KELL kiirustab

Ma olen 12 Päeva Eestis olnud. JUBA. Ja mul on ainult 9 päeva veel jäänud. Ja ma kohe kuidagi ei taha seda uskuda. Imelik on. Päriselt. Nagu aeg lendaks ja tegelikult ta seda teebki. Lund pole. Aga jõulud on. Ja kohe on läbi. Mis ma siis teinud olen? Midagi ja samas nii palju.
Heh.
Aga natuke kodureaktsioonist. Astusin lennukist maha ja siis, kui Estrit nägin, tulid pisarad ka. Ma olin just 2 minutit enne Hannale öelnud, et mina küll nutma ei hakka. Ja hakkasin. Aga ta on ju nii nunnu. Kui ta mind nägi, tuli ja tegi mulle põsele pai. Vaatas mind oma suurte silmadega ja oli lihtsalt armas. Ja mu ema oli armas, isa oli armas ja Morri oli armas. Igal juhul läksime koju ja Vaarikale läksin ise autoga vastu kooli. Hea uhke oli. Nagu päriselt, ma polnud ju 3,5 kuud autoga sõitnud. Tegin Vaarikale väikese üllatuse, aga selles me ei räägi. Mis edasi siis. Ema pani mulle massaaži aja, nii hea oli. Tund aega! Järgmine nädal sain veel näohoolduse ja maniküüri, pediküüri. Super. Aa ja käisime kohe ka perepilti tegemas. Väga ilus perepilt.
Siis laupäeval läksime Saaremaale perega. Alguses olime oma lapsepõlve kodukoguduses ja hiljem läksime Georg Otsa Spa hotelli. Super jällegi. Noh, tegelikult ma magasin nii paljude nende 3 päeva jooksul, et ega ma muud ei nautinudki, kuid see oli ka hea. Ja torti saime ka mingi jalaga segada lõpuks, sest issil oli sünnipäev ja kõik teadsid seda. Mingi 3-4 torti oli vähemalt nende kolme päeva jooksul. Teisipäeva õhtuks olime igal juhul kodus siis ka.
Kolmapäeval käisid mul kaks Signe /Taani ja Eesti/ külas. Nii toredad olid. Tegin neile frikadellisuppi ja moorapalle. Ma ei uskunudki, et oskan enam süüa teha ja päris hästi tegin muideks! Ennast kiitmast ma ei väsi. Eks! =)
Reedel käisime Tartus. Vaaru pidi ka tulema, aga meil juhtus midagi, mis pani meie pere ühe dilemma ette. Eks see hiljem lahenes, noh peaaegu, aga Tartus käisime siiski Vaarita. Ma käisin oma arsti juures ja siis läksime Kristina-Algise juurde Mutionu torti sööma ja pisikest vaatama. Tore oli! Aga arstist nii palju, et ma lihtsalt sain aru, et ma ei saa ikka alla anda ja eks see söömise asi on ju niiiii palju juba paremaks läinud. Ma olen oma teel võiduni. Eks see ei tulegi kergelt, ja ei peagi ehk. Kuid mul on veel jupp maad minna. Lihtsalt pean seda tegema.
Siis käisime järgmine päev maal koristamas, et täna seal jõule saaks veeta onu Oti perega. Eile oli koguduses jõulupidu. Kuidagi imelik oli seal. Ma ei tundnud end nagu kodus. Oma pastoriga oli hea rääkida ja kõik, kuid midagi oli teisiti…
Ma igatsen oma CIMC järgi. Inimesed, kool, osadus teistega, mu sõbrad ja kallid on seal. Ma olen enda kõrvale saanud inimesed, keda usaldan ja kellest hoolin. Kodus on hea, ma armastan oma peret. Ma ei taha Taani tagasi Kopenhaageni pärast, vaid inimeste. Nad on mu pereks saanud. Ei arvanudki, et neid nii igatsema hakkan, kuid hakkasin. Ja kodus on ka midagi muutunud. Või just samaks jäänud ja mina olen veidi teistmoodi. Ei oskagi seda öelda. Igal juhul praegu on üsna hea. Tervis on päris kobe (eks vigu leiab alati) ja olemine ka, kuid väsinud olen kogu aeg. Ma ei tea, võib-olla pole nii palju tööd, kui seal ja see väsitab. See oleks küll naljakas ju.
Ma ei vingu. Jõulud on tegelikult head olnud. Ma ei mäleta jõule, mis mulle nii meeldinud oleks. Olgugi, et lund pole ja mida kõike pole. Kuid ma vaatan sellele, mis mul kõik on. Ja mul on palju antud. Jumal on mind rikkalikult õnnistanud. Pere, kes mind armastab, sõbrad, kes minust hoolivad, ja tegelikult ka erinevad kingid ja annid, asjad ja soovid. Ehk ajan ma vahel pada, kuid hetkel tunnen ma küll erilisena! Ka teised on mulle öelnud, et mu näos on midagi teistmoodi, kui enne sinna minekut. Tahaks ka teada, mis mul siis on teisiti. Ümaram ehk? :D
Igal juhul, ehk kirjutan enne äraminekut veel, ehk mitte. Näeme. Ja olge õnnelikumad inimesed, seal on nii palju head, millest hoolida ja mis teist hoolib!

