Kuskil sügavamal...

...igatsen ma vahel, et ma ei oleks nii kärsitu. Et ma oskaks ära oodata armastuse, et ma oskaks ära oodata tuleviku. Et ma ei jookseks praegu vastu seina. Elleri lõpp tuleb nii kohutava kiirusega, et ehmatasin ära mõni aeg tagasi. Kolm aastat on kohe läbi. Olles ikka eriti arglik, kui sisseastumiseksamitel käisin ja nüüd end üsna vabalt tundes, olen teine inimene. Tartusse kolimine on mind muutnud. Nii heas mõttes kui halvas. Palju uusi sõpru, inimesi mu ümber, täiesti teine keskkond, kus olla... Ja muusika. Muusika on teise tähenduse mu jaoks omandanud. Hommikuti ärkan, et muusikat tegema minna. Et kirja panna, et laulda, et pähe õppida, et uusi asju teada saada... Ja vanu unustada...

Olen kaks nädalat ülikorralikult koolis käinud. Otsustasin ikka ära lõpetada. Vahepeal tulid kõik mõtted läbisegi pähe, et läheks minema. Võtaks akadeemilise jne jne. Ja seejärel sain aru, et millal pärast ma Elleri siis ära lõpetaksin? Arvatavasti mitte kunagi. Kuigi see aasta on olnud nagu ta on... Ei ole mul aeg alla anda. Ja lõpetada midagi, mida ma alustasin, on ikka õige otsus. Muusikali esietendus oli ka suurepärane. Eks alati annab paremini teha, aga meie tegime ka väga hästi. :) Usun, et kui sul on aega kaks nädalat, et midagi kokku panna, ja sellest tuleb midagi head, siis on olnud hea tiim ja koostöö...

Igal juhul lähen nüüd arranžeerimistundi. Tsautsautsau.

Kirss.