Eesti keelt...

Kui palju on mult viimasel ajal küsitud, et miks ma eesti keeles ei kirjuta. Aus vastus: mulle meeldib inglise keeles. Ja samas saan ma aru, et ma elan ju Eestis, mu sõbrad on eestlased ja enamik mu lugejaid on eestlased. Ning ära on eksinud mõned ameeriklased ja lätlased. Seega nende viimaste pärast olengi inglise keeles kirjutanud.
Aga seekordne postitus on eesti keelne. Mulle õeldi hiljuti, et mu lumehelbe postitus oli luuleline. Lugesin selle taaskord läbi ja peaks mainima, et pigem oli see naeruväärne. Luulet ma sealt ei leidnud, küll aga enda imelike mõtete maailma... Kus mujal ma siis oma "vahvaid" mõtteid avaldan, kui mitte siin, blogis. Ma tänan Jumalat, et keegi mu 8-aasta jooksul kirjutatud päevikuid lugenud pole ja ei saa ka, kuna need on minu kodus, kapis peidus. JA EMA, ära mitte mõtlegi otsima minna, ma saan aru!!!!!!!! :D Sest seal on ikka tõelist luulet. Ok, naljakoht!
Istun praegu Tartus, tooli peal. Kell on 10:45 hommikul ja ma just ärkasin. Ma olen veidi imelikuks muutunud; varem oli nii, et vara hommikul üles ja vara magama... Nüüd on asjad kuidagi vastupidi läinud. Mine veel koju ja astu isa jälgedesse. Oo ei!
Homme pulma siis. Laulma lähen ja tegelikult kutsuti meie pere ikka päriselt ka. :) Ei ole ainult laululindu vaja, vaid lauluperet... See ei olnud naljakoht.
Ja siis on mul küsimus, et mis ma homme õhtul teen? Sest homme on 31.Detsember, selle aasta ärasaatmine. Mul ei ole mitte ühtegi plaani. Mul on Tess ja Vivia ja kindlasti veel mõned. Aga eks ma täna saan teada. Selle aasta viimane päev jah? Päris huvitav siis.
Käisin eile sõbranjel külas. Sõin üle 5 aasta eimest korda krõpsu... Teen viimasel ajal selliseid asju, et ise ka ei usuks. MIS mõttes krõpsu? Mmmmm, aga hea oli küll. Mitte nii hea, kui ma mäletasin, aga ikkagi. :D
Tavai, tsau. Ma lihtsalt ei viitsi trükkida enam.

113

Sometimes the most real things in the world are the things we cant see!

Christmas is over. Maybe thats why its also melting outside... I would like to go and sit under a palm tree and drink cold cold water. Maybe its a stupid idea since first time in many years we had a chance to enjoy white Christmas. Its just that I was sick most of the time. I have been sleeping and watching Tv, and eating. Sounds fun huh? I guess it was too hard for me, all of this travelling and singing, singing, singing... and when I arrived home I just fell apart, so its been mostly sleeping and doing nothing special.
Ooh, and its been a lot of thinking also. Sometimes I hate that when I have not much to do I start to think and enventually it goes too far coz I start to worry about things and I might hurt someone through that. Instead of praying and trusting I worry.
Why should I worry about tomorrow when you´re the one who holds my future in your hands?
www.purevolume.com/kirsika
I was in Latvia for 3 days and it was 2in1 time for me. Im not gonna explain the bad part but the good part was amazing. God worked through my voice and it feels good to know that in my times of sadness He can pour out His love and His healing to peoples lives!!!! :)
Im home for 2 more days and then back to Tartu. Need to practise for a wedding Im going on a 31st of December. I mean Im not gonna practise for getting married, no no!!! :D Im gonna practise 2 songs Im singing there. ;)
And since my school starts on the 5th of Januray I cant go to FIN with my parents. I really wanted but I dont wanna miss school for 2 weeks. Its way too long time. 1 week- yes, but 2?
I want to go there, SO much. I miss finnish people, friends there and I need a time off but I cant... why oh why? :D
Labi, Im gonna do some practial stuff now, help mom and make some handicraft. ;)
tsautsau

Kui...

