prrr

Ma olen veits imelik viimasel ajal. Vanemate peale nagu suht karjun ja kogu aeg vaidlen. Nii paha tunne on enda pärast, sest ma ei tahaks ju tegelikult. Mh, imelik. SAJAGA. Ehk hakkab mulle lihtsalt kohale jõudma, et ma lähen homme ära. AGA see pole ju vabandus? Ok, aga samas tunnen nagu kurbust ka ju, sest hm, ma ei näe neid-teid kõiki nii kaua. Lihtsalt imelik mõelda, et ma saan totaalselt teistsugused inimesed enda kõrvale, keda ma nägema harjunud olen... aga see selleks. Ok, üritan veits vaiksemalt võtta, vähemalt viimased tunnid, mis ma kodus olen :)
NIi, eelmine nädal rokkis. Ja esmaspäev oli ka rokkiv ;) Käisin Tallinnas inglasi ära saatmas. Olime terve päeva koos ja lõpuks käisime söömas restos, nja, noh tegelikult lõppes õhtu Simoni ja Johni jaoks vanglaga, aga sellest me siin ei räägi eks!!!! :D
I´m gonna miss u guys!
Oh, mul kogu aeg nii kiire viimasel ajal olnud, kuid samas nagu kodus ei taha enam üldse olla. Nii närvi ajab, kui ma kodus pean olema...Mai saa aru nagu, et miks? Kas ma tõesti ei oska enam kodus olla peale seda suve. Kahtlane :D
Ok, see blogi oli vist veits negatiivne... aga mind valdavad sellised imelikud tunded praegu ja ma lihtsalt ei oska muudmoodi praegu. Üks hetk kargan rõõmust ja järgmine URR kargan vihast? :D Haha, go fruitdelicious :)
A, selle hüüdnime pani mulle muidu Simon :) Jah, tema ka rokib ;) Ja Babale pani ta BabaDelicious :) Kas pole mitte njammi?
Ma saan aru, et te ei saa niikuinii aru, millest ma räägin, aga who cares? :) Peaasi, et ma ise saan ja noh tegelt vist ei saa ka. Ok, asi läheb käest ära juba selle blogiga, aga selline ma olen... vist?
Hm, aitab!
Kirjutan vist hiljem edasi oma segastest tunnetest :D hahha, go Cherry!!!!

English team :)

Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et ongi viimane nädal Eestis. 4 päeva veel ja ma olen läinud. Ok, see selleks... kaua ma seda ikka korrutan :)
Igal juhul kolmap. sattusin ma Võhma, sest 2 aastat tagasi käisid seal inglased ja ma hakkasin ühega neist-Philiga kirjutama ja siiamaani siis. Ok ja siis nad tulid Eestisse jälle ja teate mis, MUL OLI BEST WEEK EVER nendega. Kuigi ma vist ütlen seda viimasel ajal peaagu kõige kohta nagu. Aga see selleks :D Igal juhul olen neid kolmapäevast saadik tõlkinud pluss lihtsalt nendega aega veetnud ja homme siis koos Tallinna. Nad lähevad back to England teisipäeval, seega tahan minna homme, kuigi kell 7.27 läheb nagu rong hommikul :D haha. aga see pole tähtis. Tähtis on hoopis koosveedetud aeg. Nt täna peale Vändra teenistust läksime lihtsalt Simoni juurde hulga rahvaga ja rääkisime nagu mingi tund aega anektoote. SUPER ju :D Ma ei teagi... NEED viimased nädalad on imelised olnud. Nii palju julgust olen saanud ja praktiseerida ja üldse. Annikaga olen lähedasemaks saanud ja Romkalt palju narrida jne jne... Tean, et see oli Jumala viis mulle näidata, et kõik on võimalik. KAMMOOn, ma poleks elusees olnud aasta tagasi nõus kedagi tõlkima. Nüüd olen seda 5 päeva teinud juba ju. Hh
tsaah, nüüd magama, siis saan 7 tundi magada ehk :) BAIBAI

Tuli ja Igatsus :)

