Ninasarvik!

- Kirsu Kahe Takti päeval!




Aeg lendab. Nagu lind, ainult poole kiiremini.


Juba on käes 15.detsember, kõigest nädal selle aasta jõuludeni. Tulevad vist mustad? Kuigi lootus ju jääb, et ehk sajab ka midagi valget sealt taevast lõpuks alla.


Kuna ma kirjutan nii vähe siia, siis igakord kui tuleb tahtmine jälle end veidi avada, on umbes 100 sündmust ja üritust eelmisest korrast juurde tulnud ja ma ei jõua sellest kõigest kohe kindlasti rääkida.


On olnud võistlusi, konkursse, esinemisi, kontserte jms. Olen käinud koguduses, noortekal, jõulupeol, Tallinnas, Türil, kaubamajas, balletti vaatamas... =)


Kõige meeldejäävam sündmus viimati oligi Kaks Takti Ette. No tänu Andrele sain ka maitse suhu. Andre Hein (Elleris II-l kursusel, pop-jazz, ka urseli õpilane) sain viimase 6 finalisti sekka ning siis tuli teha omabändi voor. Vinge, sest mind kutsuti taustalaulu laulma. Nüüd saan ka ära õelda siis, et mul on kaamerad näos olnud ja Eesti kuulsused vastu jalutanud terve päeva. See aga sellest. Kogemus iseenesest oli ju hää!


Mis veel siis? Kuna kohe kohe on ju jõuluvaheaeg algamas, siis räägiks ehk veidike ka koolist. Hinded on korras (no tubli tüdruk, nagu ma olen...), viimane erialaarvestus on veel tulemas järgmisel teisipäeval ja siis võin õelda VABADUS! Ja ehk ka tunda selle sõna maitset oma keelel. Kuna meie kool algas ju nädal varem teistest koolidest ja on siiamaani kestnud ilma ühegi vaheajata siis on päris raske vastu pidada. Kuid olen hakkama saanud! =) Palju asju on siiamaani, mis mulle kooli juures ei meeldi, kuid umbes samapalju või rohkemgi õnneks meeldib. Seega hea kaalub vähemalt siiamaani halva üle! Ma kujutan ette, et kui ma peale 3 aastat õpinguid veel midagi kobisen, siis olen ma ise juba süüdi. Ma saan nii palju kogemusi, elamusi ja praktikat, et see on uskumatu. JULGUS muudkui koguneb minusse.


Inimesed mu ümber on ehk veidi pealiskaudsed, kuid võib-olla on asi siiski minus. Ma ei tea! Lihtsalt kui mu kõige kallimad on ära kuskil, reisimas, kodus vms, siis olen ma enamasti Tartus üksi ja KUI ma ise juhuslikult kellegagi ühendust ei suvatse võtta, siis olengi üksi. On olnud õnnelikke hetki, kus mind on külla kutsutud (MARIS, see päev oli nii vahva)... Ok, ma ei hakka melanhoolseks muutuma, see selleks. Kuid vahel tahaks, et ma ei oleks see inimene, kes ise end teistele külla kutsub! Olen jõudnud järeldusele, et jah pealiskaudsus on meis kõigis sees ja see teeb so feaking angry´ks mind!


KUID veidi positiivsemalt poolelt. Vaaru kallis läks Kanadasse, tähendab see on nii neg. kui pos. Minu jaoks kahtlemata neg, sest ma igatsen teda. Kuid see kallike vajas äraminekut ja kuidas veel. Siis mu emme-issi on üldse Aafrikas, jajah :D AH et mis nad seal teevad ve? No küsi neilt! Essu jätsid koju, Gerlika hoiab! Ps! Kes veel ei tea, siis Maria elab ka meil (mu vanemaid tundes peaksite mõistma seda).


Ma tänan Jumalat et ma koju tulin eile, sest pisiEssu läks öösel hüsteeriasse. Hoidsin teda nii enda vastus, siis jäi tuttu uuesti ja siis valvasime teda gerlikaga kordamööda. Ehk siis öö üleval. Nii mul viimasel ajal ongi... Ei saa magada. Siis kui tahaksin, siis aetakse üles või ei jää lihtsalt. Elu ei ole kerge. Elu on lihtsalt elu, oma kiuksude ja raskete olukordadega!


Mis veel siis? Huh, mu oma elu on praegu üks MESS. Sõna otseses mõttes. Raske on jääda iseendaks, maailm tormab peale. Käisin vaatamas sellist etendust nagu NINASARVIK, kus kõik inimesed muutusid lõpuks ninasarvikuteks. Ma tunnen nagu mina oleksin ka muutumas ninasarvikuks, üheks sellest hallist massist, mis mulle iga päev tänaval vastu kõnnib. Ja kas ma siis tahan? NO ei, kuid mingi osa minust samas tahab, sest nii tundub lihtsam. Metsa, kas see on siis tõesti see tee, mida mööda ma tahan käia? Me vajame inimestena lähedust, ja kui me ei saa seda oma kõige kallimatelt, siis läheme me otsima mujalt. Ja seni otsime, kui tuleb mingi asendusaine, mis on tegelikult CRAP.


Huhuh. Läks jälle kurvaks jah? Head Jõulumeeleolu ma luua ikka ei oska. Ja ega eriti ei taha ka.
tsau praegu. Kunagi jälle! :)

Musid

Maybe I have no idea how to make a kissing face but SHE is definitely an expert of it! :P

No olgu!

Mu lemmik numps! Ta tuleb ja poeb sulle kell 8 kaissu ja siis hakkab kallistama ja musitama! Mida veel hommikul vaja oleks? :P


Ma ei kirjuta täna nii vihast blogi! Punkt.
Tegelikult igatsen ma oma issi järgi. Ta on kolm nädalat Venemaal olnud ja no kohe kuidagi ei jõua tagasi. Auto läks reisumeestel katki ja peavad rongiga tulema, mis tähendab, ET ehk peaksid nad selle nädala lõpus jõudma... Jama on see, et ma suht selle pärast tahtsin koju tulla kolmeks päevaks, et ma issi ka ära näeksid, kuid eks teinekord. Ma pean täna Tartu ikka tagasi minema. Homme on kool. PALJU kooli! :D See on see, kui mõned õpetajad, kes kaaaugel Tartus elavad, haigeks jäävad ja siis tahavad oma tunde järgi teha! s.t. seda, et nad tahavad oma tunde TOPELT järgi teha, ehk siis seda, et see neljap.reede on mul umbes 8 jazziajalugu! urgh, exciting! :P
am. Mis veel siis... Ma sain lõpuks mõned päevad ka magada eelmise nädala jooksul. Thank u Jesus! Üks öö oli veel eriti vinge. Ta ei norsanud öö läbi ja NII kui ma üles ärkasin, hakkas ta norskama. Super ju, sest mina ei maganud sel hetkel enam! Norms.
Ja kui hästi läheb, siis............. saate seda hiljem teada! :)
Olen kodus veidi õppinud, kuid harjutada siin ju ei saa. Süüa saab teha hoopis, kooki ja kana ja putru ja suppi! :D Ja palju magusat!
Ma tahaksin tööd. Sellist tööd, mis võimaldaks mul kooliga aktiiivselt edasi tegeleda ja samal ajal rahulikult töötada! Ma ei suuda enam näha, et mu raha neile paanikat tekitab! No minu silmade läbi. Nad ise seda ei ütle, kuid iga kuu ikka oma 20.aastase tütre eest hoolt kanda, kes mujal õpib, on liiast... Yeayea, nad hoolivad minust, kuid neil on ka oma vajadused. Ja Estri vajadused. seega I need some kind of job! Ma vajan näha, et ma saan ka ise hakkama. Kes võtab aga poole kohaga tööle ja annab valida ka veel, millal sina töötad? oehehk.
anyways... Reede siis jälle Piiblikool. MUIDE, KES IGANES SA SEDA BLOGI LOED, siis reedel on avatud loeng Maranata majas Tartus kõigile, ja tegelikult saab see olema rohkem nagu supervinge noortekas! :P
Ja 16-18.November on Elusõnas noortekonverents! sellest lähemalt küsige mult isiklikult! SEE saaab ka super olema! :)
Nii, ja ma lähen nüüd! Ma ei tea ainult kuhu...
:P

METSA

...ta norskab nagu vana mees. Ja see ei ole naljakas, pole kunagi olnudki. Ma olen see nädal Tartu tulekust saadik magamata, nii umbes 3 päeva ja ta ütles, et ta on tartus terve nädal. TERVE NÄDAL. Jube. Mis see tähendab, et ma olen terve nädaaaaala magamata ve? Päris hea. Ma ei suuda. Ma hakkan palvetama uue koha pärast või selle pärast, et ta ära koliks, sest ma ei saa nii. Alguses elasin üle, kuid kaua võib? Ma tahan magada ja elada normaalse inimese elu, kuid see pole normaalne. Ma ei ole kunagi talunud norskavaid inimesi. Ma EI abiellu norskava mehega, sest sama hästi võin ma siis hakata teises toas magada ja kus see abielu siis on?
Ok, ma olen jah veidi pissed praegu. Ja ma ei tea, mis saama hakkab, kuid mitte nii. Kolin tagasi Türile. OEH.
Ma tahan oma kodu. Oma kööki. Oma wc-d ja vannituba, mida rõõõõõmuga koristan. Mitte nii nagu siin, et AINULT mina koristangi. Vaevalt, et kedagi teist üldse huvitaks.
Kui ma magada ei saa, siis ma ei oska midagi õelda.
ok. ma ei viitsi hetkel.
pole tuju.

"Dutch pink and Italian blue"

