mmm

Vaarika, I love you more then candy and chocolate! :)
mmmmuah

:)

Nii, olen siis kodus. Täna on esmaspäev ja olen ikka veel TüriAllikul. Aga ma ei saa kuidagi tulema; tean, et see ei ole suurem asi vabandus, et ma ei olnud oma vanemaid+Estrit kuu aega näinud ja ma peaksin praegu Tartu poole sõitma, aga ma ei suuda. Igal juhul tulen täna mingi 4-5 ajal siis. Kooli ei jõua, aga sellest pole midagi. Ma elan üle ja ma loodan, et õpetajad minust väga puudust ei tunne! HAHA

Mis siis siinmaal ka toimunud on? Ma ei oskagi õelda, kas on... Kodus olen niisama logelenud, no ok koristanud, aga see võrdubki minu jaoks mitte millegi tegemisega. SEST koristamist olen ma suht eluaeg nautinud. No olgu, see on võib-olla paha sõna, aga mingis mõttes on see mulle alati meeldinud. Siis saab ju kõik korda ja pärast on nii hea tunne, et wow, nii puhas on ja hea on olla. Kui mu ümber on kõik korras ja ma naudin seda, siis tegelikult keegi kunagi ütles, et siis on seespool veidi probleeme. Aga ma ei oska õelda, kas ma olen siis eluaeg probleemides vaevelnud? Mulle meeldib kogu aeg korras kodu ja asjad ja KÕIK. Lihtsalt meeldib. Ma ei ole nii probleemne ka, et pean seda väljapoole elama. Ma arvan!

Aga igal juhul Ester on ingel. Sõna otseses mõttes. Nii kui eile neile alla auto juurde vastu läksime ja ta mind nägi, oli tema esimene lause: SEE ON KIRSI, SEE ON KIRSI. Ma sulasin, pärast veel kallistas ja musitas ja kallistas. Kas ma ütlesin, et musitas ka??? :D Ja loomulikult oli vanemaid ka hea näha. Nad on siiski minu vanemad ja nad on head vanemad. VÄGA HEAD! :) I am truly lucky with them, have always been!

Ja lõpuks ometi sain Vaarikaga eile rääkida, me kõik saime: emm, iss, Essu ja Maria, ja mina. Jep. Vaarika, sa rockid. NAGU PÄRISELT, mis uba sa ajad, et mina ei oska naljaa teha? :D OSKAN JA KUIDAS VEEL! :D haha, seega ära aja mulle enam sellist sokki, eks? ;)

Aga tegelikult me armastame sind ja ootame koju. Kuigi sinna on veel 9-kuu jagu aega.

Ja see nädal. Ma ei taha mõelda sellele, päriselt. NII pikka ja kiiret nädalat ei taha. Üdse ei taha. Iga päev 6:30-i kool pluss muud tegemised: õppimine, gospel, noortekas, Piiblikoolinädalavahetus jne jne. Ja Annely (korteriomanik) tuleb ka terveks nädalaks Tartu. Ta valis nii vale nädala, ma kohe ei tea. SEE nädal lihtsalt peab ruttu mööduma, ma ei elaks üle, kui see aeglaselt veniks... Ausalt! Ahjaa, pluss mingi klaveriarvestus ja s.t. lisaharjutamist. No muidugi, Urseliga hakkavad mingi kontserdiproovid ka veel. I LOVE THIS WEEK, I JUST LOVE IT. Ja naljakas on see, et mina olen täna kodus, kuigi peaksin koolis olema ja õppima ja tubli olema. Jepjep.

Ja mul on kõhuprobleemid.

