"One must ask birds and children how cherries and strawberries taste like..."
jah, terve kuu juba blogita. Seda viga peab vist parandama, muidu ma unustangi selle koha ära ja see vist küll eriti hää poleks jah?. Anyways olen hetkel kodus ja rohkem aega, seega otsustasin veits arvuti taga istuda ja endast veidi kribada. Olen tõbine, nii igas mõttes. Kõhus on paha, nohu on jms nipetnäpet ja kui ma end nüüd ka terveks ei ravi, siis millal veel? Ma kohe ei teagi, mida õelda.
Kool on nüüdseks siis umbes kuu peal olnud. JA see on super. Kõik on hea. Tähendab on ka palju sellist, millega ma rahul ei ole ja ei saakski olla, kuid enamustest asjadest saab üle vaadata või silma kinni pigistada. Mis tähendab, et enamusega olen siiiiiiski häppi. Kooli õhkkond on meeldiv, inimesed on sõbralikud ja mu oma pop-jazz lauluosakonna kaaasseltsimehed on (Y). VÄGA sõbralikud ja toredad. I am happy to have them on my class. Seega teeb see asja juba lihtsamaks. Siis koolist veel niipalju, et kui keegi vabatahtlikult tahab mulle solfedzot õpetada, PALUN VÄGA. mina olen siin ja sina tule ka siia ja õpeta mulle. Päriselt, it wasnt a joke. It was for real. Raske on mul, kohe 100% raske ja ei tundu ka kergemaks minevat. Vot nii siis. Kuid erialatunnid, ehk siis laulmise tunnid Urseliga LÄHEVAD hääääääääste. Ma olen arenenud juba, tähendab, kui nii saab õelda. Kuid seda küll, et tunnen, et need tunnid lähevad väga asja ette ja ma ei ole sinna kooli siiski niisama läinud. Mingist hetkest hakkavad pisikontsertid ja etteasted jms tulema ja siis võistlused jms. Põnev on.
JA Tartus ei saakski igav hakata. Selliste inimestega, nagu Siki, Ede, Vivia jne. Oeh, mind võeti kohe omaks. Jumal on ustav ja mõnele palvevastusele sai kohe vastuse väga armsate inimeste läbi. Ma tean, et ilma nendeta ei tunneks ma end Tartus nii kodus kui praegu. Seega jah...
Aga ega kui ma üldiselt kirjutan, siis ma ei hakkkaksi seekord väga detailidesse laskuma. Olen end Seminari kenasti sisse seadnud, toa enda nurga hubaseks teinud ja saan hakkama ehk. ;)
Oeeh, ma juba ei viitsigi praegu rohkem kirjutada, kuidagi lühikeseks need blooooogid jäänud, aga suva, kes mind teavad, need teavad niikuinii rohkem kui kõik teised teadma peavad.
tsau