-Sügis
What a heck? Kas jälle on tõesti terve kuu möödas sellest, kui ma viimati kirjutasin? Hahha, päris hea siis, ma kirjutan niiii kohutavalt vähe, et selline tunne, kas sellel blogil on üldse mõtet või pole? :D
Aga Olgu, ma vahepeal siis kriban jälle.
Täna on pühapäev ja hea päev, sest ma olen veel kodus.
Tegelikult homme on ka hea päev, sest ma olen siis Tartu kodus.
Huh, räägiks siis veits lähemalt ka Tartu elust?
Olen end seal siis sisse seadnud päris hästi ja pärast kahte kuud võib õelda, et tunnen end üpris koduselt, kuna mu ümber on inimesed, kes on mind aidanud 100% ja mu kõrval olnud. No ma pean kolm nime ära mainima: Vivia, Ede ja Siki, te olete no niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii head! :) Ja ma ei tea, mis ma Tartus teieta peale hakkaksin, teist Viviat ei leia kuskilt (krooks?) ja Ede ja Siki on mu Maranata õed! Mis muud? :)
Ja siis mu kodu on nüüd lõplikult? (hahah, vbl) veidiks vähemalt seminari ühikas. anyways, see on küll peaaegu Tartu linnast väljas ja mis kõike muud, KUID seal on odav ja üsna korralik olla. Ma maksan enne 900 kuus üüri ja elan peaaegu linnaääres, kui 2000 ja tuba on kui tikutoos ja kööki pole. Nja, ega seminaris ka kõik kiita pole, kuid parim variant siiani siiski ja VIVVU elab seal :) Super. Ja ma küll elan umbes 40-45 aastase tädiga koos, kuid ta on ehk 3 päeva nädalas vaid seal ja siis ka ainult öösiti, ta käib kogu aeg tööl. Ja ta on kristlane- VÄGA positiivne ja väga sõbralik! =)
Siis on veel kooliteema. Ma laulan, see peaks ju kõik ütlema? Need, kes mindteavad, teavad ka seda, et muusika on mu kirg, laulmine on mu kirg. Jah, ja ma saan seda õppida, mida veel tahta? Oeh, oleks see nii kerge ainult siis. Kuid ma teadsin, et raske saab ka olema. Kas on mõni 20 aastane, kes järsku peab hakkama 0-st solfedzot õppima hakkama ja selles NIII hea on? Ma küll ei tea. Ja oma vanadest laulmistharjumustest on niiiii raske lahti saada. Kui ikka valesti laulda üpris tihti, siis on see harjumus sees ja seda annab välja juurida. Kirss, nüüd pane oma tugi tööle ja lihtsalt HARJUTA. ja klaverit on ka raske hakata nullist klimberdama. Kuid eks ta ole, everything has its faults and hard things. Ja pealegi, see ongi see, mida ma tegema läksin, ÕPPIMA ja ma ei kavatse alla anda. Ja ma ei kavatse lahkuda enne, kui JUmal on mulle õelnud midagi muud teha ja uued uksed avanema hakkavad. Lihtsalt nii kaua kavatsen ma seda rada jätkata. Enne kui mu südamesse midagi muud ei tule! :)
Raske on ka sellega, et ma pean järsku NII teistsugust muusikat tegema ju. Varem oli vaid ülistus muusika, kristlik gospel jms... Ja nüüd jazz, blues, bossanova ja ka gospel, jms. Ja no enamus muusikat on ju ilmalik. KUID ma läksin sinna kooli omade eesmärkide ja unistustega ja ma ei saa lahti lasta. Ma pean tugev püsima! Ma tean ju, et elu ei olegi kerge ja igasuguseid mägesid peab ületama, et kuhugi jõuda. Ma kavatsen sinna kuhugi jõuda!!!!!!
Nja, mu üks lugu on üleval--- www.oja.pri.ee/ursel (At Last-kirsika)---see on küll VÄGA algeline ja vaid selleks, et see saata ühele võistlusele, nad selle põhjal valivad, kas ma pääsen edasi või ei ja eks siis paistab. who knows. Anywaaays mis ma ikka ütlen, laul on linti lauldud kolme korraga ja väga kiirustades.
tatataaa, all that jazz.
Vahepeal on paaaras ports asju juhtunud; Tartus hakkas nt. Piiblikool noortele kord kuus 3 päeva. Siis ma olen ühe korra Shakespeare kohvikus esinenud. Varsti tuleb elusõna noorte konverents. Eelmine reede-laupäev olime Tallinnas_Hillsong oli Eestis. Siis käisin Rainbowjazzil. Mis veel? OEH, palju on veel olnud. Ma ei mäleta enam.'
Ja tegelikult tahtsin ka lihtsalt seekord kirjutada, ET JUMAL ON USTAV. Jumal on hea. Jumal on loonud selle mulla, kus me seisame iga päev. Jumal on parim ja Ta ei ole mind jätnud. Ta ei saakski mind jätta, Tema iseloom on armastus ja see ei hülga kunagi. Minu issi ei jäta mind. Ei Tartus, Türil ega kuskil mujal. Ma lihtsalt tahtsin seda õelda! :)
-cherryberry

WOW, TERVE KUUUUUU

"One must ask birds and children how cherries and strawberries taste like..."
jah, terve kuu juba blogita. Seda viga peab vist parandama, muidu ma unustangi selle koha ära ja see vist küll eriti hää poleks jah?. Anyways olen hetkel kodus ja rohkem aega, seega otsustasin veits arvuti taga istuda ja endast veidi kribada. Olen tõbine, nii igas mõttes. Kõhus on paha, nohu on jms nipetnäpet ja kui ma end nüüd ka terveks ei ravi, siis millal veel? Ma kohe ei teagi, mida õelda.
Kool on nüüdseks siis umbes kuu peal olnud. JA see on super. Kõik on hea. Tähendab on ka palju sellist, millega ma rahul ei ole ja ei saakski olla, kuid enamustest asjadest saab üle vaadata või silma kinni pigistada. Mis tähendab, et enamusega olen siiiiiiski häppi. Kooli õhkkond on meeldiv, inimesed on sõbralikud ja mu oma pop-jazz lauluosakonna kaaasseltsimehed on (Y). VÄGA sõbralikud ja toredad. I am happy to have them on my class. Seega teeb see asja juba lihtsamaks. Siis koolist veel niipalju, et kui keegi vabatahtlikult tahab mulle solfedzot õpetada, PALUN VÄGA. mina olen siin ja sina tule ka siia ja õpeta mulle. Päriselt, it wasnt a joke. It was for real. Raske on mul, kohe 100% raske ja ei tundu ka kergemaks minevat. Vot nii siis. Kuid erialatunnid, ehk siis laulmise tunnid Urseliga LÄHEVAD hääääääääste. Ma olen arenenud juba, tähendab, kui nii saab õelda. Kuid seda küll, et tunnen, et need tunnid lähevad väga asja ette ja ma ei ole sinna kooli siiski niisama läinud. Mingist hetkest hakkavad pisikontsertid ja etteasted jms tulema ja siis võistlused jms. Põnev on.
JA Tartus ei saakski igav hakata. Selliste inimestega, nagu Siki, Ede, Vivia jne. Oeh, mind võeti kohe omaks. Jumal on ustav ja mõnele palvevastusele sai kohe vastuse väga armsate inimeste läbi. Ma tean, et ilma nendeta ei tunneks ma end Tartus nii kodus kui praegu. Seega jah...
Aga ega kui ma üldiselt kirjutan, siis ma ei hakkkaksi seekord väga detailidesse laskuma. Olen end Seminari kenasti sisse seadnud, toa enda nurga hubaseks teinud ja saan hakkama ehk. ;)
Oeeh, ma juba ei viitsigi praegu rohkem kirjutada, kuidagi lühikeseks need blooooogid jäänud, aga suva, kes mind teavad, need teavad niikuinii rohkem kui kõik teised teadma peavad.
tsau

haha, ploomid

Ma ei tea kohe, et pean selle ära märkima, mis eile õhtul tegin. Nii, mulle meeldib vahel kuivatatud puuvilju nagu närida, igast, datlid, ploomid, rosinad, pähklid jne jne. Nii, eile õhtul olid kodus ploomid. Ja noh, olin alles eelmine päev nagu ostnud, mõtlesin, et võiks süüa siis. Hakkasin aga siis närima ja umbes peale mingi 10-11-ndat tuli kuskilt imelikku lõhna. Vaatasin siis igaks juhuks kotti ka ja KAMMOOON, kõik need imearmsad ploomid olid valgete täppidega, nagu kärbseseened juba ja haisesid. JAH, NAD OLID HALLITANUD. haha. ma ikka hästi panen. No igaks juhuks palusin ruttu õnnistust Jumalalt, et mul kõht korras oleks jms. No anyway, mida ma ikka ütlen, üks päev osta ja järgmine päev söö hallitanud ploome siis. Et jah... Õnneks jäin ellu. Magasin kenasti 9 tundi järjest ja elan. :D
Aga enam ploome ei osta. Ma ei suudaks neid suu sisse ka võtta! Nüüd on muidugi naljakas, aga jah...

Well, what can I say? Nii, esmaspäeval algab kool. S.t. seda, et pühapäeval asun siis ilustikenasti Tartu poole teele, et öö maranata koguduses veeta. Seal olen ma terve oma esimese nädala arvatavasti, kuna oma ühikasse saan ma alles 3.septembril. Ja tegelikult muutus kõik eelmisel nädalal. Ei elagi enam üksi. Wuhu. Inimestega koos hakkan elama. Aitäh Hanna, et sa mulle seda võimalust pakkusid! :) Ma EI SUUdaks üksi elada.
Ma olen nüüd nädal aega üksi kodus olnud ja see ei ole tore. Kohe üldse pole tore. Igav on ning ei taha ka selle Morriga enam kahekesi olla. Õnneks tuleb vaaru omme koju. Tähendab, mul on küll külalisi käinud, kuid nagu pole ka. Triin, käis ja teisip. tegin pannkoogipeo oma koguduse noortele. Nad on toredad ja mul on kahju ära minna, ma olen nad juba omaks võtnud ja  kuidagi vastutus on minul vaikselt ju... Teisipäevad. Aga see on kindel, et olgugi, et Tartu on ees, ma ei suuda neid enam jätta!!!
Seega, kellel veel võimalus, tulge külla! 4 päeva veel ja siit ma läinud olengi.

Nii, mis veel. Ma ei ole üldse usin blogi täitja, ma olen rohkem nagu päris paberi ja pastaka poolt ja ikka oma märkmikusse, mida mitte keegi ei näe mitte kunagi! :D

Ok, siis tahaksin Lätti minna! haha

Siis tahaksin, et mu Taani sõbrad siia tuleksid!

AAA, ja tahaksin, et keegi mulle iga päev süüa teeks!

Ning tahaksin, et maailm oleks parem paik ja sõdu poleks!

Ok, see läheb liiale... Ei, tegelikult pole asjad nii hullud ka, et ma ise hakkama ei saaks. Ja süüa tahaks ka ikka ise teha, aga nii, et kellelegi teisele ka. Mulle meeldib paljudele süüa teha, mitte ainult endale. See pole üldse põnev ju!
Mul on lihtsalt praegu igab ja pole midagi teha, seega ma siia kribangi mingit suvalist teksti jälle.
Ah, olgu ma lähen parem oma tuppa ja hakkan midagi tegema, muidu.........

Faitful Father

The Lord is FAITHFUL and slow to anger, He is RICH in LOVE, He is GOOD TO ALL!
Ma tahaksin praegu hüüda, kuulutada kogu maailmale, kui imeline Jumal on. Mh, küllap on see asi liiga isiklik, mis minuga eile juhtus, kuid ma võin õelda, et Jumal armastab mind ülevoolavalt. Ta on minuga olnud igal sammul ja eilne päev on tuline tõestus Jumala armust. Tema lihtsast viisist, kuidas asju lahendada... Ma ei saa täpsemalt rääkida...Kuid ma saan õelda, et igas asjas usaldage Jumalat. Nii pisiasjades, kui suurtes küsimustes. Ta lahendab iga olukorra. Ta toob välja igast haigusest. Ära ole liiga uhke, et küsida oma vastuseid temalt. Mina olen liiga tihti seda. Jah, just uhke. Liiga uhke, et midagi oodata. See on uhkus. See on mitteusaldamine.
Aga jah, see muudab kindlasti mu elu. Juba pühapäev algas Jumala juhtimises ja usun, et midagi muutus mu sees. Well, võin vaid õelda, et vahel juhib Jumal selgemalt kui kunagi varem!
Igal juhul Kiitus Issandale ja tean nüüd 100%, et Talle tõepoolest ei ole midagi võimatut!

Täna, 14.August, on Estril sünnipäev, täiesti 2-aastane ongi nüüd. Juba. Ta alles sündis ja nüüd ongi 2. See tähendab nii paljut, sest täpselt kaks aastat tagasi muutus meie pereelu täiesti kardinaalselt. Kõik on nii teine nende kahe aastaga olnud. Õhkkond on kohati kindlasti närvilisem olnud ja raskem on toime tulla, kuid saan käsi südamel õelda, et eks Essu siiski üks imelaps ole ja õnnistus. Ta on väike päike, kes narema oskab ajada ja väike röövel, kes nutma paneb. Igal juhul PALJU ÕNNE ESTRILE! Kalli-kalli

Siis, umbes kahe nädala pärast algab minu elus uus etapp. Kolimine Tartumaale. Sain ju Tartusse Elleri Muusikakooli pop-jazz laulu osakonda sisse, mis tähendab, et järgmised neli aastat minu elust on muusika õppimisel pühendatud. Super. Ma olen rahul sellega, et selline pühendus tuleb teha. Kuid asi, millega ei ole rahul, on see, et ma pean üksi elama. Vastand täielikult eelmisele aastale, kui ma elasin 5 tüdrukuga pluss mina ühes toas. See oli super aeg. Sellist funni ja nuttu. Haha. Aga igal juhul annab midagi sellist enam kogeda. Ja nüüd, üksi? Mul on suur küsimärk selle koha pealt veel peas...

SIIS käisin ühes imelises pulmas vahepeal. Andrus-Helen, palju õnne teile ja suured ja soojad kallistused!

Aga olgu. Ma praegu lõpetan, sest ma olen väsinud, veidi ärritunud jms täna. Veits magamata öö on seljataga ja igast muud ka. Aga olgu, tsau-pakaa...

:) tegelikult...

