahel satub Postimees (online) lahti ja siis vaatab sealt selline pealkiri vastu. Klikin siis pealkirjale ja loen artikli läbi... Ja mis ma siis teada saan: 3-lapse ema Heidi Klum pidavat liiga paks olema modellitöö jaoks. Naine on kõigest 35-aastane ja piltidelt vaatavad vastu pigem liiga aukus põsed ja kondine keha, kui üleliigne rasv jms, mis peaks sõna ´paks´ alla kuuluma. Ja siis saangi vihaseks. Sest kaua võib (mitte see TV-saade)... Meile reklaamitakse plakatitel, reklaamides (nt meigitooted, juuksehooldusvahendid jne), ajakirjades, ajalehtedes, internetilehekülgedel, muusikavideotes, seda ideaalnaist, kes me olema peaksime. Ehk siis piitspeenikesed jalad, vööümbermööt peaaegu olematu, suured rinnad (enamasti)...
AGA mis siis, kui ma ei ole kõige seda? Mis siis, kui ma ei ole täiuslik selle maailma standardite järgi? Ja mis need standardid üldse on? Mis ei tähenda aga, et ma enda eest hoolitsema ei peaks.
Ma lihtsalt mõtisklen jälle ja jälle, et miks meile surutakse peale midagi, mis teeb inimesed haigeks. Anoreksia, buliimia, ülesöömine, depressioon. Ok, on inimesi, kes ütlevad, et nemad ei lase end mõjutada ja on endaga rahul sellisena nagu nad on. AGA enamus inimesi ei ole ju? Kõik tahavad olla teistsugused, ahh, võiks ju paar kilo alla võtta... Võiks ju? Kindlasti võiks, aga mitte nii, et üks asi viib teiseni ja lõpuks on naisest saanud inimvare...
Lihtsalt minu oma kummitus kummitab mind aegajalt. Ja elu ei ole nii pikk, et me peaksime seda raiskama üleliigse kilo pärast muretsemise peale.
Nii et, HEIDI KLUM, SA EI OLE PAKS. Söö veidi rohkem ja näita neile inimestele, mis on tegelik ilu!!!!!!

:)

ja ne snaju

Lähen kohe kooli. Kui aeg seisma jääks korraks, saaksin ehk ringi ka vaadata lõpuks...

...

...
It started out as a feeling
Which then grew into a hope
Which then turned into a quiet thought
Which then turned into a quiet word

Ära karda mind...

...ka mina olen väike!

Kuulasime Tessiga just ühte laulu, kus olid sellised sõnad.
Avastasin midagi enda puhul... Ma kardan inimesi. Ma kardan seda, mida minust arvatakse, ja siis ma üritan olla keegi teine. Nii igaks juhuks, et ma ikka meeldiksin kindlasti.
Tegelikult ma ei julge avaldada enda arvamust (mida mu sees kuskil sügaval kindlasti jagub nii et vähe pole) ja kui aeg-ajalt midagi välja ütlen, siis ei ole midagi hullu. Lihtsalt kuskil minu sees elab alles pisike Kirss, kes kardab. Kardab maailma, inimesi, iseennastki...

Homme lähen matusele laulma. Seda ma ei karda, küll aga tekitab see veidi pinget. Liiga palju surma mu ümber paneb mõtlema tõelistele sõpradele mu ümber. Ükskord tuli mõte, et kui ma jääksin halvatuks, kes oleksid need inimesed, kes mu kõrvale jääksid... Ei, ma tean, et ei ole hea mõelda nii negatiivselt, sest sõnad AGA ja KUI ei ole head sõnad. Siiski, vahel tulevad sellised mõtted, et kas mul on inimesi mu ümber, kes minust päriselt ka hoolivad nii palju, et oleksid mu kõrval. Ja kas ma ise olen selline inimene, kes hoolib.

Vahel tundub, et liiga palju hoolin...
Ja kannan teiste koormaid.
Sest ma tahan aidata, aga ei oska aeg-ajalt.
Ja siis kannangi...

Maria, mul on hea meel, et sa meie perre tagasi kolid. Usun, et see on õige otsus. Usun, et see muudab olukorra su jaoks kergemaks ning tean, et usaldus Jumala vastu on sind edasi viinud. Vahel tahame olla liiga vara täiskasvanud... Tahame avastada maailma ja siis avastame, et tegelikult ei ole me valmis. Maria, sinu aeg ka tuleb. Ja kuidas veel tuleb ja siis sa rokid nii, et vähe pole... Koos rokime! Ja kui Vaarika ka sealt Kanamaalt tagasi tuleb, siis rokime kolmekesi nii, et juuksed lillad, ja püsti ka! ;)

Vaarika, mul on hea meel, et sa kohekohe tagasi oled. No kõigest 6 kuud veel. Hakkan vaikselt uurima erinevaid võimalusi, kuidas me koos saaksime elada... See saab raske aeg olema, mina oma korralikkusega ja kontrolliga, sina oma siiruse ja shokiteraapiaga toa-korrashoius. Aga me saame hakkama, me oleme ju õed, kaks marja, kes on nii erilised, et shhhh!

Vahepeal tekitan endas mõttetut paanikat, et nüüd on asjad läbi. Tegelikult on kõik alles alguses. Ma küll ei tea, mis minust saab, (sest tegelikult ma juba olen) aga küll saab! Heh, nii segane lause, et läbi lugedes ei saanud midagi aru.

Mulle tuli see lumehelbekese teema jälle meelde. Aeg-ajalt ikka ajab mind taga...

No sellised suvalised mõtted mul täna siis, neljapäeval, kell 14:24... Olen terve päeva toas istunud, vahepeal söin riisisalatit, siis istusin korraks klaveri taga, kirjutasin mõned read, lugesin 1 rea Narniast... Kooli pole. Vaba.
4 tunni pärast lähen Algise stuudiosse ja sealt edasi jooksen Kolgata kogudusse, kus toimub Liisi ja Jürgeni mälestusõhtu. Tunnen, et pean sinna minema. See on vajalik meile, kes me laagris olime nendega viimaseid hetki koos.

Olgu

Puhake rahus, kallid!

WE LIVE (Superchick)

There's a cross on the side of the road
Where a mother lost a son
How could she know that the morning he left
Would be the last time she'd trade with him for a little more time
So she could say she loved him one last time
And hold him tight
But with life we never know
When we're coming up to the end of the road
So what do we do then
With tragedy around the bend?

We live we love
We forgive and never give up
Cuz the days we are given are gifts from above
And today we remember to live and to love

There's a man who waits for the tests
To see if the cancer has spread yet
And now he asks, "So why did I wait to live till it was time to die?"
If I could have the time back how I'd live
Life is such a gift
So how does the story end?
Well this is your story and it all depends
So don't let it become true
Get out and do what we were meant to do

Waking up to another dark morning
People are mourning
The weather in life outside is storming
But what would it take for the clouds to break
For us to realize each day is a gift somehow, someway?
So get our heads up out of the darkness
And spark this new mindset and start to live life cuz it ain't gone yet
And tragedy is a reminder to take off the blinders
And wake up and live the life we're supposed to take up
Moving forward with all our heads up cuz life is worth living

Minu

crap

crap

Aasta 2009

Mu esimene blogi sellel aastal siis. See tuleb sisutihe.