Eelmine nädal oli imeline. Aitäh teile kallid tartukad, et sain sellise võimaluse osaliseks! ReUnited siis. APLAUS TEILE ja tegelikult eelkõige siiski Jumalale :)
Ma olen viimasel ajal palju mõelnud, palvetanud... Palju asju on juhtunud. Ma olen näinud imesid, ma olen näinud ehk isegi liiga palju head, mida Jumal mulle see aasta teinud on. Ma ei vääri seda inimlikult vaadates. Kuid Jumal lasi oma ainusündinud pojal surra VAID selleks, et minul täna hea oleks. Selleks, et ma ei peaks valu tundma. Selleks, et ma ei peaks kannatama. Selleks, et mul oleks kindel tulevik. Miks ma siis seda alati ei usu? Eriti siis, kui mul päriselt kuskil valutab või kui ma muretsen Taani rahade pärast... ehk ma mõtlen liiga palju. Ehk ei olegi vaja sellistes olukordades mõelda, vaid ainult usaldada ja uskuda. Ma näen oma silmadega nii palju valet, nii palju halba ja ma ei suuda seda jumalikust perspektiivist vaadata. Lihtsalt ehk teisisõnu ei suuda Jumalat alati piisavalt usaldada. Ja see on ju halb. Olles kristlane peaksin ma kõik, see tähendab ABSOLUUTSELT kõik Talle andma. Ka iseenda. Kas pole nii? Julgus on üks teine asi, millega ma pean tegelema. Aitäh isa, et sa annad mulle juurde julgust! Ma tundsin end nii hästi, kui võtsin end kokku ja pühapäeval ReUnited´i tuuri viimasel õhtul kõigi ees, kaasaarvatud endise klassivendade ja suvaliste Türi noorte ees, söögipalve lugesin. Ma lihtsalt tundsin, et mul ei ole midagi häbeneda. Miks peakski? Jumal on mind vabaks teinud ja see on mu tänu Talle. Ainult Talle!
Inimesed-tunnistage üles oma eksimused ja teate, TEIE elud saavad muudetud. Ma tunnistasin endale, et ma olen haige ja ma olen praegu VABA. Vabadus on midagi, mida ei tunne ehk enamik meist. Ma ei saa õelda, et mul kõik korras nagu norras oleks vms, aga mul on teadmine, et Jeesuse veres olen ma vabaks ostetud. Kas pole mitte hea uudis?
Huh, ok veits keeruliseks läks vist. Aga mul on sees selline tuli ja igatsus, et ma saaksin tagasi selle, mis kuulub õigusega mulle. Ma lihtsalt usun seda. Ma tean, et kõik, mis on minu, on Jumala! S.t. seda, et minu elu on Jumala oma! :)
Olge ikka röömsad Issandas ja teate, mul on 10 päeva veel jäänud :)

JAH

Jah.
Käisin poest piima toomas. Point on selles, et üksi käisin. AUTOGA. See on siiani uskumatu, et mul load on ja ma võin isa suure mikrobussiga poes piima toomas käia. haha. Mina.
Tegelikult on veel üks asi. Ma lähen nimelt 14 päeva pärast Taani. Kõigest 2 nädalat ongi jäänud ja ma saan ära. Mitte et ma hullult ära tahaksin. EI, siin on ka hea. Siia jäävad ju Triin, kes alati külla hea meelega tuleb ja Kärt, kellega koos on suvel palju häid aegu veedetud. Ning Vaarika, kes on nagu ta on :D... Ja Bennu, kes nii nunnu on! Meelike, kes tegelikult McFlurry on ja Maarja, kes alati nõu annab ning ära kuulab... rakverekad, kes on alati olemas :) Ning OIH... Neid on liiga palju, kes siia jäävad. Aga teate mis! MA tulen tagasi teid tüütama. Juba detsembris olen isiklikult 3 nädalat teie päralt ;)
See selleks siis.
Ja üldse. Olge mõnusad siis :P

Väsinud Kirsikas!

Olen kodus. Lõpuks.
Läksin siis peale kahepäevast Soome shopingutuuri esmaspäeval kella 17:00-se bussiga Saaremaale KOOS Kärdiga! Päris lahe oli 5 tundi bussis loksuda, aga õnneks oli mul Kärt. Temaga on millegipärast alati vahva ju :D Olen õnnelik, et temaga tuttavaks sain ja nüüd on mul üks VÄGA tore ja hea sõbrants juures! Igal juhul kohale jõudsime 10-st õhtul ja siiis läksime mu kallite sugulaste juurde. Onu Aivar võtab alati vastu, kui meist keegi Saarele läheb. Ja OI, oli seal alles segadus :D Tegelikult neil alati on... Päriselt! Mingi seal olid siis Aivar, Tiiu ja nende lapsed Kadri, Mairi ja Andri (Henri ja Lauri tulid kolmap. koju) + Kadri poiss, Andri tüdruk ja Lauri parim sõber. No ja siis läksime meie :D haha, päris hea oli. Aga ok, siis järgmine päev saatsin Kärdi bussiga Tehumardile Roberti juurde ja ise läksin Kuressaare vahele. Täiesti üksi ja siis tekkis masendus. No selline tunne, et mida ma tulin siia Saaremaale üldse. Helistasin emale lausa ja siis mõtlesin, et läheks ka Tehumardile. Ja läksin! Ujumas käisime Roberti ja Kärdiga ja pärast puhkasime ja mängisime võrku, sõime pannkooki jms. Päris hea oli ;)
Kolmapäeval ja Neljap. sain Liisuga kokku. Jeee. Super tüdruk ju. Mu lapsepõlvetirts! Käisime vesirattaga sõitmas, sõime jäätist, vaatasime linnuses PALJU ringi ja niisama olime koos. Aa ja neljap. käisime ka Kairel külas.
Ja Jumal tegi seal olles ka ühe suure ime. Kadri (Onu Aivari tütar) pidi äärepealt keisrilõikega sünnitama minema, sest laps oli end õigetpidi keeranud ning siis taheti teha, AGA tänu mu vanemate palvetele ehk tänu JUMALALE pööras laps end uuesti tagurpidi ja Kadri sünnitas eile täiesti terve 3-kilose poisi. JESS, nii et nägin ka oma kalli sugulase lapse ära. Jumalal olid ikka head asjad mu jaoks Saarel plaanis.
No loomulikult üritati ka mu reisi ära rikkuda ja just mu enesekindluse ja tervise arvelt, KUID Jumal on parem ja ma sain ikkagi hakkama :) Aitäh, Isa taevas, et sa kaitsed ja hoiad!
Nii ja siis tulin täna koju ja läksin kohe edasi arvake ära kuhu. JAAAA, käisin tõin oma plastikust load siis ära ja onu Aivar kinkis mulle saarel vahtralehed ka niiiii et. JAH, ISSS ANNA AUTOT NÜÜÜD :D haha.
Olgu, nii. 20 päeva veel!

