Faeroe Island TRIP

My FAROE ISLAND!

Ma olen tagasi ja tegelikult yldse ei taha olla.
Alustaks siis algusest, sest l6pust oleks ju imelik... L2ksime siis 8.veebruaril 6-liikmelise meeskonnaga Taanist F22ride poole teele. Mina, Rosanna (1st year), Katie (1st year), Jessica (3rd year), John (2nd year) ja Signe (3rd year)-k6ige parem tiim, keda tahta!
Mina ja Rosanna l2ksime varasema l2nnuga, seega pidime 5:30 ylesse t6usma, kuid John viis meid lennujaama. Hurraa Johnile! Anyway ootasime teisi kohalikus lennujaamas 4 tundi. Ja kaks esimest tundi oli meil seal vaid 1 mees vaadata, kes s6i mingeid friikaid ja burgerit. Ja tegelikult me ei vaadanudki teda, vaid ah, olgu, kuidas oli, yhesonaga, TYHI LENNUJAAM OLI! :D Siis 4 tunni p2rast j6udsid teised sinna ja 2 autot viisid meid Torshavn-sse, pealinna, majja, kus me 66bisime. Jah, meil oli oma maja. JEE. Ja siis edasi igal juhul l2ksin mina 8st ohtul magama juba ja teised l2ksid esimesele noortekoosolekule. Ma magasin 12 tundi see 66, sest ma olin l2bi omadega. Yhesonaga puhkasin end v2lja siis!
Ma ei teagi, kas kirjutada igast p2evast eraldi v6i lihtsalt k6igest l2bisegi, sest k6ik on p6nev ja super! Nii, j2rgmine p2ev ehk reedel siis hakkasime harjutama n2idendeid ja tegime ylistusproovi jms. 6htul oli meie esimene noortekas, mida meie pidime tegema. Meie esimene n2idend oli short drama, kus ma laulma pidin valesti ja v2ga k6vasti, Katie kitarri v2ga valesti pidi m2ngima ning Rosanna ei osanud nootidega midagi peale hakata (see oli nii m6eldud). T2hendab teema oli Pyha Vaimu annid ja kuidagi pidi see sellega kokku minema, et kui sa oma ande ei oska kasutada, siis pole neil m6tet. P6nev-p6nev!
Nii, laup2eval oli j2rgmine noortekas ja meie tegime ylistust. Wuhuu. Kuid Katie j2i haigeks. Imelik oli aga see, et mul ei olnud kahtlust ka sydames, et k6ik korda saab. Ja sai! Sajaga sai! Me saime selleks 6htuks super ylistuse osaliseks, sest kaks kohalikku poissi aitasid meid- Joshua ning Bardur, ait2h teile. Ja see 6htu oli lihtsalt meeletult hea noortekas. Ja sellej2rgne Hang Out in our place oli super! Pannkoogipidu!
Pyhap2eva p2eval k2isime v2ljas s66mas. Reigani (Reigan ja Rakel olid alles hiljuti abiellunud ning nemad olid pm-lt meie kohalikud bossid) isa kutsus meid nende koju s66ma ja kui aus olla, siis polnud ma tykk aega nii head toitu saanud!!!! :D
Pyhap2eva 6htul l2ksime yldse teisse linna, kus John jutlustas kohalikus koguduses (umbes 40-50 inimest oli kokku) ning p2ris norm. oli seal. V.a. see et enamus inimesi olid vanad ning p2rast John ytles, et mingi 5 inimest oli maganud tema jutu ajal. Nii, arvatavasti teavad k6ik, mis laul on NUMB. Anyway, tegime selle j2rgi v2ga huvitava tantsu, mis samas polnud tants. Oeh, seda peaksid tegelikult koik n2gema. Arvatavasti Eestisse tagasi tulles 6petan selle oma koguduse noortele!
Ok, ja siis algaski j2rgmine n2dal uute asjade ja tegevustega. Esmalt pandi meid kogudusse, millega me algusest peale koost66d olime teinud, Philadelphiasse, t66le! Lage v2rvima. Tegelikult oli see p2ris norm. kokku terve n2dala jooksul t66tasime seal umbes 7-8 tundi. Ja m6ned veidi rohkem. Kuid me alustasime esmasp2eva ja viimasel p2eval ehk siis j2lle esmasp2eval l6petasime! Selle 12.veebruari 6htul oli meil veel palvekoosolek kolme kogudusega ning see oli huvitav ja teistsugune!
J2rgmine p2ev oli suhteliselt lihtne mulle, kuna mul oli paha olla ja ei l2inud lage v2rvima! 6htul l2ksime meie grupi ja m6ne noorega Philadelphiast yhte kohalikku perre s66ma. Huvitav toit oli ja v2ga hea j2llegi. Naersime terve 6htu. Tegelikult terve see reis sai nii palju naerda, et ma siiamaani imestan, kuidas mu l6ualihased veel terved on!
Nii, 14.02 ehk siis s6brap2eval, kui 2rkasime, kinkis John igale tydrukule roosi. See oli kyll armas! Sama p2eva 6htul oli meil Children Chruch ja naljakas asi selle juures on see, et mitte ykski meist 6-st ei ole lastet66ga kunagi seotud olnud. P2ris p6nev. KUID me saime hakkama, wuhhu. Ja lastele meeldis. Umbes 50 last oli ja minu osa oli seletada neile Eesti S6brap2eva, sest nii, nagu ma olen aru saanud, on Eestis k6ik see v2rk veidi teisiti. Ja ma sain ka hakkama. Tegime p2rast koik koos kaarte ja yldse oli p2ris p6nev 6htu!