Päev 3 Päev 2Päev 1

...ma kunagi paigale seisma peaksin jääma, siis peaks enne mingi maavärin toimuma.

Täna Lätti siis.

Heidy Tamme kontserttuur oli WOW! :)

Sometimes I wish...

...I was a snowflake. Then maybe I would fall into a white hat that walks into a warm room. Then I would melt... Or maybe I would fall into someones tongue that is waiting for me. Or someone stretches out their hand and I would fall there. On a red glove.
But then again Im happy be me. Who wants to melt or to be eaten anyway?
:) I know I have some strange thoughts sometimes. I like it though...
Well, anyway. I am doing good, actually very busy but good. I get my strenght from the One who takes care of me so dearly! Ive been singing, studying, running (toward school and home) and doing lots of other things. But thats ok since I have nothing else to do anyway! ;)
And I got my first tests done today, I got really good marks. OOOH. which is wonderful! :)
mmm, It is snowing outside... I just put on some new decorations in my room. Dark-red balls hanging down from a cream-white curtain. Beautiful. and then I have a huge golden candle... ooh. its pretty in my room. I love it.
3-4 more tests to come plus a lot of singing. 1 test is also in singing (4 mandatory songs and some exercises), then a concert in church (ooh 1 girl asked me to sing in front of a quire. its great)... plus 4 concerts where Im gonna be a 2nd singer (as a second voice singer)... and then our jazz-department concert=2 songs there... :) Sounds good huh?
BUT God remains the same. always and forever.

Emm, mõtlesin, et kirjutan veidi ka eesti keeles. :)
Nii, igal juhul oli mu mõtteheietus lumehelbeks olemisest... ja siis kribasin veidi oma esinemistest. Ja tänasest päevast. :)
mmmm. ma tahan koju tulla juba. aga igal juhul. Järgmine nädal kolmapäeval olen kodus nagu naksti. paar päeva ja siis jooksen edasi.
seniks kallistan. :)

Et siis Heidy Tamme Juubelikontsert. :)

continuing...

this is not fair... I didnt go. Instead I went back to bed and slept 3 hours... and when I woke up I felt even more sick. whttt is going on with me? :(

Strange

Its 8:41 am. And Im feeling very sick again. But this time Im not going to sit still and wait until it goes away because I know it might not go away. So Im going to school in an hour and Im going to give my best there even though its hard. Im not doing so good lately. Im sick most of the time and I havent been to school as much as I should. I have subjects that are not ok, I have tests that I havent done and I have work to do. I cant just sit anymore. God please give me strength...
So this saying: maybe God has bigger plans for me then I have for myself - maybe this saying is really true. Because He has started to reveal me that I should do something against these sicknesses, these headaches, stomachpains... I am going to fight. And God is there for me. I just read from Bible that He is going to give me NEW strength, not old... He has promised me that even if I walk then I wont be tired so what about running? What if I need to run - the same thing, I wont grow weary. So I guess He is there for me all the time. I just need to believe that and trust His word. I mean, how can I not trust Bible. It says everything. It has truth about my health - He died on the cross. For me, for little Stennu (Vaarika, I will keep him in my prayers and I know that there are people who pray for him, he is going to be alright!)...
He shared His blood only for the sake of my health. So that I dont have to lay on bed all day long and suffer. Last night was bad. I lay down and even my eyes hurted. I woke up in the morning and still this feeling like Im going to throw up any moment... But Im not going to sit still anymore. Its time to do something. I am a tiger (right Chris?) and I am a fighter.
So God I need Your hand that holds mine today!

Maybe...

...maybe God has bigger plans for me then I have for myself.

Im tired...

...sad. confused. and the thing is that I dont know why. dont ask me. alright.

being sick.