Viimane selle aasta blog Taanis. vot

3 p2eva. 3 p2eva. 3 p2eva.
Ma olen kolme p2eva p2rast kodus. Tegelikult mul pole veel passi, aga tulen siiski. Kyll me need passid ka saame. 13 inimesel veel pole ja 5 on k2es. Need on kuskil viisade p2rast, Aga ma tulen koju. Tervelt kolmeks n2dalaks. Ja ma saan oma voodis magada ja Estriga m2ngida ja kohupiima syya ja ema tehtud toite nautida ja kaua magada ja Vaarikaga koos olla ja autoga s6ita. Ja palju asju, millest siin ainult unistada saab, teha!
Praegu on k6ik enamv2hem h2sti l2inud. Homme on viimane suur t66 ees. Scripture Memory Testing ja ma ta tean, et kyllap ma saan hakkama. Umbes 80 salmi peab inglise keeles peas olema. Ma olen m6ned korrad korranud ka neid juba, nii et v2ga muret selle k6ige p2rast pole.
Nii, mis siis veel. Me k2isime oma direktoril kylas, siis olen kaks 6htut tydrukute JA Danieliga filmi vaadanud. Siis koristanud, kojutulekuks veits valmistanud. Reedel oli meil tydrukute viimane pidu, kus saime oma sicretsisterid teada jms. Ja minu oma oli PRIS. Ma oleks teda viimasena aimanud, aga ma t6esti sain head kingid. Pris oli super ja ta on minu oma ISIjuht ju. Hahhaaa. K6ige naljakam oli see, et enamuse kordadest, kui ma midagi sain, l2ksin talle esimesena n2itama ja tagasisidet andma ju. P2ris hea siis. Reedel oli ka viimane selle aasta ISI. nii kurb, ma ei suuda ette kuijutada, kuidas ma 3 n2dalat ilma nendeta olen.
Olgu, aga igal juhul hakkan nyyd 6ppima. Sry lyhikese blogi eest, eks eestis olles saaate j2lle. Praegu ma t6esti ei saa :)

Hvad laver du?

Jei. Uus blogi.
M6tlesin vahelduseks kirjutada siia midagi, kuna leidsin veidike aega t2nases p2evas. Lahe eks? :P
Tahaks t2iega teada, mis te seal Eestis selle kolme kuuga korda saatnud ka olete? On k6ik ikka omal kohal? Olete elus? Terved?
Praegu on k6igil v2ga kiire aeg. Asi selles, et siin koguduses toimuvad j6ulukontsertid alati kuu alguses, seega eile ja t2na on siis suured j6ulukontsertid. Terve n2dala valmistusime selleks. Masters-i 6pilased pidid k6ik dekoratsioonid tegema, lava valmistama jne jne. Pluss muud koristused ja m6nel p2eval meie oma tunnid ka.
Mul juhtus aga yks v2ga n6me asi kolmap2eval. S6in halvaks l2inud toitu ja sain toidumyrgituse. Ja mis veel eriti tore oli, et ma s6in oma toitu ja sain oma toidust toidumyrgituse. Kust mina teadma pidin, et see tomatikaste vms tohib vaid 3-4 p2eva kylmkapis olla, kui see juba lahti tehtud on. Igal juhul olin neljap2eval terve p2eva ikkagi yleval, ylistusproovis ja n2idendiproovis. Ehk siis yritasin tugev olla. Ja siis 6htul lihtsalt jalad enam ei kandnud ja l2ksin puhkama. 3 tydrukut olid n6us mu eest koristama. Seega siis magasin 66sel ysna normaalselt ja 2rkasin hommikul kurguvaluga ja paha ja n6rk oli ikkagi olla. Hommikul tegin ylistusproovi kaasa ja siis enam ei jakasnud. Hakkasin nutma ja ei l2inud kirikusse kaasa, kus pidime reedel n2idendit ja ylistus tegema.
Laup2eval ehk eile olin j2lle yleval ja olime terve p2eva t66hoos. Ja t2na sama jutiga edasi. Praegu on mul kella 12-i vaba aeg. Lihtsalt siis l2hen teenistusele. Kell 5 hakkavad uued ettevalmistused viimaseks kontserdiks. Jei. Siis on see trall v2hemalt l2bi. J2rgmine n2dal aga uue hooga tundidesse, kuna viimane n2dal on ja lihtsalt raskem on natuke. 6petajad annavad rohkem paberit6id jms. P6him6tteliselt on homne p2ev viimane ja ainuke vaba p2ev valmistumiseks, kuna esmasp2evad on vabad. Jei. Eks? :P
Ja siis 14.detsember lendan koju.
See aeg siin kuidagi, ma ei oskagi selgitada on fyysiliselt v2ga v2sitav. Palju koristamist, m6tlemist, t66d jms. Ja samas ei oska ma seletada, kui v2ga ma siin olla tahan.
Ma olen siin olles nii paljusid asju uue pilguga hakanud n2gema. Kes olen mina. Miks ma yldse olen p22stetud. Miks ma siin olen. Kes on Jumal. Milles v6i kelles on minu identiteet ja kus see olema peaks. M6ni p2ev on mul siin selline tunne, et kammoon, kas nad yldse hoolivad minust jne jne. Ja j2lle avastan ma, et ma panen oma identiteedi inimestesse ja emotsioonidesse. Kui vale! K6igele polegi 6igeid ja otseseid vastuseid, kuid iga inimene peab enda jaoks nendele kysimustele vastama, mitte teiste vastustega rahule j22ma.
Loomulikult on vahel raske. Ma isegi kahtlen vahel Jumalas (p2ris tihti) ja kristluses. Ja endas. Kuid Jumal on ikkagi olemas, Ta on iga p2ev mu k6rval mind edasi viimas j2rgmisesse p2eva sammsammu haaval. Inimestena vahel tahame me vastuseid KOHE ja PRAEGU. Kuid usun, et iga asja jaoks on oma koht ja aeg.
Aga ma tulen juba varsti Eestisse. Sry, kui ma k6igile kinke ei too jms, aga ma avastasin siin selle ajaga, et 6pilase elu on raske ja raha kyll jalaga segada pole. HAHA.
Seega l6petan selleks korraks.
:) kallistan!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!