Nii, 15.02 ehk siis Neljap2eval oli meil Noortekas ning mina andsin seekord oma tunnistuse. Aa, muide, see oli j2lle yhes teises koguduses. Seal polnud me veel varem olnud (Oi, neil on palju kogudusi seal saartel). Seega oli j2lle yks ponev kogemus ning hiljem tulid noored j2lle meie poole. Seekord oli kypsise ja j22tisepidu! JEE. See oli kyll vinge. Mingi 30-40 liitrit j22tist. Haha.
Nii, reede oli yks minu lemmikp2evi kogu selle reisi jooksul, sest me l2ksime sightseeing-le.. See oli nii vinge. Ma lihtsalt terve p2eva nautisin seda ilu, mis seda saart ymbritseb ja lihtsalt, kui v6imas v6ib loodus olla. Sellel p2eval m6istsin ma l6puks seda, millest yks raamat Captivating r22gib. Oeh. Kui imeline on Jumal, et Ta on MEILE selle looduse kinkinud. Tema romantika minule. V2u, ma olin t6esti vaimustuses terve see p2ev ja lihtsalt m6tisklesin ja kui aus olla, siis oeh. Ei p2riselt, ma m6istsin veidigi seda, mida Jumal sellega m6tles, kui ta l6i minu, KOGU selle ilu krooni. Jah, Eeva oli viimane lihv pildil. K6ige kaunim pintslit6mme... ei, see p2ev oli eriline. 6htul l2ksime veel Festivalile, mida taanlased t2histavad ja seega ka F22risaarlased. See oli ka p2ris hea ikka. :D Meie 6 panime siis oma SUURED tunked selga, millega me lage olime v2rvinud. Jessica joonistas k6ikidele kostyymidele lamba suure punase keelum2rgiga ning kirjutas juurde Goat Busters. Seda peab ise n2gema! Ei, see festival oli midagi, millest ma siiani korralikult aru ei saa. Mingi must kass, suur karp, mida pekstakse, et kassi v2lja saada, koledad riided, suured kuklid mingi kreemiga.. ah igast asjad yhesonaga :D
Nii, 17.02 ehk laup2eval oli j2rgmine noortekas, 130 noort ja suuures koguduses. Seal polnud me j2lle varem olnud. See 6htu oli eriline, kuna Katie andis oma elu esimese tunnistuse nii paljude inimeste ees. Ma ytlen, et igayks saavutas midagi selle reisi jooksul. Iga eesm2rk, mis me seadsime ja iga palve Jumalalt sai enamv2hem t2idetud. Minu osa sellel koosolekul oli vaid NUMB (j2lle).
Jeps, ja siis oli juba 18.veebruar. pikk p2ev. Algas koosolekuga, mille sarnasel ma pole kunagi olnud. Alguses oli pikk ylistus, inimesed k2isid vahepeal ees tunnistust andmas jms, siis oli 15 minutit kohvipaus (eriline) ning siis oli jutlus. Nagu jah. Mitte yhelgi koosolekul minu elus pole veel kohvipausi olnud ning see oligi asja juures huvitav ja teisiti. See tegi inimesed avatumaks ning andis sooja tunde! Oolgu, edasi p2evast. 6htul l2ksime Tomi (nii, tema oli inimene, kes oli meiega kogu reisi koos, hea s6ber ja ustav!) ja Barduriga 6ue... surnuaed (CREEPY, JAJA) jms. Ning siis 7 ajal l2ksime Reigani ja Rakeli koju s66ma. Ja ok, nyyd tuleb minu reisi tipptegu yldse!!!!!!!!! MA S6IN VAALA. Kui paljud inimesed saavad 6elda, et nad on maitsnud vaala. Nagu v2u. P2riselt! JAH... ok. Tegelikult ma maitsesin kuivatatud vaala ning seda osa, mis oli suitsutatud, sylitasin ma v2lja... :D hehe...
Anyway veel hiljem see 6htu vaatasime meie pool filmi Napoleon Dynamite vms ja see oli creepy movie vms.
Nii, edasi eelviimane p2ev saarel oli ka p2ris huvitav. Alustasime koguduse lae v2rvimisega ning edasi oli hang out kohalikes poodides ja 6htul oli viim. Prayer meeting. Ja see oli hea. See oli isegi v2ga hea. Ma ei olegi olnud veel palvekoosolekul, mis on nii palju huvitatud prohvetlikust annist. Ja see ei olnud ainult see. Ylistus, palve ja ka palju praktiseerimist, prohvetliku valdkonna koha pealt. Ja see oli huvitav. Ja siis tulid 6htul 10 ajal noored meile ja tegime veel viimase j22tisepeo, kuna meil oli saaajjaaaga j22tist. Kella 12 ajal l2ksid m6ned jalgpalli m2ngima ja see 66 sain ma 4 ajal magama. Oeh, NII kahju oli 2ra tulla. Ma ei tee nalja....
Jumal kasvatas minu kannatlikkust. Ma sain uusi s6pru. Ma 6ppisin paremini tundma oma viite reisikaaslast. Ma j6in nii palju vett, et syda l2ks pahaks, sest ma ei ole kunagi veel nii head, kylma ja puhast vett n2inud. Ma s6in vaala. Ma palvetasin v66ra tydruku eest. Ma 6petasin F22ri poistele Eesti keelt. Ma sain julgustatud. Ma tunnistasin 50-60 noore ees. Ma juhtisin ylistust F22ri saartel (v2u). Ma tegin asju, millest ma ei ole kunagi unistanudki. Ja see oli hea. See k6ik oli hea.