This is what I do when Im sick at home. This time in Tartu. Im just sitting in my corner, drinking HUGE cups of tea and reading good books. This time its 700 pages of Narina (thank u so much Efka for borrowing me this, I love it) + then there is my very sweet computer which gives me good music. mm.
Even though I hate being sick I know its for somehing good. It gives some space to breath again. To see some things from a different point of view.
mmm

:) 102

Olen kodus. Türi-Allikul ning otsustasin 2-ks päevaks veel koju jääda. Pole jõudu hetkel, et tagasi minna... Viimased päevad on olnud huvitavad, head, rasked ja üllatusrohked. Tulin neljapäeval õhtul koju eelmine nädal ning põhimõtteliselt veetsin järgmised kaks päeva voodis. Nii väsinud, et ei suutnud peale magamise ja söömise eriti midagi tarka ette võtta. Lisaks sattus mulle üks meeldiv peavaluhoog laupäeval, millega ma ka eriti võidelda ei suutnud ning siis magasingi ning söin rohtu... mõnus laupäev. (Hommik oli see-eest hea; iss-Essu käisid lasteaia sportipäeval ning käisin kaasas pildistamas, üks hea, armas, sportlik hommik)
Aga eilne see-eest. Jumal, sa oled alati õigel ajal kohal. Mul oli vaja eilset; see Pühapäev, mm- mul on veel praegugi vennad Glimmid silme ees. Sellised Jumalamehed. Nii hea, kui on inimesi, kes lasevad end lihtsalt kasutada, kes voolavad Jumala armus, Jumala armastuses ja Tema Sõnas, mitte lihas... Ja õhtul käisime Rakveres, juhtisin ülistust. Mmmmmm. Eestil on vist aeg edasi liikuda, liiga kaua on oodatud ja ma usun ka, et nüüd oleks aeg millegi uue jaoks. Et minna sisse ülistusse, palvesse ja osadusse, selleks ei ole palju vaja; südameid, mis on valmis!!! On vaja inimesi, kes on nõus minema ja tegema. Ma ei taha olla kirsika, kes vaid ootab, et teised teeksid, teeniksid ja mina vaid istun. Seepärast ma olingi nõus eile ülistust juhtima olenemata oma tunnetest jms. Mul oli kurk valus, JAH. ma olin väsinud, JAH. Aga ma tegutsesin ja Jumal tegi ülejäänud... :) Aamen.
mmm, mis veel. Varsti on jõulud jah?... mmmmm. Ausalt öeldes ei suuda ma nii kaugele mõelda, jätame need teemad veel kaugele.
Vaarika on nii kaugel ja samas nii lähedal. Minu südames. Minu mõtetes ja minu palvetes. Minu elus. Ning kui taga tagasi tuleb, OI, we have so much to catch up. Ja me vist hakkame koos elama alates 2009 suvest. Ma juba ootan seda. mmmmõnus. Usun, et me suudame koos eksisteerida. Ja mitte vaid õdedena, vaid perekonnana, sõpradena, elukaaslastena. :)
Nu labi. Ma ei viitsi rohkem kirjutada. punkt.

101

Everything is okay in the end. If it's not okay, then it's not the end.

Your talent is God’s gift to you. What you do with it is your gift back to God.

You know your in love when the hardest thing to do is say goodbye.

If you love someone tell them, because hearts are often broken by words left unspoken.

"To the world, you may be one person; but to one person, you may be the world!"

Yesterday is history. Tomorrow is a mystery. Today is a gift. That's why we call it the present.

I believe in angels, the kind that heaven sends. I'm surrounded by angels, and I call them my best friends.

Faith is to believe what you do not see; the reward of this faith is to see what you believe.--St. Augustine

You fall in love with personality but you live with character.