... ei ole need asjad nii hullud ka.
Seletaks siis veidi. Nii, ma olin aasta aega teist eemal. Kuid kes teab, kes mitte, ei olnud see aasta vaid aasta. See algas 3 aastat tagasi. Ja kolm aastat ilma inimesteta mu kõrval on pikk aeg. Seetõttu ongi vaja harjuda, et minust hoolitakse siiski. Ja ehk jah see eelmine blog oli veidi karm, kuid samas ju tõsi. Ma pean õppima uuesti. Ja algama uuesti. See suvi on paljutõotav juba olnud ja tegelikult ma naeratan praegu, sest üks tüdruk küsis minult, kas ma tõesti arvan, et keegi ei hooli minu blogidest jms?
Ok, point on selles, et ma olin ehk tõesti liiga skeptiline selle tagasitulekuga, kuid ma ei oska midagi muud õelda. Mul oli seal hea ja ma sain oma kõrvale inimesed, kes mind toetasid. Mul olid seal sõnad ja õlad, kelle najal nutta. Mul oli seal naer ja armastus. Ja siin seda ei olnud 2 aastat enne Taani minekut. Seega ehk on praegu jälle algus. Ma olen kuhugile minemas, ja arvatavasti eluaeg. Seega olgu asjad kuidas nad on, inimesed õpivad.
Mina õpin.
Nii, vahepeal on jälle toimunud erinevaid asju, kuid peamine on see, et ma võtan praegu väga aeglaselt. Üks päev korraga ja üks samm korraga. Eile pärast seda, kui ma Türi pargis olin laulnud, tuli üks hea sõber minu juurde ja ütles, et ta hakkas nutma mu laulu ajal. Et see laul tuli südamest ja ma ei teadnud, mida öelda talle. Ma ei osanud end seletada, sest laulmine on ainuke asi, kus ma tunnen end omas elemendis. Seal ei ole teesklust, sest see tulebki südamest ju.
Tartu, ma küll kolin sinna, kuid vaikselt hakkan aru saama, et asi ei ole kohas, kus ma elan, vaid kohas, kus mu süda on. Kui ma olen kindel Jumalas, on mul hea igal pool. Mida rohkem ma klammerdun ja end Talle annan, seda kindlam on mul olla nii Taanis, Türil kui ka Tartus. Ei ole oluline linn, vaid Jumal. Ei ole olulised teiste arvamused, vaid Jumala oma. Minu jaoks.
Anyways. Ma ei kirjuta ka seekord midagi pikka, kuid südamest tuli see kindlasti.
tsau.
You can Take the world, just give me YOU!

20.Juuli punkt

Oh, mõtlesin ka vahepeal kirjutada, ma ei teagi, kuidas mul viimasel ajal ei ole üldse tuju olnud blogi pidada, kuid njah, aeg on kiire ja aega on võimatu seletada, seega ma ei teagi…
Täna, 20.juulil, kell 13:16 saan ma täie selguse juures öelda, et ma ei ole endas veel selgusele jõudnud. Haha, päris hea lause tuli kokku tegelikult.
Ja tahtsin ka seda kirjutada, et ma ei ole kunagi seda blogi kellegi teise pärast pidanud. Ehk ma küll Taanis olles seda tegin, et veits ülevaadet oleks, kuid enamasti teen seda siiski enda pärast. Ja vahel ma mõtlen, et kes seda üldse loeb? Kes on sellest üldse huvitatud, vb 1 kord kuus mõni uudishimulik viskab siia pilgu peale, kuid vaevalt sedagi enam. Suvi on, ja inimene, kes arvuti taga oma aega raiskab, on imelik. Ehk siis mina olen imelik! :D
Elu läheb nagu linnulennul. Alles ma tulin Taanist koju ja olin kurb ja nüüd ma tulin jälle Taanist koju ja olen kurb. Ma tean, et ma ei pruugi vähemalt poolt neist toredatest inimestest enam kunagi näha. Mitte kunagi. Never again. And it sucks pretty bad. Ma olin nüüd terve nädala koos oma Tonya ja Marriega Taanis… Meil oli tõesti hea aeg, me nautisime ilma, suurt maja, imelist loodust, lõbustusparki, ülistust, osadust, teed…üksteist. Lihtsalt hea oli. Ja ausalt öeldes oli raske sellesse argipäevaellu jälle tagasi tulla. Nagu Eestisse ma mõtlen, siin on ju jälle teine elu ja aeg. Ja vaja jälle ümber harjuda. Ma tean, et lähen neid mingi aeg veel vaatama ja ehk leiavad nad oma tee Eestisse ühel päeval, kuid meie aasta on möödas. Meie elud lähevad edasi oma radu pidi… Pilte sellest imelisest reisist saab vaadata muidu www.fotoalbum.ee/photos/cherry (haha, nagu keegi ka vaataks, aga suva…).
Igal juhul sain ma siis sisse Tartu Elleri muusikakooli. Seega järgmisest aastast astun ma siis Tartu teid pidi. Jah, oma elu peale. Täielikult. Vanemad jäävad, aga nüüd tuleb ise otsuseid teha. Ja tänu Jumalale selle aasta eest Taanis, mil ma sain aru, et pole mul viga midagi, saan ka ise hakkama, aega võttis, kuid lõpuks suutsin. Ja tean, et suudan ka nüüd! :)
See suvi peaks päris hea olema. Ja ongi olnud siiani! Varsti lähen issiga Lätti kaasa arvatavasti ja siis Soome ehk… siis on ühed super pulmad tulemas ühtedel kallitel inimestel… Ja siis peaks juba kolima hakkama. Ja töötama ehk? :)
Ma ei viitsi kohe üldse pikemalt kirjutadagi. Lihtsalt sest keegi ei viitsi pikki blogisid lugeda, heh, et kas keegi üldse neid loeb? :D
Anyways.

:) Kus on kodu?

Vaaru tegi mulle mõned patsid :P

Nii, mõtlesin vahepeal ühe blogi siis üle pika aja kirjutada. Polegi ammu midagi kirjutanud välja arvatud inglise keelsed kirjad, mida on vist nende kahe nädalaga üle saja kindlasti kokku tulnud… Ma ei oskagi enam eesti keeles korralikult kribada, kuid pole viga. Kõike annab korrata ja üle õppida. Usun, et saan hakkama. :)
Olgu, kaks ja pool nädalat Eestis on ikka pikk aeg olnud. Ma ei teagi kust alustada. Räägiks natuke äratulekust. Ma ei tahtnud. Punkt. See oli kurb ja ma nutsin viimasel päeval.
Lõpetamine oli ilus. Kõik nägid nii buenod välja, et isegi poisid käisid kordamööda tüdrukuid kiitmas või siis eesti keeles ehk meelitamas… Ma tundsin end 100% hästi. Olin ilus ja tean seda! :D Viimastel päevadel üritasin selle kiire melu sees veel aega leida tegevusteks, mis mulle meeldis Taanis teha, kas see oli siis jalgrattasõit või kellegagi jalutamas käimine, kohvikud jms. Suurpuhastust tegime kaks päeva hommikust õhtuni, erinevad piknikud, koosviibimised jms. Kuid lõpetamise õhtu oli ikka super. Õhtusöök, aktus, tunnistused, pärast bankett ning siis välja linna. Stephen ja Dawn (meie parimad õpetajad) leidsid meil baari, kus meile leiti ülemine vaba tuba. Istusime seal, rääkisime nalju… Pärast tagasi sleep-in´, kus ka istusime mingi 4-5-i üleval ning rääkisime, naersime. Ma ei kujutanud ettegi, et järgmine päev ongi minek. Mul ei olnud see kohale jõudnud. Kuid oli. Ja kuidas veel oli. Karm reaalsus jõudis kohale, kui me hommikul Hannaga uksest välja astusime meid paljud saatma, kallistama olid tulnud. Nii paljud arvasid, et me, eestlased, läheme alles teisipäeval, et neil veel aega meiega… pisar.
Nii, ja siiiis Eestisse. Nii, kui lennukist välja astusime Hannaga, pidi palavus meid maha niitma. 30 KRAADI. Ma surin oma saabaste, teksade ning pikkade käistega pluusiga ja dressikaga. Haha, mina ja mu paksud riided. No ega mul olid niigi ülekaalulised kohvrid, paksuks riietega söödetud (tänu Jumalale ilusale mehele, kes kohvreid kaalus ja meile naeratas ja head reisi soovis :P) ning siis oli vaja paksud selga toppida ju. Je-je.
Igal juhul esimene õhtu kodus seoti kohe silmad kinni ja metsa vahele. Jalutasin siis Kikuga üle poole tunni ja siiis koju tagasi, kus mulle oldi väike üllatus mu kallite sõprade (Vaarika eesotsas, musi) poolt korraldatud. Mulle päris meeldis. Kuid olin veits väsinud ja mitte nii aktiivne kahjuks, siinkohal paluks andeks, et ei olnud päris see, kes olla oleks tahtnud.
Ja siis, mis edasi. Olen maal tööl käinud. Kes veel ei tea, kolime maale, Oissu, oma vanaema-vanaisa majja, mis vajab nüüd renoveerimist jms. Ja eks me seal siis remondime jms. Igasugused aiatööd, puudelõhkumised (millest ma jõudsin paariks päevaks end haigeks teha, o jaa. Ärge isegi küsige. Kõhulahtisus peaks kõik ütlema) jne. Palju tööd ja veelkord tööd.
Ning saaremaal jõudsime tüdrukutega (ema ja kaks õtut) ära käia. Seal oli hea. Väga hea. Vaikne, ilus, soe vastuvõtt… head toidud, mida veel tahta, eks...
Ning olen üritanud end kuidagi sisse seada. See ei ole nii kerge. See on tegelikult valulik veidi, leppida mõttega, et ma ei pruugi 50 % neist inimestest enam kunagi näha. MITTE KUNAGI. See on valus. Ja see ka, et neid kõige kallemaid näen ma väga harva!
Järgmise aasta plaanidest on mul veel vara rääkida. Kui keegi tahab teada, küsige ise. Ma ei hakka midagi ette ütlema! ;)
Nii, Eesti. Aga jah. Igal juhul, kes mind näha tahab, tulge külla. Ma teen kooki! IT WASNT A JOKE! :D Ja ma tulen ka, kui kutsuge. Mul lihtsalt võtab aega kuidagi see, et ise kedagi kutsuda jms… :)
Kalikalimussimussi! :P

