3

3 päeva

Jalutasin eile öösel koju, kotis Trepikoja uus plaat TA TULEB PEA ja mõtlesin, et kui uskumatu päev mul ikka oli... Pidin ainult inimesi meikima minema, korraks laulatuselt läbi hüppama ja õhtul Kolgatale minema ja... Tegelikult meik peal, asusin ka ise teleka sisse ehk siis mind tehti ka staariks, sain Toomemäel muuseumis peategelase (Katre) korbikaaslast mängida, kellele seletatakse, mis seal vitriinide taga siis tegelikult on. iksaiting.
Kell 3 tormasin Jaani kirikusse laulatusele; Agne nägi välja nagu ta oleks muinasjutust välja astunud. Nüüd usun ma päriselt, et imed juhtuvad siin maailmas (ok, mitte et ma varem ei oleks uskunud)...
Ja siis õhtul Kolgatale, kus esines Trepikoda. SUPER!!!! Ja kui siis mu sõber T mulle veel plaadi kinkis, siis ma võtsin plaadi ja kõndisin nagu unes kodupoole...
:)

bäkk du de citii

Tagasi Tartus. Ma ei olegi veel hetke saanud nautida. Sest ma olen jooksnud siin ja kõndinud seal. Mul on jalad valusad. Ja ma olen juba väsinud. Kõigest 3 päeva olen ju tagasi olnud, aga...
Igal juhul põnev on olnud. Näiteks shoppasime Viviga kolmapäeval 4 tundi ja kumbki ei ostnud ühtegi asja. :D Aga eile tuli siis üks seksikas seelik ja... mmm, mis kontsad, jaja! ;) Nüüd on veel päikeseprille vaja ja siis on punkt (ma loodan...).
Nädala pärast kukub 22; õeldakse vist, et 22-viimne taks. Aga mina ütlen, et 26-lootus uus! Seega ei ole mingit viimset taksi. Küsige palju tahate, millal ma abielluma hakkan (see siin oli emale mõeldud)... Aega on ju veel! Maajailm!
Täna laulan kesklinnas mingi 5 ajal. Shh!
Olgu.

Kahekõne

Ester: "Kas sa lähed homme ära?"
Kirsi: "Ja!"
Ester: "Kas ma ei tulegi siis sinu poistega kohtuma?"
Kirsi: "Oota, ma ei saa sulle vastata...
Ester: "Aga millal sa mulle siis vastad?"
Kirsi: "Oota..."
Ester: "Aga miks ma ei tule suga poistega kohtuma, kissika, kissika...?!"

153

Väike pisiasi või...?

Istun laua taga ja muudkui meisterdan. Kuna mu blogi on avalik, siis ma ei saa õelda, mida ma meisterdan... Aga see polegi ju oluline. Telefon heliseb. Sõbrad Rakverest küsivad, et kus ma olen, Tartus, Türil? Vastan siis, et olen nädal aega Türil pesitsenud, ja pisike haigusekübe on veel sees, aga muidu on juba kõik tore. Siis nemad vastu, et olid Tartus koguduses käinud ja tahavad mind näha ja et mõne aja pärast helistavad uuesti.
Ja helistavadki. Paar tundi hiljem. Ütlevad, et nad on all... Ütlen siis, et terve pere tudub v.a. mina, aga ma võin alla tulla. Võtan Morri rihma otsa ja panen mantli selga. 3 treppi ja olengi allkorrusel. Vaatan mina, et kus nad on siis. Üks džiip nagu seisab maja ees ja tuttavad näod ka sees, aga ei või olla... AGA ON! Poisid tulid mulle külla, pikadpikad roosid, tumepunased, tort ja kommid Estrile. Kutsun nad siis ülesse, istume veidi. Räägime juttu. Nii hea. Ema tõuseb üles, räägib mõne sõna ja juba nad lendavad... Edasi järgmisesse kohta.
Vot sellised poisid mul siis. :)