100 post

Emm tahtis nii väga blogi, et mõtlesin, et kirjutangi. Ja seekord eestikeeles. Mu mõte ei tööta täna teistel radadel. Ja kell on liiga vähe ka selleks, et hakata pingutama. Pluss mul on mingi pinge peas, ei suuda eriti mõelda. Tundub, et valisin suht melanhoolse tuju kirjutamiseks. Pole hullu, nagu Ester selle peale ütleks...
Olen Tartus, istun oma pisipisikese laua taga ning mõtlen, et ei taha täna midagi teha. Aga peab ja hullumööda peab. Õhtul on sünnipäev, kuhu mind on esinema kutsutud, mis tähendab, et seekord tuleb ikka oma 5-6 laulu arvatavasti. Veikoga teen 3 lugu: Viva la Vida, How He Loves ja You And Me. Päris head lood, aga rasked õppida. Vivvuga teen seekord eestikeeles; et oleks ka midagi oma. Ja usun, et nii ongi hea; vaheldust siiski. Ja kõik see tähendab omakorda seda, et täna tuleb proovi paljupalju teha. Ma ei taha mütsiga lööma minna. :)
Vahepeal on paras ports kõike juhtunud, toimunud.
Kõige eredam mälestus on siiski Lätiskäik. Istusin 11.Oktoober bussi peale Tartust ning sõitsin Riiga; Riias vahetasin kenasti bussi ja sõitsin edasi Talsisse. Mis tähendab seda, et busside peal tuikusin 7 tundi, pluss kõik muud värgidsärgid. Kui Chris mind lõpuks Talsis autopeale võttis, oli nii hea tunne; tundsin, et olen kodus. Eks Talsi ongi nende 3 kuuga mulle päris oma kohaks saanud. Mul on seal inimesed, kellest ma hoolin ja vastupidi... Ning Chris-Lydia on nii armsad; nad kolisid uude majja ning kõik oli renoveeritud, selline vanaaegne stiil. Mõnus; sain oma toa (siiamaani esimest korda Talsis käikude jooksul olen oma toa saanud)...Igal juhul nautisin ikka täiega... Lihtsalt puhkasin seal. Esmaspäeval oli siis esinemine. Freedom Project; inimesi väga palju ei olnud (pakun, et ehk 30-40)... Nimelt toimus see Talsist veidi väljas väga halva koha peal. AGA ikkagi oli hea; väga hea. Nautisin. Ma esitasin esmakordselt enda lugu ´Golden Shoes´, mis sai sooja vastuvõtu. Ning Chis tegi oma osa kitarril ka väga hästi. :)
Tagasi Eestis olin teisipäeva öösel mingi aeg. Jälle bussidega; Seekord jälle siis oli raske ära tulla; nagu ma ütlesin, Talsi on mulle südamesse pugenud kõigi oma heade ja vigadega.
Ning siis tiksusin vaikselt Türile kolmapäeval; ilma koolita, ilma süütundeta. Ma ei tea miks, aga see aasta on mul kuidagi lihtne puududa koolist. See on vale, ma tean, aga ma ei oska ja ei taha seda kirjeldada. vot.
Maria kallis tuli reedel meile ja ajas Essu hulluks (heas mõttes) ning õnneks jäi ta kuni laupäeva õhtuni meile... Rääkisime, jõime teed, sõime kooki (igast kooki) ja laupäeval käisime pildistamas. Girls stuff ühesõnaga. väike meik, väike breik. :P Maria, sa oled nii kallis, ma loodan, et sa ise ka seda tead, eks?
Ja see nädal olen ilusti koolis jälle käinud. Et siis kõik ära teinud, mis tegema peab ja mitte grammigi vähem. Ja Jumal on ustav; saan Faithful Father-t laulda 5.ndal Novembril, kui meil osakonna-kontsert on. Mul on bändis trummid, bass, 2 kitarri ja klaver ning taustalaulja. Ja esimene proov oli super. Ma nautisin igat nooti, igat hetke. Usun, et see laul saab ainult paremaks minna...