20.Mai.07

Ma ei usu seda. 1 n2dal veel ja siis me oleme k6ik kadunud oma kodudesse, oma eludesse… I hate it! I really do. I can’t accept the fact that it is really going to happen. It doesn’t make any sense…
Mhnjah. Ma ei kujuta ette, kui palju me viimasel ajal jooksnud ja teinud oleme. Kuid samas on see ok, sest ma ei tea mitte yhtegi kohta, kust ma selliseid kogemusi oma elus veel saaksin. Lihtsalt super, kui yhe s6naga kokku v6tta.
Eilne m2lestus on muidugi k6ige rikkamalt meeles (19.MAI). Taanis on kolmandat aastat Miss Aafrika Denmark valimised toimunud ja seekord arvake 2ra, kus see toimus? LOOMULIKULT SIIN, Culture Center (kes veel aru ei ole saanud, siis selle suure hoone nimi pole kogudus vaid culture center, sest siin toimuvad kogu aeg igasugused erinevad yritused jne jne). Ja loomulikult olid CIMC 6pilased sellega v2ga tihedalt seotud, sest keda muud nad ikka tasuta kasutavad. Yritasin kohe alguses mitte v2ga negatiivne olla ja ausalt 6eldes kujunes see yheks mu k6ige positiivsemaks m2lestuses Taanis, kus me aitama oleme pidanud. Huh, ma ei oska seda kirjeldada... Ok, tegelikult siis 6 tydrukut valiti neid riietustega jms aitama (minaminamina ka) ja siis me eile t66tasime 12 tundi koos missidega. Neid oli 13 ja ausalt 6eldes pole ma ammu enam nii palju naernud. African booties, shake it girl, black man are hot, hello mama... all those African women jokes… it was amazing. P2riselt, see oli nii vahva. Ja me saime omale uued s6brad ja yldse v2ga positiivne oli. Loomulikult saime ka crapi osaliseks, kuid see k2ib iga t66ga kaasas ju! Mina pidin kahte tydrukut aitama ja ma sain k6ige armsamad yldse. Jeijei. Lucky me! V6itja oli l6puks absoluutselt k6igile yllatus, kuid mida iganes. See polnud oliline, sest kogu yrituse eesm2rk oli raha koguda Aafrikasse lastele! Ja nad said hakkama, sest kui umbes 900 inimest tuli ja 300 eek on sissep22s, siis arvestage ise, KUI palju nad teenisid! :)
Aga anyway jah. Ma ei teagi, millest kirjutada. Kas sellest, kui raske mul on endaga hakkama olnud saada v6i sellest, kui v2ga ma igatsen ja janunen Jumala j2rele samas. V6i sellest, mis mind takistab v6i sellest, kuidas Teda leida... ma arvan, et ma ei kirjuta nendest asjadest. Usun, lihtsalt, et pean selle aja ise l2bi k2ima ja omale 6iged valikud siin elus leidma. See ei ole kerge, kuid v22rt!
Olen erinevate inimestega veel viimaseid nn. kohtinguid pidanud ja niisama aega koos veetnud. Alles oli 1.st years party jms. Yhes6naga me yritame k6ike v6tta, mis v6tta annab! Isegi, kui see haiget teeb, et kohekohe on minek. Cat l2ks t2na juba 2ra. Hommikul. Tal on vaja olla kuskil j2rgmine n2dal ja selleks pidi ta t2na minema. Ma t6usin yles, et talle tsauki teha, l2ksin wc-sse ja tagasitulles 6eldi mulle, et ta l2ks.... HUH. See ei olnud hea tunne, kui tydrukule, kellega sa oled 9 kuud koos elanud, ei saagi head aega 6elda... ja sa ei ole kindel, kas sa enam kunagi n2ed teda v6i ei!
Aga igal juhul ma ei oska praegu rohkem midagi 6elda. Ees on kiire n2dal, viimane n2dal, graduation n2dal jms. Lihtsalt ma tean, et see n2dal tuleb hea ja ma v6an sellest k6ik, mis v6tta annab.
Armastan teid, eestlasi, kuid praegu ei taha m6elda sellele, et pean Eestisse tagasi tulema.
Kohtumiseni. Varsti! :)

Saturday, May 05, 2007

WOW. Ma istun siin arvuti taga ja m6tlen, mis toimub. Mul on k6igest kolm n2dalat veel j22nud ja ma ei tea, kas ma saan sellest k6igest yldse aru. Lihtsalt imelik. Muudkui l2hevad p2evad ja ma ei tea, kas ma j6uan j2rgi sellele k6igele...
Alles ma ootasin nii v2ga oma synnip2eva ja nyyd see ka l2bi ja 20 ongi k2es.
Igal juhul mis ma siis teinud vahepeal j2lle olen...
22.april oli meil 1.st year girls party. See oli p2ris hea, v.a. see, et eelnevalt olin ma omal p2eva vabaks v6tnud k6huvalu t6ttu ja v2simuse p2rast ja siis leidsin end sealt l6puks. Ma ikka oskan? :)
J2rgmine p2ev l2ksime Marrie ja Rosannaga Priscilla suvemajja terveks p2evaks. Lihtsalt olime eemal sellest k6igest siin ja nautisime ilma. Soe oli ja ta maja meenutas mulle niiiii v2ga mu lapsep6lve, kus ma ka vanas majas elasin jms. Yhes6naga super.
Ja siis oli mul kohting Mariaga j2rgmine p2ev! Ma k2isin k6igepealt koristamas (JA HURRAA MULLE, sest mul on k6igest 8 tundi veel koristada j22nud ja siis on k6ik) ja selle aja jooksul oli ta mulle 6htus66gi teinud ja p2rast vaatasime Hadassah-One Night With the King. This kind of dates are fun because you dont have to think if the guy likes you or not because it is not the question! :D
J2rgmise p2eva 6htu veetsin Amyga, aga sellest hiljem.
Siis j22rgmine p2ev oli meil 6htul ice cream party with Rosanna, Marrie and Sandie. Jeii. Lihtsalt s6ime palju magusat ja puuvilju... ja r22kisime, olime osaduses, naersime ja l2ksime magama! :)
Ja siis tuli reede, kus mind j2rsku paluti mingis lyhidraamas osaleda, mis nagu eriti kerge polnud. Mul l2ks nagu absoluuuuutselt k6ik sassi ja meelest 2ra. Kuid ma ei taha sellest eriti r22kida. Hehe. Lihtsalt oli, mis ta oli. Point oli ainult selles, et saalis oli nagu v222ga palju inimesi. Mis teha, juhtub!
Ja siis tuli juba laup2ev ja kuna me niikuinii iga p2ev midagi koos tegime rahvaga, siis m6tlesime, et v6iks Jessica korteris filmi vaadata ja kooki kypsetada jms. Ja seda me tegimegi mingi 5-6 tydrukuga. Mm, hea oli. Nii film kui kook!
Issver, mida ma pyhap2eval tegin... vaatasin vist j2lle mingit filmi 6htul kellegagi. Ah, ma ei teagi enam... :D
Ja siis tuligi esmasp2ev oma yllatustega. MINU SYNNIP2EV, 30.APRILL. Jei. Igal juhul eelmine 6htu ytles Amy mulle, et ma pekasin kell 11 valmis j2rgmine p2ev olema ja eks ma siis olin. Siis l2ksime me bussi peale ja downtowni. Amy juhatas meid k6iki parki (meid oli l6puks mingi 15-10, ma ei teagi) ja siis olime seal mingi paar tundi. Tegime puuviljasalatit, m2ngisime jalgpalli ja mingit s6nadem2ngu jms. Supppper. Ja siis oli neil mingi yllatus. Mind viidi karaokebaari. Hahahahahahha. Mulle ei meeldi karaoke absoluutselt. Kuid polnud v2ga vigagi. Anyway poole tee peal koju ostsin omale synnakingi (mascara) ja siis tulime tagasi sleep-in. Tegime Amyga koos syya ja vaatasime filmi j2lle. JA SIIS tuli yllatus, millest mul aimu ka polnud. Absoluutselt polnud. Mingi poole filmi ajal kadusin m6ned inimesed 2ra ja mind ei lubatud k66ki ja siis mingi 10 ajal tuli Amy, et l2heme nyyd k66ki. No ma siis l2ksingi ja nii, kui ukse lahti tegin, oli seal kogu CIMC, kaks suurt torti ja palju 6hupalle. Nad kinkisid mulle m2rkmiku, mida Amy oli n2dal aega meisterdanud, kus k6ikidelt oli midagi mulle kirjas jms. See oli vinge. Seee oli alles p2ev. Mu lemmiksynnip2ev yldse!!! Sedasi sain ma siis 20.aastaseks.
Ja mis siis see n2dal toimunud on. Ega eriti midagi. Kolmap2eval oli ainuke p2ev, mis oli v2ga eriline. Amy 6de Ashley 1.surma-aastap2ev. L2ksime kogu kooliga mere 22rde. Olime seal mingi p2ris kaua. Lihtsalt r22ksiime, tegime liivalosse, lasime Ashley auks 6hupallid taeva ja kuulasime jutte Amylt. See oli hea p2ev. 6htul l2ksin Tonyaga downtowny jalgratastega s6itma. See oli v2rskendav...
Ja mis siis eile. Hm. Ylemaailmne Prayerday oli ja siin koguduses oli suuuuuuuuuuuur koosolek. Palvekoosolek. CIMC tegi ettevalmistused ja koristas p2rast. Umbes 5-6 6pilast osales teenistusel, k.a. mina. P2ris huvitav oli, v.a. esimesene tund, kus ma peaaegu magama j2in. Hehe. Juhtub. 6htul vaatasime suuuuurel ekraanil filmi, mis mu m6istuse kohati tuksi keeras. Imelik film oli. V2ga keeruline ja n2rves66v. Ma ei vaataks yksi kunagi sellist filmi. P2rast l6hkes mul silmas veresoon ja 66sel tuli jalga kramp. P2ris selge, et mulle sellised filmid ikka ei sobi. Absoluutselt mitte.
Mis siis veel. Mu seesmine o lukord on praegu ikka ysna segane. Palju segadust, kysimusi ja kartust. Liiga palju. Ja tyhjust ka. Olen m6ne inimesega veidi r22kida saanud nendel teemadel ja veidi parem on, kuid jah...
S66misega olen hakanud vaikselt harjutama end. Et s66n veidi teistsuguseid toite vaikselt ja yritan mitte t2hele panna k6huvalusid jms. Ma tahan normaalse elu ja s66gi peale tagasi tulla. Mitte, et ma ei s66ks normaalseid asju, kuid ma ei saa paljusid asju syya lihtsalt, kuna k6ht hakkab valutama... pean harjutama! I can do it.
Palju asju on ees. V2ga palju t66d ja tegemisi. Kohati liiga palju. Aga olgu.
Ma igatsen oma vanaema eest. Kes veel ei tea, siis paluge ta eest. Ta on halvatud ja ma nii meeletult tahan teda n2ha. Ta on yks mu k6ige kallimaid inimesi terves maailmas. Tema kasvatas meid v2iksena yles. Ta on alati aidanud, kui mul on vaja olnud abi. Kas siis vene keels v6i rahaliselt... ja ta on kannatanud minu „noorukiea” karjumisi ja vihastumisi. V2ga palju. Ta armastab mind tingimusteta. Ta on parim vanaema, keda tahta...
Olgu. L6petan t2naseks.
Tsau

