:) tegelikult...

... ei ole need asjad nii hullud ka.
Seletaks siis veidi. Nii, ma olin aasta aega teist eemal. Kuid kes teab, kes mitte, ei olnud see aasta vaid aasta. See algas 3 aastat tagasi. Ja kolm aastat ilma inimesteta mu kõrval on pikk aeg. Seetõttu ongi vaja harjuda, et minust hoolitakse siiski. Ja ehk jah see eelmine blog oli veidi karm, kuid samas ju tõsi. Ma pean õppima uuesti. Ja algama uuesti. See suvi on paljutõotav juba olnud ja tegelikult ma naeratan praegu, sest üks tüdruk küsis minult, kas ma tõesti arvan, et keegi ei hooli minu blogidest jms?
Ok, point on selles, et ma olin ehk tõesti liiga skeptiline selle tagasitulekuga, kuid ma ei oska midagi muud õelda. Mul oli seal hea ja ma sain oma kõrvale inimesed, kes mind toetasid. Mul olid seal sõnad ja õlad, kelle najal nutta. Mul oli seal naer ja armastus. Ja siin seda ei olnud 2 aastat enne Taani minekut. Seega ehk on praegu jälle algus. Ma olen kuhugile minemas, ja arvatavasti eluaeg. Seega olgu asjad kuidas nad on, inimesed õpivad.
Mina õpin.
Nii, vahepeal on jälle toimunud erinevaid asju, kuid peamine on see, et ma võtan praegu väga aeglaselt. Üks päev korraga ja üks samm korraga. Eile pärast seda, kui ma Türi pargis olin laulnud, tuli üks hea sõber minu juurde ja ütles, et ta hakkas nutma mu laulu ajal. Et see laul tuli südamest ja ma ei teadnud, mida öelda talle. Ma ei osanud end seletada, sest laulmine on ainuke asi, kus ma tunnen end omas elemendis. Seal ei ole teesklust, sest see tulebki südamest ju.
Tartu, ma küll kolin sinna, kuid vaikselt hakkan aru saama, et asi ei ole kohas, kus ma elan, vaid kohas, kus mu süda on. Kui ma olen kindel Jumalas, on mul hea igal pool. Mida rohkem ma klammerdun ja end Talle annan, seda kindlam on mul olla nii Taanis, Türil kui ka Tartus. Ei ole oluline linn, vaid Jumal. Ei ole olulised teiste arvamused, vaid Jumala oma. Minu jaoks.
Anyways. Ma ei kirjuta ka seekord midagi pikka, kuid südamest tuli see kindlasti.
tsau.
You can Take the world, just give me YOU!

20.Juuli punkt

Oh, mõtlesin ka vahepeal kirjutada, ma ei teagi, kuidas mul viimasel ajal ei ole üldse tuju olnud blogi pidada, kuid njah, aeg on kiire ja aega on võimatu seletada, seega ma ei teagi…
Täna, 20.juulil, kell 13:16 saan ma täie selguse juures öelda, et ma ei ole endas veel selgusele jõudnud. Haha, päris hea lause tuli kokku tegelikult.
Ja tahtsin ka seda kirjutada, et ma ei ole kunagi seda blogi kellegi teise pärast pidanud. Ehk ma küll Taanis olles seda tegin, et veits ülevaadet oleks, kuid enamasti teen seda siiski enda pärast. Ja vahel ma mõtlen, et kes seda üldse loeb? Kes on sellest üldse huvitatud, vb 1 kord kuus mõni uudishimulik viskab siia pilgu peale, kuid vaevalt sedagi enam. Suvi on, ja inimene, kes arvuti taga oma aega raiskab, on imelik. Ehk siis mina olen imelik! :D
Elu läheb nagu linnulennul. Alles ma tulin Taanist koju ja olin kurb ja nüüd ma tulin jälle Taanist koju ja olen kurb. Ma tean, et ma ei pruugi vähemalt poolt neist toredatest inimestest enam kunagi näha. Mitte kunagi. Never again. And it sucks pretty bad. Ma olin nüüd terve nädala koos oma Tonya ja Marriega Taanis… Meil oli tõesti hea aeg, me nautisime ilma, suurt maja, imelist loodust, lõbustusparki, ülistust, osadust, teed…üksteist. Lihtsalt hea oli. Ja ausalt öeldes oli raske sellesse argipäevaellu jälle tagasi tulla. Nagu Eestisse ma mõtlen, siin on ju jälle teine elu ja aeg. Ja vaja jälle ümber harjuda. Ma tean, et lähen neid mingi aeg veel vaatama ja ehk leiavad nad oma tee Eestisse ühel päeval, kuid meie aasta on möödas. Meie elud lähevad edasi oma radu pidi… Pilte sellest imelisest reisist saab vaadata muidu www.fotoalbum.ee/photos/cherry (haha, nagu keegi ka vaataks, aga suva…).
Igal juhul sain ma siis sisse Tartu Elleri muusikakooli. Seega järgmisest aastast astun ma siis Tartu teid pidi. Jah, oma elu peale. Täielikult. Vanemad jäävad, aga nüüd tuleb ise otsuseid teha. Ja tänu Jumalale selle aasta eest Taanis, mil ma sain aru, et pole mul viga midagi, saan ka ise hakkama, aega võttis, kuid lõpuks suutsin. Ja tean, et suudan ka nüüd! :)
See suvi peaks päris hea olema. Ja ongi olnud siiani! Varsti lähen issiga Lätti kaasa arvatavasti ja siis Soome ehk… siis on ühed super pulmad tulemas ühtedel kallitel inimestel… Ja siis peaks juba kolima hakkama. Ja töötama ehk? :)
Ma ei viitsi kohe üldse pikemalt kirjutadagi. Lihtsalt sest keegi ei viitsi pikki blogisid lugeda, heh, et kas keegi üldse neid loeb? :D
Anyways.