Huh, ma ei oskagi midagi öelda, järgmine nädal on ehk vaheaeg, mis tähendab seda, et ma saan terveks nädalaks koju minna; polegi vanematele veel öelnud. :P
Eile käisin linnas; postitasin Barbala kingi, tegin tudengikaardi, ostsin süüa. mmm. jep. head süüa. Mul ei ole viimasel ajal kõht üldse tühi ja seetõttu pean ainult sellist toitu ostma, mis on tõesti mu lemmik, et ma süüa suudaksin. Muidu oleks jama, ma vist ei sööks üldse siis... :S Ehk läheb paremaks. Jumal, kaitse ja hoia!
31.Okt sõidame Leetu noortekonverentsile vms. Ma täpselt ei teagi, eks paistab.
Usun, et pean teemat, mis kõiki huvitav, ka puudutama. Ma olen enamvähem korras, mis puudutab minu Talsi armastust. :) Hakkan vaikselt üle saama; ehk peaksin natuke aega Talsist eemale hoidma, et ma täiesti korda saaksin. Kuid hetkel on juba ok. Asjas läksid nii nagu nad minema pidid ning ma usun, et Jumal on mind kuidagi sellest üle viinud; THERE IS A TIME FOR EVERYTHING AND A SEASON FOR EVERY ACTIVITY UNDER HEAVEN. Ma ei saa kunagi üle ega ümber sellest kirjakohast; see sobib minu ellu ja ma tean, et kui tuleb armastus, see õige armastus, siis ma olen selleks valmis ja minu tulevane mees on selleks valmis. Usun, et siis kõnnime me mõlemad Jumala poole ja selle läbi ka üksteise poole. :) Mis seal ikka, kõik mis Talsis juhtus, oli parim. Need nädalad, 2 kuud, olid parimad mu elus ja ma ei kahetse midagi. Seega lähen ma siitkohalt nüüd oma eluga edasi ja vsjo harasho!!
Emm, sa saad vist päris pika blogi seekord. heh.
Hetkel loen raamatut Narnia; Mul on selline 750 lk inglise keelne seeria. Mõnus; naudin igat lehekülge. Ja ma näen esimest korda ka ise paralleele Piibliga; nt see, kui Jumal lõi maailma ja kõik olendid. Narnia esimeses raamatus on ka ühe uue maailma loomine toimumas = Narnia loomine, lõvi hingas, laulis ning imed sündisid, puud kasvasid, loomad jms... Nii hea on raamatud sedasi lugeda, kui oled ise veidi vanem ja näed asju hoopis teise pilguga. Aga ühesõnaga miks kõik see jutt? Sellepärast, et ma olen uuesti oma elus raamatute lugemise rõõmu avastanud. Lihtsalt sukeldud raamatusse ja enam ei saa lahti, nii kaasahaarav, elav on kõik...
Vahel tahaksin, et minu elus ka oleks kõik nii elav; et kõik, mis ma teen, jätab mingi märgi; et ma ei oleks lihtsalt keegi, kellest midagi ei teata. Ma tahan olla Kirsika, kes on ülistaja; ma tahan olla Kirsika, keda teatakse, kui tulihingelist Jeesuse-jüngrit... Ma tahan olla Kirsika, kes armastab Jumalat nii, et see paistab ta silmadest välja. Kas ma olen ka? Ma ei tea. Hetkel ma ei tea. Tundub, et ma elan nii passiivselt, et ma ei tea, kas ma üldse kedagi mõjutan, v.a. siis oma tujudega, mida on piisavalt. Ühesõnaga, kas mu elus tuleb ka selline hetk, kus ma tean, et ma tean, et ma tean, et Jumal on minu elus nr.1 ja kus kõik seda näevad.
Aga olgu, jätan siikohal mõttelõnga katki ja hakkan laule kuulama; et oleks, mida õhtul teistele edasi anda. Muusikat.
:)