SPRING

WOW, It is here. It is spring and it feels amazing. And the funny thing about is that I cant get enough of it. Every year I am amazed more and more and I just love it. Ja tegelikult peaksin ma nyyd eesti keeles j2tkama vms, sest p2ris palju on seda inglise keelt kasutada saadud...Ja p2ris hea, just praegu, kui ma seda kirjutasin, ilmus yks poiss mu k6rvale, kes oskab inglise keelt KAHJUKS ja luges seda esimest osa, nii et mul on p2ris hea meel, et eesti keeles j2tkasin... :D
Igal juhul on paar n2dalat j2lle m66das sellest, kui ma viimati kribasin (ma ei saa aru, miks ma nii pikad vahed j2tan kogu aeg, kuid jah, igal juhul tulevad pikad blogid kogu aeg!!!), tsahtsah.
Viimati kirjutasin just enne vaheaega. Seega siis veitsa vaheajast l2hemalt...
Alguses ma m6tlesin, et see igavus taoab mind vist veidi, kuid siis lihtsalt v6tsime end veidigi kokku ja k2isime kohvikus, vaatasime filme, k2isin yksi downtown-s (ostsin meesteosakonnast pusa omale, m6nusa, sooja ja pika..mmmm) ja pyhap2eval. OI. Yllatus. P2riselt, sest pyhap2eval k2isin ma esimest korda elus jalgpalli vaatamas 10 inimesega. P2ris jalgpalli, mitte seda, kui keegi suvalt m2ngib kuskil... (Brøndby IF's homeground is Brøndby Stadium, which is situated in the Greater Copenhagen area. The stadium was rebuilt in 2000 and now has a total capacity of 26,000 spectators of which all can be seated.) See oli vinge. Me istusime yle kahe tunni m2rgade jalgadega v2ga kylmas 6ues + 2 tundi muud 6ues viibimist, et sinna saada ja tagasi minna. Oeh. Mul oli kaks tekki ymber kogu selle aja ja ma olen siiamaani t2nulik, et ma haigeks ei j22nud. Kuid yhes6naga, see oli p6nev. Eriti mulle abikaasa leidmine.
Aga sellest me ei r22gi...
Ning j2rgmine p2ev l2ksime Marrie, Tonya ja Dan-ga Maria juurde kaheks p2evaks. Oeh, see oli hea. Kopenhaagenist v2lja maale. See oli lihtsalt parim aeg yle pika aja. Kohe esimene p2ev viis Maria meid oma vanaema juurde 6htust s66ma ning ausalt 6eldes polnud ma enam ammu midagi nii v2ga igatsenud. V6i v2hemalt ma ei arvanud, et ma midagi sellist igatsen. :) Ja siis vaatasime filmi, s6ime sokolaadi, 2rkasime tema pisivenna karjumise peale, elasime ehitamisj2rgus majas, k2isime linnapeal, varemetes jms, v2ljas s66mas jms. V2ga head kaks p2eva olid. Ja siis tulime tagasi ja ma igavlesin kaks p2eva ja siis hakkas kool reedel j2lle. Kuid igal juhul m6nes m6ttes sai palju igavleda ja teisalt oli ysna p6nev!!!!
Ok, r22gin m6nest asjast veel ja siis veel.
Nii, reedel 13. (spooky) hakkasime valmistuma ISF yritusteks. Igal juhul laup2eval l2ksime umbes 10-si downtown-i ja kogusime allkirju HUMAN TRAFFICKING vastu. Oeh, see teema on nii keeruline ja valus. Ma olin yllatunud, kui paljusid inimesi see absoluutselt ei huvitanud. Neil oli suva ja nad ei tahtnud kuulda...
J2rgmine p2ev l2ksin oma tydrukute Tonya ja Marriega parki piknikule p2rast kogudust. Ning esmasp2eval pidin palju asju tegema, kuid l2ksime Marriega parki p2evitama ja raamatut lugema. M6nus oli. Tulin tagasi veidi pruunimana ehk punasemana tagasi, kui enne. Ning siis algas minu hull n2dal. S6na otseses m6ttes. Valmistusin hullemaks, kuid t2na elluj22nuna sain aru, et selle n2dalaga tuli mulle juurde 1 v6it minu elus. Kohe l2hemalt...
Nii, kuna meil on see hommikus66gi v2rk nyyd (et kes ei tea, siis iga n2dal peab yks ISI tegema hommikus66ki 4 korda n2dalas 25-le inimesele) see n2dal, siis ma kartsin, et ma ei saa hakkama, et mu tervis l2heb v2ga jamaks and my attitude sucks... Ja peale selle saime teada, et 2 esimest p2eva peame syya tegema lisaks meie oma kooli omadele ka Alterna piiblikooli 17-le 6pilasele, kes meid kylastasid. V2U. Nii, alustasime siis teisip2eva kell 6:15 teistele s66gitegemisega... Kuid Jumal on ustav ja Ta t6i mind l2bi nende 4 p2eva ja siin ma istun. Kyll veidi t6bine, k6huprobleemidega ja mitte just k6ige rohkem 2rkvel, kuid elus. Ja t2nulik. Sest ma 6ppisin palju kannatlikkust. Oli kyll kordi, kus tahtsin alla anda, sest ega see hommikus66k siis ainuke asi pole, mida ma olen pidanud tegema (k6ik p2evad on enamasti pakitud olnud asjadega), kuid ma sain hakkama. Ja t2na ongi juba 20.aprill.
Ma ei tea, kuidas mul hetkel on, kuid olen lihtsalt olnud. Ma ei taha pingutada ja yritada olla keegi, kes ma vaevalt olla suudaksin. Ma olen Kirsika, varsti 20 aastane ja ma usun Jumalat. Ma usun, et Ta on olemas ja Ta kaitseb mind. Kuid on yks asi, mida mul on raskem uskuda ja ma tean, et see on struggle. Kolmap2eval oli meil Stepheniga tund ja midagi uskumatut avanes mu ees. Asi, mida mulle kogu mu elu on 6petatud ja ma peaksin seda teadma oma sydames. Ja see puudutab Jeesust. Miks mul on nii raske uskuda, et Jeesus oli t2iesti tavaline inimene maa peal. HE WAS DIVINE, BUT HE WAS FULLY HUMAN. Muidugi oli ta samas ka Jumal, kuid selleks, et minu, Kirsika eest surra, pidi ta kannatama nagu meeletuda. Meil, inimestel, on t2napeval raske omaks v6tta teadmist, et Jeesus oli inimene, 6petaja, siin maa peal. Nii lihtne on uskuda, et ta oli Jumal jms, kuid... Jewish people believed though that he was a humabeing and not God. T2iesti vastupidine ju. P66ratud systeemid. Ja ma tunnen, et ma vaevlen sama kysimuse k2es. Et kes on Jeesus mulle? Kas ma lasen tal olla oma 6petaja ja juht... Can I be His disciple? Can He be my master? Can He be my Teacher? Who am I following? Ma olen oma elus selle paari kuuga nii palju aseaineid avastanud. ma ei tahaks 6elda, et mu elus on palju jumalaid, sest ma isiklikult seda ei usu, kuid ma tean, et patt on mu elus ja see on tulnud sisse kohtadest, mida ma ei ole kunagi patuks pidanud. I can be Gods child without even knowing that I am sinning (sry, et nii palju inglise keelt, kuid ma tunnen, et v2ljendan end paremini nii).
I have a desire in my heart for Him. And a passion, but there is something missing. Ma tunnen, et mul on vaid veidi motivatsiooni and it sucks... Kuhugi on kadunud see tahe 6ppida. Ma kyll loen ja palvetan, kuid miski puudub. Kuid ma ei anna kohe kindlasti alla. Ma kasv6i astun beebisamme iga p2ev, kuid ma saavutan oma v6idu. Ma leian need vastused ja ma tean, et yhel p2eval ma tunnistan julgusega. Oeh, kuidas ma tahaksin teid kallistada praegu ja 6elda, et Jeesus armastab teid ja ma tahan seda 6elda t2esti uue t2hendusega. Jeesuse armastus on midagi teistsugust, kui keegi meist kunagi kogenud on. Loomulikult armastavad meid vanemad, v6i abikaasad v6i lapsed, kuid see, kuidas Jeesus mind armastab, on s6nadega kirjeldamatu. Jumala armastus on midagi sygavat ja ma ei saa sellest vist iialgi t2ielikult aru. Ma v6in seda otsida joomisest, pidutsemisest v6i oma poisiga voodisse minekust ,kuid ma ei leia seda nendest asjadest. Ja see tyhimik aina kasvab. Nii paljud inimesed muudkui otsivad ja otsivad ja kui nad midagi leiavad, arvavad, et V2U, ma leidsin. jee. Kuid p2ev hiljem on nad pettunud. Ma tean, et mu elus on neid tyhje p2evu ja n2dalaid, kus ma ei tunne Jumala armastust, kuid v2hemalt ma tean, et see otsus, mille ma olen kunagi teinud, see ei kao kuhugi ja see armastus on seal alati. Ma pean vaid selle yles leidma ja vahel tuleb otsustada uskuda...
Ma tunnen, et ma v6iksingi kirjutama j22da praegu, kuid samas peab igayks ise seda kogema. Ja mitte ainult seda, vaid ka uskuma. Ma v6in ju 6elda miljon korda, et Jeesus armastab sind v6i et sa oled ilus, kuid ilma usuta ei t2ida see oma rolli.
Kuid ma tean, et ma armastan Teda (olgugi seda mitte alati uskudes) ja ma tahan Jumalat j2tkuvalt otsida...
Aga see selleks praegu.
Dont forget me there. I will be back soon and then I am gonna get you anyway. :)
ILUSAT kEVADET! :)
musi

Lihtsat yhest n2dalast veits! :)

Nii, m6tlesin, et v6iks vahepeal kribada, kuidas mul l2inud on ja mis teinud olen siis... Tegelikult on meil palju selle aja juhtunud. N2iteks eelmine n2dalavahetus K6ik direktorid, 6petajad ja 3.nda aasta 6pilased olid Inglismaal konverentsil, seega olime ysna omapead. Nad kolmap2eva hommikul l2ksid ja laup2eva 6htul hilja tulid tagasi alles. Seega oli meie kogu programm jms teine. T2iesti teine. Hommikuti magasime veidi kauem ja p2evad olid veidi lyhemad ja v2ga teistsugused. Nt kohe kolmap2eval p6rutasime juba mingi 1 ajal kesklinna suurde parki (Royal Garden) ja lihtsalt nautisime p2ikest. No, t2hendab, enamus nautis. Mul oli suht nagu migreenimoodi peavalu, seega ma eriti ei nautinud. Yritasin varju leida terve aja. Anyway tulime tagasi, l2ksin kohe magama paariks tunniks ja kui yles t6usin, oli j2lle hea olla. Ning siis 6htupoole l2ksime sinna studenthouse. Et seal 1 mees yritas mind omale girlfriendiks saada jms. Anyway ta muide kirjutas ka mulle juba, ma ei vasta arvatavasti igaks juhuks! Kuid see selleks.Neljap2eval t6usime ja uhh, mai teagi, mis meil toimus. Arvatavasti teised koristasid jms. Kuid 6htul kell 11 oli meil CHAPEL, kus me lihtsalt ylistasime. Mina laulsin ja Steven m2ngis kitarri. Ning oli palveaeg (poisid palusid tydrukute eest ja vastupidi jms...) ja Aaron jagas midagi oma sydamest. Kuidas nii paljudel meist on praegu yks aeg, kus me tunneme, et oleme kaotanud oma esimese armastuse ja et peamine p6hjus on see, et me ei vii oma muresid enam Jumala ette. See Chapel oli siiani yks paremaid yldse. Reedel oli meil Girls Discipleship, s6naks Jumala armastus meie vastu NING siis pidi nagu l6unaaeg olema, kuid j2rsku ilmus meie ette Greg, kes oli v2ga viisakalt end riidesse pannud ja ytles, et me ei tohi k66ki minna, et oodake 15 min. No me siis ootasime ja j2rsku avaneb uks. K6ik poisid ona nii ilusad, viisakad ja LAUAD ON kaetud, k6ikidele tydrukutele on lilled jne jne. Suured salatiportsud. Ise ei tohtinud liigutadagi, k6ike tegid nemad. Mahlad, teed, kohvid, kook. SEE OLI MIDAGI, millest ma ei oleks osanud unistadagi. K6ik oli super. Nad seletasid seda sellega, et nad tahtsid n2idata, et nad hoolivad meist ja me oleme neile kallid ja et me oleme v22rt! Oeh.Hiljem 6htul l2ksime mina ja veel 5 inimest Bowlingut m2ngima, mis oli kyll kallis, kuid me ei maksnud oma taskust sentigi.Ja siis laup2eval l2ksime Charlottelundi. Seal on imeilus park t2pselt mere 22res ja super soe ilm oli j2lle. Ja 6htul tulid Mariageri 6pilased siia, oli ylistusjapalve 6htu... N2gin Aaronit Eestist jms...Nii, ma ei oskagi midagi edasi r22kida. Oli pyhap2ev, oli esmasp2ev ja oli teisip2ev ja t2na on j2lle kolmap2ev, 04.04.07. V2u. Aeg l2heb meeletult kiiresti. Homme hakkab vaheaeg, mille yle mul v2ga hea meel.
T2na k2isime pargis, oeh, neil siin v2ga palju toredaid parke jms, kus saab k2ia. Olime terve kooliga 4 tundi 6ues, pinkik jms. Veits kylm oli, kuid elas yle.
Kuid mul on ka asju, mis on veidi valusad. Veidi rasked. Ma olen palju m6elnud viimasel ajal, liigagi palju ja nyyd viimane n2dal olen t2iesti tyhi olnud. Kuidagi nii tyhi, et ei saa enam millestki aru. Ja k6ige jubedam kysimus, mida endale paar p2eva tagasi esitasin, oli, et kus on Jumal selle k6ige keskel? Ja kui aus olla, olen m6istnud, et mul on asju, mis ma ei ole Jumala hoolde andnud ja Ta ei saa enne tegutseda, kui ma pole t2ielikult Teda usaldama 6ppinud. Mitte enne, kui ma julgelt Tema poole ei hyya ja abi ei palu. Ainult Tema saab selle tyhjuse seekord t2ita!!! Alustan vaikselt. Olen raamatuid lugenud, Piiblit lugenud. Palvetanud ja ylistanud vaikselt. Yksi jalutamas k2inud ja tegevust leinud.
Eile oli yks raskemaid hetki yldse. Ma sain teada, that I am not accepted back to Masters next year. See l6i mind tugevalt ja sain aru, et yks uks on sulgunud seekord. Kuid asi, mis mulle selgeks sai, on see, et isegi, kui see mulle haiget teeb, on see Jumala tahe.
Aga jah. Ilm on siin meeletult ilus. L2hen vaheajal kaheks p2evaks Mariale kylla koos Tonya, Marrie ja Daniga. Ta elab mujal Taanis. L6puks, ma saan Kopehaagenist v2lja. Tore, eks? :) Igal juhul algab homsest vaheaeg, mis on v2ga super ja vinge. Seega, jee. P6hiaja veedan siiski siin. Seega jeeshjeesh.
Olgu. Tsau teile sinna. Palju p2ikest ja muusikat. Lilli ja l6hnu. ILUSAT KEVADET!
Ja PS! @rge mu synnip2eva unustage, eks!
:)