Nii ja meie reisi nalju:
* Ok, yks p2ev seal oli mul retsilt paha olla, selline tunne, et oksendaks kohe-kohe. Ja 6htul hoidsin nagu k2si k6hul ja n2ost olin ka vist ysna valge ja siis John tuli nagu mu juurde korra ja j2rsku kysis, et kas ma olen rase. JAJA... Ta nagu jube t6siselt ka veel ja siis lubas vastutuse ka veel enda peale v6tta... :D teised 2-3 p2eva tegid selle yle nalja.
* Minu huumor on veits imelik ning ma vahel ytlen asju v2lja, mis on teistele naljakad ja minu jaoks nagu pole eriti... seega yks p2ev pahvatasin v2lja, et My sense of humor is tiny and my brain is even smaller. Ma arvan, et see nagu p2ris t6si pole, aga see hetk tundus kyll.

Olgu, m6ned huvitavad faktid jms F22ri saarte ja meie reisi kohta:
* There are 50 000 people in Faroes and 100 000 people all over the world
* Capital is TORSHAVN
* It is also called The Sheep Land (I think there was about 70 000 sheep)
* If you see a tree, TAKE a picture! :D
* Amazing nature: waterfalls, rocks, mountains, clear water
* All 4 seasons in one day

* The most strangest rock is called The Bitch and The Giant. Jep
OK, ma l6petan. Kirjutan kunagi j2lle. Kuid juba uuest asjadest. Kuid jah, super, hea, parim ja kallis.
:)

07.Veebruar :P

<-- Kirsika ja Tonya

Misjonireis
Nii, kuna ma l2hen homme 2ra, siis m6tlesin enne veel siia midagi kribada, kuna muidu on j2lle kuu m66das ja ma vaatan, et polegi midagi siin j2lle ja pean kuu aja syndmused korraga kirja panema :D
Nii, esiteks tahtsin 6elda, et ma igatsen meeletult oma pere j2rgi, kuid ma saan hakkama! Olen emaga nii palju vaimulikest asjadest r22kida saanud ja see teeb mind ylionnelikuks, sest KUI paljud tytred yldse oma emadega r22kida saavad ja veel nii sygavalt? Ma ootan kojuminekut juba sellep2rast, et ma tean et mu suhe vanematega ei ole see, mis enne Taani tulekut. Ma saan nendega r22kida. Ja Vaarika, sind igatsen ma ylek6ige sealt Eestimaalt. Ma olen p6nevil selle aja p2rast, mis sa siin meiega veedad. Kuid yhte ma ytlen ka, ma ei taha enam koju nii palju, sest kui sul on kindel veendumus, et oled 6iges kohas, siis see veendumus muudab sind vastuv6tlikumaks ning paneb m6tlema sellele, et see aeg siin on viimane aeg mu elus, kus ma saan nii l2hedalt olla koos teiste kristlastega, kes on sama vanad, kui mina ja kes on mu parimad s6brad, 6ed ja vennad!
Vahepeal on j2lle paras ports asju toimunud. Syndmused, yritused, tunnid, kool, tervis, kirjad! :D
Yks 6htu oli meil Family Night, kus pidime k6ik 1930.aastate stiilis riietuma ning m2ngu nimi oli M6rvamysteerium vms. P6nev oli...