His Love, His Favor

Now that my eyes are opened I can see again.
Yesterday my friend stepped by. Her dad had just died; her dad was 75 years old alcoholic. She had never really known him or told him about God; well she did some little but never fully... She felt guilty and the only thing I knew what to say to her is this: Those who hope in the Lord shall renew their strenght... She took a shower in my place and when she came out I had made her a little card with this scripture. This is what I can do.
Little things that enventually can affect someones day, maybe even life. I can do little things. I am made to help other the ways I can... If its cards then fine; I dont need to make huge presents to make someone happy in their times of sadness and sorrow.
I dont need to be angry to them for seeking my help in my own times of depression or sadness. I help with joy and with love. Coz thats what I am made for. Not to seek my own pleasure but to offer it to others. My friend reminded me this scripture: Love is patient, Love is kind, It is not... and so on. THIS IS LOVE. Not that Love is unpatient, Love is rude, but totally the other way. Love is not self-seeking... it does not boast. Love always gives wanting nothing back. And the thing is that Love ALWAYS gives something back but without us seeking it.
Ive done some stupid things in the last months. Trying so desperately to seek someones attentiong, to seek love, to seek something that only God can give. I am sorry God! I am sorry for pulling away from you because I have been blind. And because of that I got hurt. Well I feel peace now and I know that things are going just the way they have to go.
Im not saying that everything is fine. Nonono... and I will probably make the same mistake again BUT I know that there is always forgiveness. There is always Him waiting us to run after Him, looking for His attention, His favor.
I havent noticed my friends enough. I have been so busy in my own little world. I havent really even been interested whats wrong with others, or how they are doing, good or bad. And when someone has tried to talk to me, Ive been listening but not really taking time to think about it. I guess Ive hurt some people and I dont even know that.
A week ago one of my friends Maria called me. I was surprised. Well she lived with us in Türi for 9 months, she became like a lil sister to me... Now she is living in Tallinn, the "big" city... :) The thing is that I would have never called her. I just dont do things like that. We talked around 1 hour and it just made my day. Thats her way of showing me love. AND I love this way, it is just the way she does it. We all have different things, options, ways, how to show people that we care. And I know my way.
Ooh, during this time of "trying to find his favor and love" I forgot all my life. I didnt study anymore, I didnt think of anything else. Well maybe thats how they call "falling in love" but for me it was kind of destroying my life. I realise now that so often we rush into something that we never even asked from God is it right. We just do it coz it seems right to us. It seems so amazing, and these 3 months were amazing. I loved (almost) every day of it, every minute with him. Now theres friendship and its all good. I have peace coz I know we did the right thing. We started off wrong. I love the thing that there is always a second chance! ;)
Alright. I think this is the time to end. Coz now is the time to go to school.
Labi.
:)

Oiiii

I havent written here in a long time. At least nothing about my life or doings...

Well, I guess I can do it now coz I discovered that Im sick and Im sitting home on the floor with my laptop. Was thinking of going to sleep but Im not tired. Just dizzy and feeeling really sick in my stomach, not fun, nopenope.

So about my last week, well actually about this week coz its been crazy.

Ok here is the thing what happened to me 3 weeks ago. I went to recieve some money from my last singing which was actually 3 months ago and then this producer was like, hey do u want to sing in one big event, thats gonna be in the new mall in Tartu on the 18th of September (which is a huge mall). He said that the winners of Superstar 2008+the winner of KAKS TAKTI ETTE 2007 are gonna be the mainsingers and me and my friend would be back-singers (is it the right word, dunno! ;) ). So I told him, that Im gonna think of that, I guess to them it sounded like YES... so in the evening when I went to my Orkut-Profile and watched the new pics of Margus Vaher (the winner of Kaks Takti Ette) and there was a poster with MY NAME ON IT... so without me talking to Kaidi or without me saying Yes to them they had used our names already. WHATTA the... yeah. So now were were without no option, no way that we would have just NOT go there...

so we called and wanted the songs. mmm, usually u get the songs at least one week earlier. Guess what? We recieved the songs on Monday, Tueseday which means it left us 2 days to study 12 songs... Sounds good! ;) BUT WE DID IT. We studied the songs in 2 days and the show was on yesterday night at 10pm!!!!! Everything went good. We gave our best and later on ppl came to say that it was awsome. I loooked hot! ;) yeah... new shoes, high heels. jajab... :D ok JK. But I mean I think I looked good; sometimes its very important to say it to yourself. AI and wearing high heels always make me feel like a grown-up lady or smth. ;)

mmm and here I am now. Just drank a huge cup of hot tea and actually it made me feel a bit better. Im gonna be just alright.

mmm. Andis is leaving to DTS soon. That is crazyGOOOOD! The best decision 4 him. It will change his life and he neeeeeds to go there. mmmmmmm.