March, 11, 2007

<--- In a PrincessCafe

What can I say…?
F22ri saartelt tagasitulek t6i nii m6neski m6ttes reaalsuse mu ellu tagasi. Ma ei teagi, kuidas seda seletada, kuid k6ik oli tagasi tulles teine.
Ma ei olnud enam millegagi rahul. Ma tahtsin tagasi sinna, sest seal ei olnud nii raske. Kuni j2lle sain teistsuguse reaalsuse osaliseks, kuid sellest hiljem!
Esimene n2dalavahetus oli meeletult igav. Kool hakkas alles n2dal hiljem ju ja ytleme nii, et terves sleep-In-s oli meid umbes 10. Jah, igav oli. Ma ei osanud endaga midagi peale hakata. Magasin, s6in jms. Tegelikult eks ma ikka yritasin igast muid asju ka teha, kuid alles pyhap2eval, 25. veebruaril oli parem, sest siis oli kogudus jms.
Esmasp2eval k2isin Tonya ja Marriega downtownis, et saaks omale ometi saapad osta ja kuna ma olen suht pirts, siis ei leidnudki. Haha. Kuid eks paistab veel.
Anyway ootasin v2ga teisip2eva, et saaks ometigi midagi teha, kuid ma millegip2rast pettusin. Oli lihtsalt yks p2ev ja ma ei osanud seda kuidagi vastu v6tta. Olid tunnid, ylistusproon jms... Koristasin veel 6htul hiljem, kuid ma ei olnud ikka rahul. Midagi oli j2lle puudu. Kuid siis tuli kolmap2ev ja minu kord oli DEVO anda (lyhitunnistus hommikusel palveajal) ja ma lihtsalt jagasin oma sydant nende 6pilastega. Ma jagasin seda, mida ma kogesin saartel. Et meil on vaja saada see esimene armastus tagasi jms. Ja ma lihtsalt tundsin, kuidas Pyha Vaim seda k6ike samaaegselt ka mulle meelde tuletas ja ma olin shokis s6na otseses m6ttes. Lihtsalt ma ei ole veel sedasi tundnudki, kui v2ga ma tegelikult Jumalat vajan ja ainult Jumalat! 6htul oli veel student house (njam, see ei olnud kyll nagu v2ga super, kuid sain hakkama).
Ja siis saabus m2rts koos kevadega. Ja siin polnud naljakoht. Siin on p2riselt ka kevad ja ma olen sellest k6igest vaimustuses...
Kuid anyway neljap2ev, 1.m2rts, j22b vist kyll enamikule meie kooli6pilastele meelde. Nii, ja nyyd tuleb midagi shokeerivat (kellele naljakat, kellele mitte). Meie poiste tubades avastati BedBugs (voodilutikad vms). Seega k2isid meil putukat6rjujad jms. Ja karmid r22glid v6eti kasutusele jms. Enamus arvab, et keegi t6i peale j6uluvaheaega need endaga kaasa, sest tavaliselt v6tab paar kuud aega, enne kui need elukad v2lja ilmuvad. Mina sain igal juhul meeletult vihaseks ja... Igal juhul, olen iga 6htu enda voodi yle ja enda ihu yle Jumala kaitset palunud siiani ja tean, et olen kaitstud olnud. V2hemalt yhe olukorra tegi see asi paremaks. Inimesed koristavad ja hoolitsevad oma asjade eest rohkem nyyd. J2rgmine p2ev oli ISI. Jeei, hea aeg koos kallitega. Ja 6htul olin oma Tonya ja Marriega koos sacristys. Oeh, kui hea meel mul nende kahe yle on. Ma ei oleks elusees uskunud aasta alguses, et ma nende kahega k6ige rohkem hakkan koos olema ja aega veetma. Nad on uskumatult parimad tydrukud!!!!!!!!!!!!!!!! Nutame, naerame, palvetame, r66mustame, muretseme, igatseme.
Ja siis tuli laup2ev koos oma huvitavate kylgedega. Avastasime, et peame 6htul kella 5-st kuni 66sel 12-ni teenima. S6na otseses m6ttes. Panime end pidulikult riide (nagu kelnerid). Ok, point oli selles, et sellest hoones, kus me oleme, toimub alati palju yritusi ja Masters-i 6pilased peavad palju asju tegema kogu aeg. Ning nyyd oli siin mingi busyness conference ja neil oli l6pu6htus66k ja meie olime ametis. Like always. Kuid see teeb meeletult kannatlikuks ja annab palju juurde. Ma olin p2eva l6puks kyll v2sinud, kuid rahul :P Ja pealegi saime 6htul 10.ajal tasuta super head toitu (eks iga teenija on oma palka v22rt ju).
Ja siis tuli j2lle pyhap2ev ja esmasp2ev (v2ga super aeg Marrie ja Tonyaga, j22tisepidu, cozy, cozy) ja teisip2ev ja kolmap2ev... ja neljap2ev.
Ja reede. Reedel l2ks enamus 6pilasi 2ra kuskile reisidele v2ljaspool Kopenhaagenit, seega oleme j2lle umbes 10-si sleep-in-s olnud. Ja seekord on hea aeg olnud! Reedel istusime tydrukutega maha, et mida teha. Ja siis l6puks Amy pahvatab, et teeme ise n2omaskid jms... ja siis otsisime retseptid netist ja tegimegi. V0T! Ja hea oli. P2rast vaatasime filmi ja veetsime cozy time!. Ja siis on veel eilne p2ev yle. L2ksime tydrukutega maailma armsamaisse kohvikusse :P panime end v2ga girlish stylish riide ja l2ksime. Vott :P
Ja t2na on ka ysna ok p2ev olnud. Kogudus ja koristus. Mis teha! :P
Aga point ei olegi selles, mis ma teinud olen v6i pole. Point on selles, mis minu endaga toimub. Gaash, ma lihtsalt ei oska seda k6ike seletadagi. Ja arvatavasti ei olegi vaja, peaasi et ma ise sellest ykskord aru saaksin. Kysimused lihtsalt hakkavad kuhjuma yksteise otsa ja k6ik korraga. Ma ei saa kohati arugi enam, millega ma pean tegelema ja mis on ylearu...seal on nii palju. Minevik kummitab.
Ja mida enam ma muretsen jms, seda l2hedasemaks saan ma Jumalaga. Ja seda l2hedasemaks saan ma Tonya ja Marriega. Me palvetame kogu aeg koos ja palume yksteiselt abi. Oleme yksteisele toeks ja s6pradeks. Mitte, et mul ei oleks l2hedasi ja kalleid inimesi. On, nt. Triinu, sa tead, et sa oled yks neist... kuid esimest korda elus tunnen, et v2u, ma saan oma kallitega koos palvetada ja r22kida vaimulikest asjadest. Ma nii v2ga tahan kasvada selles tugevaks, et koju tulles see mu sees kindlalt oleks ja ma seda k6ike ei unustaks. Et ma oleks selles ustav ja j2tkaksin.
Mu pea on tyhi hetkel ja j2rgmine hetk see pahvatab. Ja j2rgmine hetk olen ma 6nnelik. Kuid ma ei saa 6elda, et ma oleks ammu nagu v2ga hullu tyhjust vms tundnud. Ma tunnen, et olen armastatud inimeste poolt ja ka Jumala poolt. And it feels so freaking good! :P
Olgu, l6petan j2lle. Muidu l2heb liiga pikaks.
Baibai! Muah

Faeroe Island TRIP

My FAROE ISLAND!