Ja nagu ma enne mainisin, olen ma ju probleemne laps! :D

Punkt

SÕPRUS II

Nii, Sõbrapäev on kauge minevik juba, kuid tahtsin veel mõtteid seoses sellega siia lisada. Lihtsalt ma hakkasin mõtlema ja KUI mina mõtlen, siis tuleb sealt kõike...
Seekord siis jõudsin sellisele järeldusele, et miks me ainult sõbrapäeval oma sõpru meeles peame? Mulle sai Taanis selgeks, KUI olulised on väikesed kingitused, kaardid, lilled, head sõnad jms. Olles eemal perekonnast ja Eesti sõpradest vajasin ma lähedust ja armastust. Ja huvitav oli see, et keegi ei pidanud kellelegi ütlema, et ÜTLE nüüd talle midagi ilusat või kirjuta talle mingi kirjake või joonista kaart. Inimesed tegid seda vabatahtlikult, mind peeti meeles, minust hooliti. Oli päevi, kus ma ei oleks pidanud vastu mõne sõbra julgustava kaardita või kirjata. Oli päevi, kus ma ise tegin kellelegi midagi positiivset, mis võis tema päeva muuta ja see oli ABSOLUUTSELT vajalik (mitte see laul :D-haha)!
Seega tahtsin ma lihtsalt siinkohal julgustada kõiki, kes seda blogi loevad, PIDAGE meeles oma lähedasi, ärge jätke neid saatuse hooleks. Ega siis Jumal ei loonud meid olema üksi, vaid just sellepärast, et meil oleks omavahel OSADUS! Ja kus saab osadus alguse, just hoolimisest ja armastusest! Midagi väikest; kirjuta talle kiri, saada e-kaart (tänapäeva interneti-ajastul), kaart, mis veel parem: saada PÄRIS postiga, joonista ise kaart, ära osta! Ära unista, et sulle midagi tehakse, tee ise teistele! Räägi julgustavaid sõnu, ära kritiseeri kogu aeg inimesi.

Mis siis Sõbrapäeval tegin? mm, käisin Jenny juures Maarjaga (+ mu teised kallid sõbrad). Jenny on niii armas tüdruk Soomemaalt. Jep, ma ei tea mitte ühtegi paremat vöörustajat, kui seda on Jenny! Kes Jennyl külas pole käinud, see peab kahetsema! :P
Ja siis Reedel sõitsin koju lõpuks. Oma Türikoju! NII HEA oli Mariat näha. AGA emme-issi-Essu järgi igatsen ka juba... Veel nädal, vbl veel kauem, kes teab?
Olgu. tsau.

Sõbrad

Täna on Sõbrapäev!
Siin blogis tahtsin eriliselt head sõbrapäeva soovida oma kallitele, kes on kaugel: VAARIKA JA TUULI, IGATSEN TEID! :)
Ja teistele ka, kes mul seal välismaal pesitsevad ehk siis emm, iss, Essu! :P

yes, yes

Jälle ma igatsen Vaari järgi. Jep, mis teha, ega ma jäängi igatsema vist, seda ei tohi ega saagi maha suruda! Kurb on ainult sees veidi!
Tartu: Ma olen siin nüüd ühe jutiga 4 nädalat+ olnud... Reedel saab 5 nädalat täis ja siis lähen ma lõpuks koju ka! LÕPUKS! Ma igatsen Maria järgi, ja kui nüüd ausalt öelda, siis isegi Morrit tahaks näha. Emmet-issit-Essut ma seekord veel ei näe, nad on veel nädal ära, seega jep. Eks siis hiljem! Oma kodu on ikka oma kodu, siin tunnen ma end ikka nagu külalisena, see ei ole ju MINU oma isiklik korter!!!
Olen nüüd korralikult koolis käinud ja õppinud jms. Asjad hakkavad enam-vähem korda saama, aga palju tööd on veel teha. Ma hoian siin lootust ja usku, et ehk ikka saan eelmise aasta eest stipendiumi, nimesid ei ole veel väljas! Seda raha on väga vaja.
Nii, mis siis vahepeal toimunud on? Mm, gospelkoori laager oli see nädalavahetus, hea aeg oli. Õppisime ikka seda PÄRIS gospelkoori laulu, mõnus! Tekkis õige tunne!
Mis veel? Järgmine nädal tulevad siis mu CIMC inimesed Tartu, armas. Ma näen Emily-t; ma lootsin, et ehk tuleb veel inimesi, keda ma tean, aga ei... Seega hängin umbes 7-inimesega, keda ma absoluutselt ei tunne, ei tea! :D Aga uute sõprade vastu ei ole mul kunagi midagi!
Ma tahaks vahepeal kuskil esineda, mitte nagu et MINA-MINA; selles suhtes, et tahaks mingit uut kogemust, vaheldust. Midagi uut proovida. Jep, mitte lihtsalt laulda, vaid nautida seda!
Ok, ma ei viitsi praegu kirjutada. Lähen.

