Mis mõttes?

Päris vihale ajavad sellised pealkirjad: HEIDI KLUM ON LIIGA PAKS? Ma vahel loen ajakirju, kõmu, sest uudishimu on ju suur... Vahel satub Postimees (online) lahti ja siis vaatab sealt selline pealkiri vastu. Klikin siis pealkirjale ja loen artikli läbi... Ja mis ma siis teada saan: 3-lapse ema Heidi Klum pidavat liiga paks olema modellitöö jaoks. Naine on kõigest 35-aastane ja piltidelt vaatavad vastu pigem liiga aukus põsed ja kondine keha, kui üleliigne rasv jms, mis peaks sõna ´paks´ alla kuuluma. Ja siis saangi vihaseks. Sest kaua võib (mitte see TV-saade)... Meile reklaamitakse plakatitel, reklaamides (nt meigitooted, juuksehooldusvahendid jne), ajakirjades, ajalehtedes, internetilehekülgedel, muusikavideotes, seda ideaalnaist, kes me olema peaksime. Ehk siis piitspeenikesed jalad, vööümbermööt peaaegu olematu, suured rinnad (enamasti)...
AGA mis siis, kui ma ei ole kõige seda? Mis siis, kui ma ei ole täiuslik selle maailma standardite järgi? Ja mis need standardid üldse on? Mis ei tähenda aga, et ma enda eest hoolitsema ei peaks.
Ma lihtsalt mõtisklen jälle ja jälle, et miks meile surutakse peale midagi, mis teeb inimesed haigeks. Anoreksia, buliimia, ülesöömine, depressioon. Ok, on inimesi, kes ütlevad, et nemad ei lase end mõjutada ja on endaga rahul sellisena nagu nad on. AGA enamus inimesi ei ole ju? Kõik tahavad olla teistsugused, ahh, võiks ju paar kilo alla võtta... Võiks ju? Kindlasti võiks, aga mitte nii, et üks asi viib teiseni ja lõpuks on naisest saanud inimvare...
Lihtsalt minu oma kummitus kummitab mind aegajalt. Ja elu ei ole nii pikk, et me peaksime seda raiskama üleliigse kilo pärast muretsemise peale.
Nii et, HEIDI KLUM, SA EI OLE PAKS. Söö veidi rohkem ja näita neile inimestele, mis on tegelik ilu!!!!!!