Frustratsioon

Nõme. Kõik on nõme praegu. Lihtsalt tobe, kuidas üks väike olukord kõik muuta võib. Tundub, et ma ei saagi homme esinema, ega õpetama... Nimelt pidin homme TMG-s muusikatunde andma (8ndad, 9ndad ja 2klass)... Ja kuidas ma peaks selle realiseerima, kui mul ei ole häält? Või siis on mingi inguvinguläbininahääl... Ja pidin homme õhtul koolikokkutulekul esinema. Ja kuidas ma laulan, kui ma ei saa laulda? Põhimõtteliselt hakkan kohe kirja kooli kirjutama, et kõik jääb ära ja ma vihkan seda. Ma lootsin juba kolmapäevaks terve olla... Pühapäeva õhtust saadik jaman siin kõigega ja ma enam ei jõua. Tulin Türile just selles lootuses, et olen terve reedeks. No kas just terve, aga õpetamiskõlblik kindlasti. Ja nüüd istun, jalad risti ja mõtlen, et milleks see kõik. Milleks üldse jamada...

5min hiljem.
Kiri TMG-sse:

Mul tuleb nüüd üks väga kurb kiri kirjutada. Ma lootsin kogu südamest, et ei pea seda kirjutama, aga tundub, et mu tervis ei ole paremaks läinud. Nimelt, olen siin terve nädala külmetusega võidelnud (mis ei ole just eriti kerge olnud) lootuses, et reedeks on juba hääl olemas ja kõik muu ka korras. Aga täna on juba neljapäev ja ma köhin ikka parajalt ja nohu on ka päris hull. Ning häälest ma üldse ei räägi... Ma kardan, et ma ei saa homme õpetama tulla kooli. Juba kasvõi sellepärast, et kes tahab haigena teisi nakatama tulla (ning teine asi on ka oma hääle hoidmine, eriti inimestel, kes tegelevad laulmisega)... Tõusin täna lootuses, et ehk on parem, aga ei ole. Ja ma ei tahtnud seda kirja varem kirjutada, sest lootus sureb ju viimasena... aga tundub, et oleksin siiski pidanud kirjutama.Kardan, et ei õpetamisest ega homsest esinemisest ei tule midagi välja. Mõtlesin siin, et ehk suudan laupäeva õhtul vabal laval midagi teha siis, kui mul parem laupäevaks on, kuid praeguse seisuga jääb homne ära. Mul on ülimalt kahju, et nii läks, sest ma tõesti ootasin vägaväga homset päeva ja kõik on ette ka valmistatud... Kirsika

...jätk Maria blogile

...ja ta proovib mu kingi, sest need on ju minu omad. Ning ükskord pani mu seeliku selga, sest ma keerutasin sellega... ja mõnikord tahab ta sama asja süüa, mis mina, kuigi see ei pruugi talle maitseda, aga lihtsalt sellepärast, et mina ka seda söön. Või siis tuleb pikutama, endal pole uneraasugi, vaid seetõttu, et mina pikutan... Teinekord hakkab kõva häälega laulma, sest Kirsi ju ka laulab! :)

ja üldse on ta ju Ester!

Nii... ma plaanisin täna terve olla. Kus sa siis sellega. Eile õhtul jäi kurguvalu vähemaks (no lase ise mingi 5 korda päevas taruvaiku kurku, nii et põletab ja söö umbes maeiteakuipalju neoangini punaseid värke sisse) ja mõtlesin, et saan öösel magada... Ja siis läks hullem alles lahti. Nina kinni, nina lahti, üks pool kinni, teine lahti... nuuskasin pool ööd... ja ei saanud korralikult hingata. Palav, külm... Ja täna tõusin üles, palavikku nagu otseselt pole... aga nina. ja nohu. ja kurk. ja ... ja.... peaksin vist koju sõitma, et mind keegi tohterdada saaks. Ma pean reedel laulma. Ja õpetama koolis... crap ma ütlen.

When is a girl ready to be married?
When she is willing to stay single before she will disobey God...

Mnjah

Goldrex, Taruvaik, Neo angin, C vitam. Wuhhuu. Kevad siis jah?

I love it

Kodus. Küpsetan! :)

crazy

Käisin täna vanaisaga poes. Sõitsin autoga tal ukse ette, ja nii me läksime poodi. Ma arvasin, et pool tundi läheb. Kus sa sellega siis; 2 tundi käisime 3-s kohas... Kõigepealt hiiglamapikk nimekiri Krossi poes, siis apteeki ja hiljem veel Konsumisse. Ostis kümme erinevat lihasorti ja umbes 100 saiakest... Olgu, pisike liialdus. Aga üks sai mul selgeks: vanad inimesed on aeglased ja nad ei jõua. Ja kaks sai mul ka selgeks; Türi on PENSIONÄRIDE linn, rääkige, mis tahate... Kevadpealinn küll ja kaunis linn, aga pensionäride linn. Õnneks mina elan ju Türi-Allikul!