Ma olen tagasi ja tegelikult yldse ei taha olla.
Alustaks siis algusest, sest l6pust oleks ju imelik... L2ksime siis 8.veebruaril 6-liikmelise meeskonnaga Taanist F22ride poole teele. Mina, Rosanna (1st year), Katie (1st year), Jessica (3rd year), John (2nd year) ja Signe (3rd year)-k6ige parem tiim, keda tahta!
Mina ja Rosanna l2ksime varasema l2nnuga, seega pidime 5:30 ylesse t6usma, kuid John viis meid lennujaama. Hurraa Johnile! Anyway ootasime teisi kohalikus lennujaamas 4 tundi. Ja kaks esimest tundi oli meil seal vaid 1 mees vaadata, kes s6i mingeid friikaid ja burgerit. Ja tegelikult me ei vaadanudki teda, vaid ah, olgu, kuidas oli, yhesonaga, TYHI LENNUJAAM OLI! :D Siis 4 tunni p2rast j6udsid teised sinna ja 2 autot viisid meid Torshavn-sse, pealinna, majja, kus me 66bisime. Jah, meil oli oma maja. JEE. Ja siis edasi igal juhul l2ksin mina 8st ohtul magama juba ja teised l2ksid esimesele noortekoosolekule. Ma magasin 12 tundi see 66, sest ma olin l2bi omadega. Yhesonaga puhkasin end v2lja siis!
Ma ei teagi, kas kirjutada igast p2evast eraldi v6i lihtsalt k6igest l2bisegi, sest k6ik on p6nev ja super! Nii, j2rgmine p2ev ehk reedel siis hakkasime harjutama n2idendeid ja tegime ylistusproovi jms. 6htul oli meie esimene noortekas, mida meie pidime tegema. Meie esimene n2idend oli short drama, kus ma laulma pidin valesti ja v2ga k6vasti, Katie kitarri v2ga valesti pidi m2ngima ning Rosanna ei osanud nootidega midagi peale hakata (see oli nii m6eldud). T2hendab teema oli Pyha Vaimu annid ja kuidagi pidi see sellega kokku minema, et kui sa oma ande ei oska kasutada, siis pole neil m6tet. P6nev-p6nev!
Nii, laup2eval oli j2rgmine noortekas ja meie tegime ylistust. Wuhuu. Kuid Katie j2i haigeks. Imelik oli aga see, et mul ei olnud kahtlust ka sydames, et k6ik korda saab. Ja sai! Sajaga sai! Me saime selleks 6htuks super ylistuse osaliseks, sest kaks kohalikku poissi aitasid meid- Joshua ning Bardur, ait2h teile. Ja see 6htu oli lihtsalt meeletult hea noortekas. Ja sellej2rgne Hang Out in our place oli super! Pannkoogipidu!
Pyhap2eva p2eval k2isime v2ljas s66mas. Reigani (Reigan ja Rakel olid alles hiljuti abiellunud ning nemad olid pm-lt meie kohalikud bossid) isa kutsus meid nende koju s66ma ja kui aus olla, siis polnud ma tykk aega nii head toitu saanud!!!! :D
Pyhap2eva 6htul l2ksime yldse teisse linna, kus John jutlustas kohalikus koguduses (umbes 40-50 inimest oli kokku) ning p2ris norm. oli seal. V.a. see et enamus inimesi olid vanad ning p2rast John ytles, et mingi 5 inimest oli maganud tema jutu ajal. Nii, arvatavasti teavad k6ik, mis laul on NUMB. Anyway, tegime selle j2rgi v2ga huvitava tantsu, mis samas polnud tants. Oeh, seda peaksid tegelikult koik n2gema. Arvatavasti Eestisse tagasi tulles 6petan selle oma koguduse noortele!
Ok, ja siis algaski j2rgmine n2dal uute asjade ja tegevustega. Esmalt pandi meid kogudusse, millega me algusest peale koost66d olime teinud, Philadelphiasse, t66le! Lage v2rvima. Tegelikult oli see p2ris norm. kokku terve n2dala jooksul t66tasime seal umbes 7-8 tundi. Ja m6ned veidi rohkem. Kuid me alustasime esmasp2eva ja viimasel p2eval ehk siis j2lle esmasp2eval l6petasime! Selle 12.veebruari 6htul oli meil veel palvekoosolek kolme kogudusega ning see oli huvitav ja teistsugune!
J2rgmine p2ev oli suhteliselt lihtne mulle, kuna mul oli paha olla ja ei l2inud lage v2rvima! 6htul l2ksime meie grupi ja m6ne noorega Philadelphiast yhte kohalikku perre s66ma. Huvitav toit oli ja v2ga hea j2llegi. Naersime terve 6htu. Tegelikult terve see reis sai nii palju naerda, et ma siiamaani imestan, kuidas mu l6ualihased veel terved on!
Nii, 14.02 ehk siis s6brap2eval, kui 2rkasime, kinkis John igale tydrukule roosi. See oli kyll armas! Sama p2eva 6htul oli meil Children Chruch ja naljakas asi selle juures on see, et mitte ykski meist 6-st ei ole lastet66ga kunagi seotud olnud. P2ris p6nev. KUID me saime hakkama, wuhhu. Ja lastele meeldis. Umbes 50 last oli ja minu osa oli seletada neile Eesti S6brap2eva, sest nii, nagu ma olen aru saanud, on Eestis k6ik see v2rk veidi teisiti. Ja ma sain ka hakkama. Tegime p2rast koik koos kaarte ja yldse oli p2ris p6nev 6htu!
Nii, 15.02 ehk siis Neljap2eval oli meil Noortekas ning mina andsin seekord oma tunnistuse. Aa, muide, see oli j2lle yhes teises koguduses. Seal polnud me veel varem olnud (Oi, neil on palju kogudusi seal saartel). Seega oli j2lle yks ponev kogemus ning hiljem tulid noored j2lle meie poole. Seekord oli kypsise ja j22tisepidu! JEE. See oli kyll vinge. Mingi 30-40 liitrit j22tist. Haha.
Nii, reede oli yks minu lemmikp2evi kogu selle reisi jooksul, sest me l2ksime sightseeing-le.. See oli nii vinge. Ma lihtsalt terve p2eva nautisin seda ilu, mis seda saart ymbritseb ja lihtsalt, kui v6imas v6ib loodus olla. Sellel p2eval m6istsin ma l6puks seda, millest yks raamat Captivating r22gib. Oeh. Kui imeline on Jumal, et Ta on MEILE selle looduse kinkinud. Tema romantika minule. V2u, ma olin t6esti vaimustuses terve see p2ev ja lihtsalt m6tisklesin ja kui aus olla, siis oeh. Ei p2riselt, ma m6istsin veidigi seda, mida Jumal sellega m6tles, kui ta l6i minu, KOGU selle ilu krooni. Jah, Eeva oli viimane lihv pildil. K6ige kaunim pintslit6mme... ei, see p2ev oli eriline. 6htul l2ksime veel Festivalile, mida taanlased t2histavad ja seega ka F22risaarlased. See oli ka p2ris hea ikka. :D Meie 6 panime siis oma SUURED tunked selga, millega me lage olime v2rvinud. Jessica joonistas k6ikidele kostyymidele lamba suure punase keelum2rgiga ning kirjutas juurde Goat Busters. Seda peab ise n2gema! Ei, see festival oli midagi, millest ma siiani korralikult aru ei saa. Mingi must kass, suur karp, mida pekstakse, et kassi v2lja saada, koledad riided, suured kuklid mingi kreemiga.. ah igast asjad yhesonaga :D
Nii, 17.02 ehk laup2eval oli j2rgmine noortekas, 130 noort ja suuures koguduses. Seal polnud me j2lle varem olnud. See 6htu oli eriline, kuna Katie andis oma elu esimese tunnistuse nii paljude inimeste ees. Ma ytlen, et igayks saavutas midagi selle reisi jooksul. Iga eesm2rk, mis me seadsime ja iga palve Jumalalt sai enamv2hem t2idetud. Minu osa sellel koosolekul oli vaid NUMB (j2lle).
Jeps, ja siis oli juba 18.veebruar. pikk p2ev. Algas koosolekuga, mille sarnasel ma pole kunagi olnud. Alguses oli pikk ylistus, inimesed k2isid vahepeal ees tunnistust andmas jms, siis oli 15 minutit kohvipaus (eriline) ning siis oli jutlus. Nagu jah. Mitte yhelgi koosolekul minu elus pole veel kohvipausi olnud ning see oligi asja juures huvitav ja teisiti. See tegi inimesed avatumaks ning andis sooja tunde! Oolgu, edasi p2evast. 6htul l2ksime Tomi (nii, tema oli inimene, kes oli meiega kogu reisi koos, hea s6ber ja ustav!) ja Barduriga 6ue... surnuaed (CREEPY, JAJA) jms. Ning siis 7 ajal l2ksime Reigani ja Rakeli koju s66ma. Ja ok, nyyd tuleb minu reisi tipptegu yldse!!!!!!!!! MA S6IN VAALA. Kui paljud inimesed saavad 6elda, et nad on maitsnud vaala. Nagu v2u. P2riselt! JAH... ok. Tegelikult ma maitsesin kuivatatud vaala ning seda osa, mis oli suitsutatud, sylitasin ma v2lja... :D hehe...
Anyway veel hiljem see 6htu vaatasime meie pool filmi Napoleon Dynamite vms ja see oli creepy movie vms.
Nii, edasi eelviimane p2ev saarel oli ka p2ris huvitav. Alustasime koguduse lae v2rvimisega ning edasi oli hang out kohalikes poodides ja 6htul oli viim. Prayer meeting. Ja see oli hea. See oli isegi v2ga hea. Ma ei olegi olnud veel palvekoosolekul, mis on nii palju huvitatud prohvetlikust annist. Ja see ei olnud ainult see. Ylistus, palve ja ka palju praktiseerimist, prohvetliku valdkonna koha pealt. Ja see oli huvitav. Ja siis tulid 6htul 10 ajal noored meile ja tegime veel viimase j22tisepeo, kuna meil oli saaajjaaaga j22tist. Kella 12 ajal l2ksid m6ned jalgpalli m2ngima ja see 66 sain ma 4 ajal magama. Oeh, NII kahju oli 2ra tulla. Ma ei tee nalja....
Jumal kasvatas minu kannatlikkust. Ma sain uusi s6pru. Ma 6ppisin paremini tundma oma viite reisikaaslast. Ma j6in nii palju vett, et syda l2ks pahaks, sest ma ei ole kunagi veel nii head, kylma ja puhast vett n2inud. Ma s6in vaala. Ma palvetasin v66ra tydruku eest. Ma 6petasin F22ri poistele Eesti keelt. Ma sain julgustatud. Ma tunnistasin 50-60 noore ees. Ma juhtisin ylistust F22ri saartel (v2u). Ma tegin asju, millest ma ei ole kunagi unistanudki. Ja see oli hea. See k6ik oli hea.

Nii ja meie reisi nalju:
* Ok, yks p2ev seal oli mul retsilt paha olla, selline tunne, et oksendaks kohe-kohe. Ja 6htul hoidsin nagu k2si k6hul ja n2ost olin ka vist ysna valge ja siis John tuli nagu mu juurde korra ja j2rsku kysis, et kas ma olen rase. JAJA... Ta nagu jube t6siselt ka veel ja siis lubas vastutuse ka veel enda peale v6tta... :D teised 2-3 p2eva tegid selle yle nalja.
* Minu huumor on veits imelik ning ma vahel ytlen asju v2lja, mis on teistele naljakad ja minu jaoks nagu pole eriti... seega yks p2ev pahvatasin v2lja, et My sense of humor is tiny and my brain is even smaller. Ma arvan, et see nagu p2ris t6si pole, aga see hetk tundus kyll.

Olgu, m6ned huvitavad faktid jms F22ri saarte ja meie reisi kohta:
* There are 50 000 people in Faroes and 100 000 people all over the world
* Capital is TORSHAVN
* It is also called The Sheep Land (I think there was about 70 000 sheep)
* If you see a tree, TAKE a picture! :D
* Amazing nature: waterfalls, rocks, mountains, clear water
* All 4 seasons in one day

* The most strangest rock is called The Bitch and The Giant. Jep
OK, ma l6petan. Kirjutan kunagi j2lle. Kuid juba uuest asjadest. Kuid jah, super, hea, parim ja kallis.
:)

07.Veebruar :P

<-- Kirsika ja Tonya

Misjonireis
Nii, kuna ma l2hen homme 2ra, siis m6tlesin enne veel siia midagi kribada, kuna muidu on j2lle kuu m66das ja ma vaatan, et polegi midagi siin j2lle ja pean kuu aja syndmused korraga kirja panema :D
Nii, esiteks tahtsin 6elda, et ma igatsen meeletult oma pere j2rgi, kuid ma saan hakkama! Olen emaga nii palju vaimulikest asjadest r22kida saanud ja see teeb mind ylionnelikuks, sest KUI paljud tytred yldse oma emadega r22kida saavad ja veel nii sygavalt? Ma ootan kojuminekut juba sellep2rast, et ma tean et mu suhe vanematega ei ole see, mis enne Taani tulekut. Ma saan nendega r22kida. Ja Vaarika, sind igatsen ma ylek6ige sealt Eestimaalt. Ma olen p6nevil selle aja p2rast, mis sa siin meiega veedad. Kuid yhte ma ytlen ka, ma ei taha enam koju nii palju, sest kui sul on kindel veendumus, et oled 6iges kohas, siis see veendumus muudab sind vastuv6tlikumaks ning paneb m6tlema sellele, et see aeg siin on viimane aeg mu elus, kus ma saan nii l2hedalt olla koos teiste kristlastega, kes on sama vanad, kui mina ja kes on mu parimad s6brad, 6ed ja vennad!
Vahepeal on j2lle paras ports asju toimunud. Syndmused, yritused, tunnid, kool, tervis, kirjad! :D
Yks 6htu oli meil Family Night, kus pidime k6ik 1930.aastate stiilis riietuma ning m2ngu nimi oli M6rvamysteerium vms. P6nev oli...