Siis 1.jaanuaril oli meil Movie Night, documentary „Invisible Children”. See oli midagi teistsugust. Ma ei ole asju sellisest perspektiivist veel n2inud. Lugu ise oli Aafrika lastest, keda r66vitakse ja sunnitakse teisi lapsi tapma. See on keeruline ja seda peab ise n2gema. Koduleht on http://www.invisiblechildren.com/
Siis olen siin vahelduseks haige olnud ning siis on meil m6ned synnip2evad suure kisa-k2raga olnud! Oeh ja ma ei suuda siiani uskuda, et veedan oma 20.nda synnip2eva kodust ja perest eemal UUE pere ja koduga! :P
Ja nyyd see n2dal oleme siis valmistunud misjonireisiks, mis algab homme. F22ri saared, siit me tuleme oma 6-liikmelise meeskonnaga, 1 poiss ja 5 tydrukut. Lucky or unlucky John, kuidas kellelegi sobib :D Olen ylistusjuht, kui nii saab oelda, sest meid on kolm, kes ylistust teevad, kuid see ongi armas!
Aga ok, need on syndmused, mis on toimunud ja asjad, mis on tulemas. Kuid minu elus on midagi juhtunud, millest ma ei oska veel siiamaani aru saada, kuid mis on j2tkuv ja see protsess alles k2ib. Siis, kui Taani tagasi nyyd peale j6uluvaheaega tulin, oli minus midagi teisiti. Esimest korda tundsin, kui raske oli kodust 2ra tulla ja ma hakkasin midagi otsima, mis rahuldust pakuks. Et kuidagigi hakkama saada siin. Ja ma olen selle leidnud. Kas ma just seda iga p2ev usun, kuid USALDUS on see, mis mind on edasi aidanud. Usk Jumalasse ja Tema usaldamine Iga p2ev. Oeh, see ei ole kerge. See on raskem, kui midagi muud minu elus kunagi on olnud. See on raskem, kui anoreksia oli. Sest ma olen hetkel keskel oma elus. Kuid ma ei j22 paigale. Ma liigun edasi ja ma saavutan selle, mis kuulub 6igusega mulle. Nii raske on uskuda, et tervis on see, mis kuulub mulle. Terved m6tted, terve keha, ja USK Jumalasse. Tema armastus ja Tema hoolimine. Seda ei ole kerge uskuda. V6ibolla ei saa enamus inimesi yldse aru, millest ma siin praegu r22gin, ega ma isegi p2ris selgusel veel pole. Kuid Jumala usaldamine ei ole see, mida ma terve elu oppinud olen v6i teistelt kuulnud olen. Teiste usk pole minu usk ja minu usk pole teiste usk. Ma pean ise seda leidma, otsima, uskuma, et see tuleb. Ma olen protsessis, kus ma liigun. Ja ma n2en seda alles nyyd, 5 kuud p2rast Taani esmakordselt tulekut. Alles nyyd olen aru hakanud saama, miks mul nii raske on olnud. Sest mul pole olnud usaldust ja piisavalt usku, ja praegugi veel pole. Kuid ma 6pin ja kasvan iga p2ev. Ja see on nii imelik, kuidas ma saan iga p2ev kinnitatud samade asjadega erinevatelt inimestelt, Piiblist ja muudest asjadest. Kuid see just t66tabki!
Pikk tekst ja ega kui ma selle ise nyyd l2bi loeksin, ei saaks ma arvatavasti ka aru :D
Igal juhul see oli see, mis mul t2na sydames oli. Mul on midagi vaja tagasi saada ja ainult Jumal teab, kuidas see v6imalik on.
ARMASTAN TEID, MU eestlased!
Kallistan ja olge siis tublid edasi! :)