Päevasõna

Järgnev jutt on päevasõnast:

Billy Graham on öelnud: “Ükskõik, millal keegi küsib, kuidas ma saan olla nii kindel selles, kes ja mis Jumal tegelikult on, meenub mulle alati lugu poisikesest, kes oli läinud lohet lennutama. Tuul oli üsna tugev ja suured pilved ujusid üle taevalaotuse. Lohe lendas aina kõrgemale ja kõrgemale, kuni oli pilvedes peidus. “Mida Sa teed?” küsis üks mees poisilt. “Lohet lennutan,” vastas poiss. “Lennutad lohet? Kuidas sa selles kindel saad olla, sa ju ei näe teda?” jätkas mees. “Ei näe jah, kuid iga natukese aja tagant tunnen tõmmet ja võin kindel olla, et lohe on alles.” vastas poiss.” Ära looda Jumala osas teiste jutule. Leia Jumal enda jaoks, kutsudes Jeesus Kristuse oma ellu. Siis võid oma südames tajutava sooja ja imelise tõmbe kaudu olla kindel, et Jumal on olemas ning elab Sinu südames.

Ja mina oskan õelda vaid AAMEN!

I miss her

Vaarika!
Ma igatsen sind. Väga igatsen! Sa võiksid vahepeal koju tulla, mulle kalli-kalli teha ja siis tagasi minna. Tule eks? Isegi, kui me ei olnud 100% parimad õed, heal juhul 50%, oled mulle ikkagi väga oluline ja ma igatsen sind. Lihtsalt et sa teaksid, Tartu pole mind muutnud! Absoluutselt pole, olen ikka sama Kirss, kellel on oma kiiksud. Jep, sedasi siis.
Ja siis veel seda ka, et ma igatsen praegu terveks saada. Ah, mis igatsen, tahan hoopis. Kolmapäeva õhtust saadik nohu käes vaevelnud ja alles nüüd on veidi parem juba, kuid see selleks. Pluss nõme tunne on, et ma pole ülde kooli sattunud. Või noh olen, aga mitte piisavalt, sest kuidas sa käid haigena. Ja see on tegelikult veidi nõiaringi moodi, sest siis, kui enam käinud pole, siis on väga raske uuesti minna, seeest siis on ju asjad tegemata ja raske on kuskilt 0-st alustada vms. Anyways, ma üritan homme jala siiski ukse vahelt sisse panna. We´ll see.
Mmm, täna on pühapäev, kell on 12:17 ja ma olen toas. Ma ei olegi koguduses. Ma oleks läinud küll, kui keegi oleks järgi tulnud või buss oleks ukse juurest ukse juurde viinud, seega veidi nõme. Nõme on haige olla ja veel nõmedam on kogudusse mitte minna. Kuigi ma eile olin ja sain ka veidi oma osa. Märt Vähi jagas Piiblikoolis Jumala osadusest ja mõnus oli. See ei olnud isegi mõnus VAID see oli super. I felt Gods love really strong in my heart and it was awsome! Seega ehk ma sain siis oma osa eile! =)
Ning siis veel sellest, et mul on kallid sõbrad; kallimad kui kuld, kallimad kui hõbe ja kallimad kui kõik maailma varandus kokku. Mul oli hea nädalalõpp, isegi kui ma haige olen.
Ja seda, et kas ma kahetsen, et Superstaari ei läinud? Ei & Ja! Loomulikult oleks tahtnud näha, kas minus on midagi, mis oleks lasknud mul tipuni jõuda; samas ei taha ma oma nägu miljonitele näidata ja õelda, et vaadake mind, vaadake KUI hea ma olen, sest mul on veidi teised eesmärgid. Ja need oleks saate käigus kaduma läinud. Mul ei ole vaja järjekordset põhjust Jumalast eemaldumiseks!
Kuna mul on praegu igav, siis ma lähen sööma. Jep.
Talk to u later!