Aa ei, õnneks mina elan ju Tartus! ;)

Siis mis veel kodus siis, Morriga käin õues, muudkui pissib teine... olgu, olgu. Siis tegelen veits KirsikunstigaMidaKeegiEiMõista, kui ma seda seletada üritan, seega ma ei seleta. Ja loen raamatut WASHED BY BLOOD (Brian "Head" Welch, Lessons from My Time with Korn and my Journey to Christ)... tegelikult polegi enam midagi lugeda jäänud, kõigest 1 peatükk vms. Eile alustasin ja arvatavasti veel täna öösel lõpetan. Meeletu lugu KORNI kitarristist Head´st, kes tuleb mingi hetk arusaamisele, et ta on täiesti mõtetut elu elanud ikka... ja leiab tee Jumala juurde! :) SUPER raamat. Ja harib mu inglise keelt ka ehk pisut. Kõik inglisekeelne kirjandus harib omajagu.

Ja lihtsalt naudin seda, et saan süüa teha, sest süüa on. Mul Tartus kunagi pole; üks kord nädalas on ja siis ülejäänud nädal on tatrapuder. Jeei. Tatrapuder on hetkel viimane asi, mida ma sööksin. Oi eile tegin kartulit ja hakklihakastet ja pärast sõin kirsijäätist... ja oioi... mmmmmmmm. Homme tahan küpsetada midagi head. ;)
Igal juhul reedeni olen kodus ja siis vaatab edasi.

Kodu

Olen kodus. Pole siin 6 nädalat käinud. Imelik, Tartu-Türi vahe on kõigest 100 kilomeetrit, olgu 110 vms... ja ma ei ole nii kaua kodus käinud?
Igal juhul Estril on 39 palavik, isa ei jää alla ning emal on ka kõik haigusenähud... Kui ma seda kuulsin, tegi ikka olemise raskeks küll. Pidime Saaremaale vaheajal minema (aa, mul on vaheaeg nüüd, 1 nädal Ellerist vaba ja tulingi koju) ja nüüd jääb see ära. Pole hullu, sellega ma lepin, aga mitte sellega, et mu pere haige on. Palun Jumala kaitset oma pere üle ja enda üle, et ma vastu peaksin.
Vahepeal olin ühe päeva haige ja rohkem pole vaja ka. Lihtsalt ei ole vaja...
Ja kevad on ju nii ilus, soe oli täna õues. SOE! :)
Igal juhul, loodan, et need 5 päeva kodus mööduvad rahulikult ja ilma igasuguse tempota. Lähengi nüüd Morriga õuetuurile. ;)

Kevad

Kas seal on midagi ilusamat kui kevad? Vastus: EI! Vähemalt minu silmis ja eriti, mis puudutab aastaaegu! Ma armastan kevadet ja kõike, mis kevadega seotud on. Vesi, mets, lumesulamisvulin (lumi kaob), lilled, päike, õhk, inimesed, tuul... Käisime eile Vivia ja Markoga metsas. Lihtsalt panime kummikud jalga (õfkooors mina oma roosad) ja lihtsalt läksime metsa. Nii hea on õelda, et me läksimegi, sest tavaliselt need jutud vaid juttudeks jäävadki. Nägime palju vett ja lund ja väga sügav oli ka... aga nali oli omal kohal ja heast tujust ma ei räägigi üldse. Super päev! Õhtul veel vaatasime Liina juures Viviga HighSchoolMusical´i ; mis sest, et naiivne, ikkagi oli tore ja armas ja sellised filmid panevad unistama... Unistama sellest, et mul on ka ühel päeval võimalus laulda kuskil muusikalis, unistama tulevikust, mehest ka jah! :D
Igal juhul nautige kevadet, ei ole ilusamat aastaaega... Kinkige üksteisele lilli, viige kasvõi pajutibusid ja olge niisama superägedad! :)