haha, ploomid

Ma ei tea kohe, et pean selle ära märkima, mis eile õhtul tegin. Nii, mulle meeldib vahel kuivatatud puuvilju nagu närida, igast, datlid, ploomid, rosinad, pähklid jne jne. Nii, eile õhtul olid kodus ploomid. Ja noh, olin alles eelmine päev nagu ostnud, mõtlesin, et võiks süüa siis. Hakkasin aga siis närima ja umbes peale mingi 10-11-ndat tuli kuskilt imelikku lõhna. Vaatasin siis igaks juhuks kotti ka ja KAMMOOON, kõik need imearmsad ploomid olid valgete täppidega, nagu kärbseseened juba ja haisesid. JAH, NAD OLID HALLITANUD. haha. ma ikka hästi panen. No igaks juhuks palusin ruttu õnnistust Jumalalt, et mul kõht korras oleks jms. No anyway, mida ma ikka ütlen, üks päev osta ja järgmine päev söö hallitanud ploome siis. Et jah... Õnneks jäin ellu. Magasin kenasti 9 tundi järjest ja elan. :D
Aga enam ploome ei osta. Ma ei suudaks neid suu sisse ka võtta! Nüüd on muidugi naljakas, aga jah...

Well, what can I say? Nii, esmaspäeval algab kool. S.t. seda, et pühapäeval asun siis ilustikenasti Tartu poole teele, et öö maranata koguduses veeta. Seal olen ma terve oma esimese nädala arvatavasti, kuna oma ühikasse saan ma alles 3.septembril. Ja tegelikult muutus kõik eelmisel nädalal. Ei elagi enam üksi. Wuhu. Inimestega koos hakkan elama. Aitäh Hanna, et sa mulle seda võimalust pakkusid! :) Ma EI SUUdaks üksi elada.
Ma olen nüüd nädal aega üksi kodus olnud ja see ei ole tore. Kohe üldse pole tore. Igav on ning ei taha ka selle Morriga enam kahekesi olla. Õnneks tuleb vaaru omme koju. Tähendab, mul on küll külalisi käinud, kuid nagu pole ka. Triin, käis ja teisip. tegin pannkoogipeo oma koguduse noortele. Nad on toredad ja mul on kahju ära minna, ma olen nad juba omaks võtnud ja  kuidagi vastutus on minul vaikselt ju... Teisipäevad. Aga see on kindel, et olgugi, et Tartu on ees, ma ei suuda neid enam jätta!!!
Seega, kellel veel võimalus, tulge külla! 4 päeva veel ja siit ma läinud olengi.

Nii, mis veel. Ma ei ole üldse usin blogi täitja, ma olen rohkem nagu päris paberi ja pastaka poolt ja ikka oma märkmikusse, mida mitte keegi ei näe mitte kunagi! :D

Ok, siis tahaksin Lätti minna! haha

Siis tahaksin, et mu Taani sõbrad siia tuleksid!

AAA, ja tahaksin, et keegi mulle iga päev süüa teeks!

Ning tahaksin, et maailm oleks parem paik ja sõdu poleks!

Ok, see läheb liiale... Ei, tegelikult pole asjad nii hullud ka, et ma ise hakkama ei saaks. Ja süüa tahaks ka ikka ise teha, aga nii, et kellelegi teisele ka. Mulle meeldib paljudele süüa teha, mitte ainult endale. See pole üldse põnev ju!
Mul on lihtsalt praegu igab ja pole midagi teha, seega ma siia kribangi mingit suvalist teksti jälle.
Ah, olgu ma lähen parem oma tuppa ja hakkan midagi tegema, muidu.........

Faitful Father

The Lord is FAITHFUL and slow to anger, He is RICH in LOVE, He is GOOD TO ALL!
Ma tahaksin praegu hüüda, kuulutada kogu maailmale, kui imeline Jumal on. Mh, küllap on see asi liiga isiklik, mis minuga eile juhtus, kuid ma võin õelda, et Jumal armastab mind ülevoolavalt. Ta on minuga olnud igal sammul ja eilne päev on tuline tõestus Jumala armust. Tema lihtsast viisist, kuidas asju lahendada... Ma ei saa täpsemalt rääkida...Kuid ma saan õelda, et igas asjas usaldage Jumalat. Nii pisiasjades, kui suurtes küsimustes. Ta lahendab iga olukorra. Ta toob välja igast haigusest. Ära ole liiga uhke, et küsida oma vastuseid temalt. Mina olen liiga tihti seda. Jah, just uhke. Liiga uhke, et midagi oodata. See on uhkus. See on mitteusaldamine.
Aga jah, see muudab kindlasti mu elu. Juba pühapäev algas Jumala juhtimises ja usun, et midagi muutus mu sees. Well, võin vaid õelda, et vahel juhib Jumal selgemalt kui kunagi varem!
Igal juhul Kiitus Issandale ja tean nüüd 100%, et Talle tõepoolest ei ole midagi võimatut!

Täna, 14.August, on Estril sünnipäev, täiesti 2-aastane ongi nüüd. Juba. Ta alles sündis ja nüüd ongi 2. See tähendab nii paljut, sest täpselt kaks aastat tagasi muutus meie pereelu täiesti kardinaalselt. Kõik on nii teine nende kahe aastaga olnud. Õhkkond on kohati kindlasti närvilisem olnud ja raskem on toime tulla, kuid saan käsi südamel õelda, et eks Essu siiski üks imelaps ole ja õnnistus. Ta on väike päike, kes narema oskab ajada ja väike röövel, kes nutma paneb. Igal juhul PALJU ÕNNE ESTRILE! Kalli-kalli

Siis, umbes kahe nädala pärast algab minu elus uus etapp. Kolimine Tartumaale. Sain ju Tartusse Elleri Muusikakooli pop-jazz laulu osakonda sisse, mis tähendab, et järgmised neli aastat minu elust on muusika õppimisel pühendatud. Super. Ma olen rahul sellega, et selline pühendus tuleb teha. Kuid asi, millega ei ole rahul, on see, et ma pean üksi elama. Vastand täielikult eelmisele aastale, kui ma elasin 5 tüdrukuga pluss mina ühes toas. See oli super aeg. Sellist funni ja nuttu. Haha. Aga igal juhul annab midagi sellist enam kogeda. Ja nüüd, üksi? Mul on suur küsimärk selle koha pealt veel peas...

SIIS käisin ühes imelises pulmas vahepeal. Andrus-Helen, palju õnne teile ja suured ja soojad kallistused!

Aga olgu. Ma praegu lõpetan, sest ma olen väsinud, veidi ärritunud jms täna. Veits magamata öö on seljataga ja igast muud ka. Aga olgu, tsau-pakaa...