I DID IT!!!!!!

Ma sain hakkama. Ma lihtsalt andsin selle olukorra samuti Jumalale ja ma võisin kogeda ühte soosingut, mille eest me ka palusime... Jumal on imeline ja seee on uskumatu, KUI palju imetegusid ma see aasta juba näinud olen: kooli lõpetamine 4-5-ga pärast haiglat, tervekstegemine anoreksiast-vabanemine, uued sõbrad, enesekindlus, Taani-Piiblikool CIMC ja nüüd see. MA VÕIN ALATES TÄNASEST AUTOGA SÕITA, SEST MA SAIN JUHILOAD. Noh, tegelikult on need veel papist :D Aga alates järgmisest reedest on need juba päris. MA SAIN HAKKAMA. Sest Jumal oli minuga :)
Plats oli tore.... estakaad, kahe auto vahele parkimine ja tagurpidi garaaz. Siis tuli linnasõit ja üllatus- ma olin läbimärg pärast, kui ma auto ära parkisin platsile.... JA SIIS TA ÜTLES: Sa said läbi. Selline vabadusetunne tuli, et seda on võimatu kirjeldada. Pool suve ma mõtlesin pingsalt, et kas teen ära, lõpuks andsin asja lihtsalt Jumalale ja siin ma nüüd olen. Kirsika võib ametlikult autot juhtida. Lihtsalt super nagu ju! :D
Homme siis Soome perega 2-ks päevaks ja siis esmaspäevast Kärdiga Saaremaale :) Hih-kih. et c ia u siis :)
...autojuhtimiseni

HOMME, JUBA HOMME!!!!!!!!

Homme (kell 2) on see päev, kus auto hakkab sõitma ja Kirsika seda juhtima :) Uskuge mind! JUMAL on nii suuur ja Tema soosing on homme minuga. Usun, et eksamineerijate poolt tuleb soosing ja lihtsalt tean, et vihma ka ei saja. Pean siiski estakaadil hakkama saama jms asjadega ka ju :D HUHUH, jah HOMME ;)
Tegelikult olen põnevil, sest tean, et miski pole võimatu. Olen imesid näinud ja tean, et Jumal ei jäta midagi poolikuks!!!!!
Olgu, tsau praegu

Jeehs

Nii, 31 päeva!
Jah, tänasest on 31 päeva veel Taaniminekuni, KunaTänaOnUusKuuJuba :D
Nii tore punkt
Ja ma lähen varsti õppesõitu. Tegelikult peaksin seal juba ammu olema, aga Ummi autol läks sidur eelmisel reedel läbi ja siis ta pole autut veel parandusest kätte saanud. Vot siis... Nii et kohe, kui telefon heliseb, olen mina valmis. JAH
Ei, tegelikult on kõik kõige paremas korras ju. Kõigest 3 päeva ja 1 öö pärast olen ma autokoolieksamil... JA MA ÜLDSE EI PABISTA, eks :) Ja milleks muretseda, pigem rõõmustada, nagu McFlurry mind õpetas. Jah, ma parem rõõmustan omale need load. Ja pealegi, I´ve got God just behind me in that car. Ja mul on Jumala soosing. Ma olen palunud lihtsalt ühte soosingut omale ka õpetajate poolt ja tean, et minu Isa ei jäta mind hätta!!!!!
Ok, olge vahvad tänasel toredal "päikesepaistelisel" päeval siis.