Siis 1.jaanuaril oli meil Movie Night, documentary „Invisible Children”. See oli midagi teistsugust. Ma ei ole asju sellisest perspektiivist veel n2inud. Lugu ise oli Aafrika lastest, keda r66vitakse ja sunnitakse teisi lapsi tapma. See on keeruline ja seda peab ise n2gema. Koduleht on http://www.invisiblechildren.com/
Siis olen siin vahelduseks haige olnud ning siis on meil m6ned synnip2evad suure kisa-k2raga olnud! Oeh ja ma ei suuda siiani uskuda, et veedan oma 20.nda synnip2eva kodust ja perest eemal UUE pere ja koduga! :P
Ja nyyd see n2dal oleme siis valmistunud misjonireisiks, mis algab homme. F22ri saared, siit me tuleme oma 6-liikmelise meeskonnaga, 1 poiss ja 5 tydrukut. Lucky or unlucky John, kuidas kellelegi sobib :D Olen ylistusjuht, kui nii saab oelda, sest meid on kolm, kes ylistust teevad, kuid see ongi armas!
Aga ok, need on syndmused, mis on toimunud ja asjad, mis on tulemas. Kuid minu elus on midagi juhtunud, millest ma ei oska veel siiamaani aru saada, kuid mis on j2tkuv ja see protsess alles k2ib. Siis, kui Taani tagasi nyyd peale j6uluvaheaega tulin, oli minus midagi teisiti. Esimest korda tundsin, kui raske oli kodust 2ra tulla ja ma hakkasin midagi otsima, mis rahuldust pakuks. Et kuidagigi hakkama saada siin. Ja ma olen selle leidnud. Kas ma just seda iga p2ev usun, kuid USALDUS on see, mis mind on edasi aidanud. Usk Jumalasse ja Tema usaldamine Iga p2ev. Oeh, see ei ole kerge. See on raskem, kui midagi muud minu elus kunagi on olnud. See on raskem, kui anoreksia oli. Sest ma olen hetkel keskel oma elus. Kuid ma ei j22 paigale. Ma liigun edasi ja ma saavutan selle, mis kuulub 6igusega mulle. Nii raske on uskuda, et tervis on see, mis kuulub mulle. Terved m6tted, terve keha, ja USK Jumalasse. Tema armastus ja Tema hoolimine. Seda ei ole kerge uskuda. V6ibolla ei saa enamus inimesi yldse aru, millest ma siin praegu r22gin, ega ma isegi p2ris selgusel veel pole. Kuid Jumala usaldamine ei ole see, mida ma terve elu oppinud olen v6i teistelt kuulnud olen. Teiste usk pole minu usk ja minu usk pole teiste usk. Ma pean ise seda leidma, otsima, uskuma, et see tuleb. Ma olen protsessis, kus ma liigun. Ja ma n2en seda alles nyyd, 5 kuud p2rast Taani esmakordselt tulekut. Alles nyyd olen aru hakanud saama, miks mul nii raske on olnud. Sest mul pole olnud usaldust ja piisavalt usku, ja praegugi veel pole. Kuid ma 6pin ja kasvan iga p2ev. Ja see on nii imelik, kuidas ma saan iga p2ev kinnitatud samade asjadega erinevatelt inimestelt, Piiblist ja muudest asjadest. Kuid see just t66tabki!
Pikk tekst ja ega kui ma selle ise nyyd l2bi loeksin, ei saaks ma arvatavasti ka aru :D
Igal juhul see oli see, mis mul t2na sydames oli. Mul on midagi vaja tagasi saada ja ainult Jumal teab, kuidas see v6imalik on.
ARMASTAN TEID, MU eestlased!
Kallistan ja olge siis tublid edasi! :)

22.Jaanuar, esmaspaev...

Ma ei kujuta ette, kuidas ma viimaste n2dalate syndmused kavatsen siia yhte blogi 2ra mahutada. See tundub v6imatu... Andke mulle andeks, et ma pole midagi vahepeal kirjutanud, aga ma pole t6esti j6udnud ja yks asjaolu takistas mind ka veel lisaks k6igele muule! :)
Anyway r22giks nats eelmiste n2dalate v2rkidest-s2rkidest.
Esiteks mu hambalugu lahenes l6puks kenasti. Usun, et T2nu Jumalale! L2ksin siis hambaarsti juurde, sain peale 4 tunnist ootamist sisse ja siis arstit2di systis mulle sinna p6letikuvastast rohtu, kuna mul oli infektsioon tarkusehamba juures vms ja valu kadus peale paari p2eva 2ra. Mingi v2ike igemetykk on ikka lahti, kuid ausalt 6eldes ei ole see valu teinud enam kordagi ja ma olen 6nnelik ja t2nulik, et sain tasuta k2idud veel pealekauba!
Siis see viisa lugu lahenes ka kenasti, sest k2isin yks esmasp2ev koos Sam-ga (2 aasta 6pilane) seal kohapeal hommikul kell 8 ning nad saadavad mulle kaardi ise kohale varsti.
1 asi pole veel lahenenud ja see on see arve, mis ma siia tulles eest leidsin. Nad lubasid mulle ise tagasi helistada ja eks siis paistab. Ma ei muretse ja ei taha m6elda sellele enam. See olukord on ka Jumala k2es!
Yks asi juhtus veel vahepeal, mis mind nyyd naerma ajab. Umbes 2 n2dalat tagasi kukkusid mu v6tmed ARVAKE 2RA KUHU. WC-POTTI. P6nev :D Ma ei teadnud tol hetkel, kas nutta v6i naerda. Seega nutsin veits ja hiljem naersin. J2rgmine p2ev tehti mulle uus v6ti ja ma olen t6esti t2nulik k6ige selle abi eest ja hoolitsuse eest, mis mulle on osaks saanud. Soosing, lihtsalt yleloomulik soosing!
Nii...mis veel siis. Tegelikult on mul igasuguseid asju juhtunud, mille peale ma nyyd vaatan, et v2u, see pole v6imalik! Jumal on viinud mind l2bi olukordadest ja asjadest, milledest ma isiklikult poleks kyll suutnud YKSI, KUSKIL TAANIS v2lja tulla. Ehk oleksin, aga nutu, pisarate ja vihaga!
Eelmine n2dal on mulle palju 6petanud. Meie koolis oli paastu ja palve n2dal. Palju 6pilasi paastus toidust, palju meediast, kes ainult poolikult, kes t2iesti. Anyway mina valisin Arvuti, Filmid, sokolaadi ning kommid. Umbes poole peal oli selline tunne, et nagu m6tet pole ja siis tegin yhe otsuse, mis muutis midagi. Ma otsustasin, et isegi olenemata esimesest poolest tuleb teine pool imeline ja ma ei eksinud. kas just imeline, kuid eriline kindlasti. Lugesin l2bi raamatu CAPTIVATING, veetsin aega palvetades ja Jumala tahet otsides. kui mingi m6te tuli, viisin selle Jumala ette. Ma ei taha 6elda, et ma olen muutunud, kuid ma olen kindlasti mingeid asju hakanud teisiti hindama. Jumalat hakanud teisiti n2gema. Ja ka ennast teisiti n2gema. Midagi minus on teisiti. Ma ei tea, kas teised ka seda n2evad (ehk...) kuid v2ikesed asjad.
Mind on alati pisiasjad niinii palju h2irinud. Ma lasen end h2irida isegi sellest, kui keegi tuleb minu k6rvale arvuti taha, kui ma raamatut loen. v6i kui keegi s66b lurinaga. v6i kui ma ei saa kohe, mida ma tahan. Isegi nende v6tmete allalaskmine oli pisiasi tegelikult. Kuid point on selles, et pisiasjad pole olulised. Kui ma Jumalat pisiasjades ei usalda, kuidas siis Tema saab hakata mind usaldama? daah, ei saagi ju... in all your ways acknowledge him and he will make your paths straight. Kas pole v6imas argument Tema usaldamiseks?
Ja see raamat Captivating... AMAZING. Ma ei ole enam ammu, ehk mitte kunagi, midagi nii head lugenud. Oeh, kuidas ma tahaks seda k6ike jagada teiega. Lihtsalt silmast silma. Mitte siin ja kirjutades. See ei ole see. Loomulikult ma olen 6nnelik, et ma yldse saan siin kribada :)
Niih, 8.veebruaril s6idame me oma misjonireisile F22ri saartele. Jeesh, Ive got the beest team in da world! :P Ma olen p6nevil ja ootan v2ga v2ga seda, mis meid ees ootab. Kas see saab raske olema? Ma arvan, et veidi ikka, kuid raskustes opime me Jumalale veel rohkem toetuma...
Mis veel. Haah. Ma ei oska kohe kunagi kirjutada, siis kui asju vaja meelde tuletada on. Ma kohe ei m2leta, mida ja millest.
Aga see paastun2dal oli huvitav. Ilma arvutita oli huvitav. Ma leidsin palju rohkem aega muudeks tegevusteks jms. No ok, t2nane p2ev on kyll arvuti eest veedetud paljuuu, kuid mul oli ka paalju 6ppida ja ma sain PEREGA j2lle r22kida, sest meedia alla k2is ka mobiil ju :P
oEH, kell on palju. Ma kriban nyyd millaski kunaski loodetavasti j2lle, kui mittevarsti,siis kunagi kindlasti!
M6nusat lund teile sinna.
armastusega kirsikas
Muideks, igatsen sind ka TRIINU. ja teised :)

Tagasi siin, selle p2tu arvuti taga...

Tagasi!

Jeps. Kolmap2eval siis saabusime Hannaga koos tagasi Taani.
Seekord ei olnud nii kerge. Igast asjad s6itsid yle katuse. Mu m6tted olid segased ja nutsin palju. K6ik saatsind mind 2ra ja ma ei tahtnud tulla. Samas igatsesin oma s6pru, kuid viimane p2ev oli lihtsalt liiga emotsiooniderikas.
Teisip2eval k2sin veel hambaarsti juures, nii et viimane p2ev Eestis rikuti ka 2ra. K6igepealt arvasin, et asi on tarkusehammastes, kuid ta ytles, et need kasvavad kenasti ja siis ta avastas yhe veits sinakaks t6mbuva hamba alt ja siis oli mul valida, kas lasta see puhastada kohe v6i kevadvaheajal. Nii lasin selle kohe puhastada igaks juhuks. Ja seega tegi ta mulle 3 tuimestavat systi vms ja siis puuris mult plommi 2ra ja puhastas seda juurt umbes pool tundi. Ma ei tundnud p2rast umbes 7 tundi oma suud. S6in tuimalt, r22kisin tuimalt ja KUI siis valu tuli, oi, ma m6tlesin, et suren... nii, aga sellega lugu ei l6ppe. Taani j6udsin siis kolmap2eva 6htul, kusjuures olin selleks ajaks siis juba ma ei tea, kui palju valuvaigisteid s66nud. Tundus, et valu l2heb 2ra, kuid, kui neljap2eva hommikul yles 2rkasin, et laagrisse Kalhusasse koos teistega minna, pidin 2ra surema. Suus oli ige punane, 2rritunud ja valus. Panin neid kummelitee kotte siis terve laagri aja peale ja pesin p2evas hambaid mingi 5 korda. T2na on esimene p2ev ilma valuvaigistita, kuid suus on ikka mygarikud ja ige on punakas ehk siis homme on tee hambaarsti juurde. T2na veits valus, aga eks ta ole.
Kuid ega see siis ainuke asi pole, mis siin juhtus. Tulin tagasi ja ees ootas mingi 1000 kroonine arve mingi vereproovi eest, MIS PEAKS MULLE TASUTA olema,s est mul on euroopa ravikindlustus kaart. Homme yritame selle prisiga korda ajada, aga tuju v6ttis ikka 2ra kyll nagu.
Ja siis olen nagu umbes teisip2evast saadik nutnud ja t2na on pyhap2ev, esimene p2ev ilma nututa. Olen saanud r22kida inimestega (nendega, keda usaldan) ja tegelikult m6istsin alles eile 6htul, et olen siin ju k6igest 5 kuud veel ja kui ma ainult kurb olen, siis pole sellel m6tet. Jumal on siiski ju minuga ja ma parem naudin seda aega nii, kuidas v6imalik on. K6ik saab korda ja ma siiski tahan siin olla! :) eh, see ei t2henda, et mul kerge siin saab olema, kuid ma valin olla rahul oma valikuga ja Jumala teega minu jaoks!
Daah.
Ok, laager oli hea. Tuletasime meelde oma Covenant 6htu ymbrikute avamisega ja lugemisega, mis me neli kuud tagasi olime kirja pannud ja see oli hea. Meeldetuletus ja uuesti enda Jumalale pyhendamine. Siis olid meil veel head koosolekud, ja yks imelik m2ng 66sel 12-i 6ues, kus ma kylmetasin. Haha. Aga muidu oli kyll Ok. V.a. et p2ris enamuse ajast ma nutsin hambavalu p2rast v6i lihtsalt ilma p6hjuseta. Ja k6iki koos oli hea n2ha j2lle!
Teisip2evast hakkab kool siis tundidega ja k6igega, kuid t2nasest algab koristamine juba! T2na l2heb kauem, sest kool on koristamata ja eks ta ole. Take it positively, its easier to live like that!
Ok, aga ma l2hen nyyd. Ja saan hakkama! :)
Armastan teid!