Pages

9.6.16

Natuke Komist. Natuke Norrast. Natuke Jah-ytlemisest.

Kuna ma olen Norras ja jatsin enda arvuti Eestisse poolkogemata, siis ei ole blogisse tulnud mitte yhtegi postitust (vabandan juba ette t2pit2htede p2rast, kuna ma ei oska Thomase arvutil neid lihtsalt yles leida kuskilt, seega tuleb selles postituses palju numbreid jms huvitavat)!
Alustaks siis sellega, et nii hea on Norras tagasi olla inimese juures, keda armastan ja kes mind armastab. Kodune, hea, huvitav ja vaga vaga tookas aeg on olnud. 2 nadalat siin, 1 nadal veel ja siis Eesti koju paariks nadalaks. Mul ongi selline randav eluviis hetkel (ok, mis hetkel, juba yle aasta), seega on kohver alati ootevalmis ja poolpakitud. Pool elu on veel Eestis ja pool elu on nyyd siin, Norras, Kristiansandis. Ja olgem ausad, eks juba on randava eluviisiga harjunud, siis sellest on væga raske lahti saada. See kuidagi haagib ennast Sinu kylge, tahad sa voi ei taha. Ja minu pisik on ikka vaga pikalt minu kyljes juba olnud. Kuigi ma lopuks tunnen, et see randav eluviis votab oma osa, sellise suure tyki, ja monikord on pariselt ka kysimus, et kus see kodu siis on... Lugesin eile yhte vaga huvitavat artiklit inimestest, kes kogu aeg reisivad ja sellest, mis on see 1 halb asi selle koige juures. Oota veidi, ma otsin lingi... Ohh appi ma ei oska isegi kopi peisti teha selle arvutiga. Igal juhul loo point oli selles, et need kes on pikemalt æra kainud, leiavad tagasi tulles, et seal on koik enda eludega edasi lainud ja esimesed 2-3 nadalat on ponev tore ja hea kodus olla, aga siis hakkab midagi kripeldama ja tahad tagasi sinna, kus sina edasi arened, kus oskad samastuda inimestega ja kus sina loed, oled oluline... Ja see on pohjus, miks paljud uuesti edasi reisivad, otsides kogu aeg seda midagi. Ja tosi ta on kahjuks voi kelle jaoks onneks.
Aga mina. Mina tahtsin ju tegelkult hoopis Venemaast ja Komist raakida. Sellest enda reisist. Ytlen kohe ara, et jatsin ikka tyki sinna maha kyll. Suure tyki enda sydamest ja loodan yhel paeval sinna tagasi reisida ja voibolla avaneb see uks ysna varsti. Wink wink.
Ma ei taha teha seda pikka reisikirjeldust, et mis kell me kus ja mida tegime aga moned olulised asjad tahaksin kyll ara mainida... Naiteks selle, et meil on 5 koosolekut, kus ma laulsin, jagasin enda tunnistust ja olin noh, mina ise. Yhel suuremal noorteteenistusel sain pikemalt raakida identiteedist ja mina-pildist. Wow, ma sain ise ka nii julgustatud ja ylestostetud, et oioioi. See oli natuke nagu peaees vette hyppamine, sest isa mainis mulle alles eelmise paeva ohtul, et ma voiksin seal jagada. Ja ma kohe enda sees, et ei ei ei ei ei ei. mis mina. kuidas mina. Mis mottes mina. Ja siis utlesin JA. ja ja ja. Ja nii hea oli. Ja ma sain laulda. Lausa viiel korral sain. Ja sain vene mammade lahkust tunda. ja armastust ja hoolitsust. Oblikasuppi soin. Yhel paeval loksusin IMETOREDATEL Komi teedel 5 Tundi, mis polnud enam teed, pigem augud ja parandatud kohad. Sain kokku enda vanatadiga, kes kaskis mul ruttu mehele minna ja. Ja silmad kinni panna. Ja kui silmad kinni panin, riputati mulle kaela suur vene rist, mis aitab ruttu mehele minna. Jee. Hahaha. Ja muidugi lapsi saada. Ruttu. Ja siis sain tunda wifi-mitteeksisteerimist. Ja muidugi tutvusin imetoredate inimestega. Noorte ja vanadega. Meeste ja naistega. Ja kohtusin. sygavale sydamesse jaid 3 pisikest tydrukut, kes olid enda ema alkoholi tottu kaotanud. Ja elasid kuskil Komi pisikeses kylas vanaemaga, eks vaga ei jaksanud. Aga pidi jaksama.
Komi reis oli onnistus. Aeg isaga oli onnistus. Ja naha maad, kus minu panama syndis, oli onnistus. Ja ma lahen tagasi. Igatpidi lahen tagasi.

Ma tean, et tihti on kartus uute olukordade ees see, mis meid takistab minemast. Tegemast. Oma suud avamast. Ja kui me siis lopuks julgeme, siis on Jumal nii suur meie labi ja me ise ainult imestame, et wow. Et Isa, sa liikusid minu kaudu. Raakisid minu kaudu. Julgustasid katkist sydant minu kaudu.
Mul on olnud pikk periood, kus olen pigem ei oelnud, kui ja. Ning see on ka ok. on vaja oppida ei ytlema yhiskonnas, mis ootab, et me oleksime koike valmis tegema. AGA on aegu, kus JA raagib uue loo, oma loo. Be brave and courageous. Jump in. Speak the truth and the truth will set you free.

Selle suve jooksul on mul ees vahemalt 5 teadlikku Ja-d. Yritused, kuhu olen enda JA oelnud, et kas laulda voi raakida. Olga Taeva Isa see, kes minu kaudu koneleb, julgustab, jagab, raagib. Olgu Taeva Isa see, kes Sinu kaudu teisi julgustab ja armastab.
Kirss