I remember my year in DK, CIMC. It was hard but necessary. It formed me and teached me. It made me a stronger person. I saw things in me that I didnt like and I saw how much I need to change in many issues, I mean with God but the main point is that: BIBLE SCHOOL is an amazing opportunity to get things right in your life.

O mai. This is the longest post from me in a long time, and its not that long. haha.

what else. I hav a lot to do actually. studies. BUT I feel like I can be lazy today. Its ok for me. coz I need to sing today in one big church here in Tartu so I can take the morning for myself. Its not a bad thing to do sometimes... :)

ALright.

the end.

mmh

So y-day we had a cell-group in Jenny´ s place and suddenly one of my friends is like; Hey, I found a video of you in Youtube... and Im like... WHAAAAAAT. so here it is. Not good quality, not at all... but o well, I guess someone had taken it when we had a drama in Võhma and put it up there:

http://www.youtube.com/watch?v=ERF9lRwDyog

Well...

...isnt that interesting or what?
Talsi's history is hidden in its calm, cobbled sreets and in its well-preserved park's cherry and apple tree gardens!!!!!!

tsau

Ma mõtlesin, et võiks vahepeal ju eesti keeles ka kirjutada. Ikkagi puhastverd eestlane. no peaaegu, pool minust on Komimaalt, AGA eestlane südamelt, hingelt ja ihult. :P
Nii, pole ammu kribanud, mis mu elus toimumas on.
nr.1 Kool algas 2 nädalat tagasi. Et siis Elleris II-l kursusel nüüd. Suur tüdruk juba. 21.aastane ja tegelen sellega, mis on maailma parim. MUUSIKA. :)
nr.2 Elan uues kohas Tartus; Teguri tänaval Maranata majas (pm-lt elan koguduses. mis on imeline) ja mul on väga armas toakaaslane, Tess. ;) Ilus nii seest, kui väljast!!!!!
nr.3 Olen armunud. Aga sellest ma ei räägi. Vähemalt hetkel mitte!!!!!!!!!!!!
Ja ülejäänud asjad on nii ja naa. Hetkel küll vähemalt.
Mul pole üldse tuju tegelikult kirjutada.
tsau siis :)

What makes me smile?

-Waking up in the morning and having no food; and suddenly someone comes and gives me SO much food to eat that I cant move afer that.

-Feeling like crap; and again someone comes and says that I shine and I just made his day by being there, that his heart jumps when he sees me (my teacher).

-Feeling lonely; hearing my Dad whispering to me: I CARE FOR U MY DARLING and you are not alone, Im with you!

-Being sick; and having a phone call and someone asks, how are you doing? I am praying for you. Dont give up, hang on there...

-Doing something wrong; talking to someone and realizing that I am not alone in this, that I can ask for forgiveness and everything is not gone, that I still have so much ahead if I just go forward and try not to make that mistake again.

-Feeling like giving up; having a skype conversation w someone and having him saying to me: DONT give up, pray, wait and you will see.

-Being challenged; realizing that God never gives us more then we can handle. He is there when I AM challenged, wow. I am HIS daughter and He cares so much that He died for me.

-Walking on the street and seeing people who are in love; I mean WHO doesnt want to smile if they see something like that?

-Holding someone elses beer in my hands and NOT wanting to drink it; which means that Andis makes me smile! :)

I could go forever and forever with this... There is so much in this world, little things, big things. Smiling is a beautiful thing, NEVER forget to do that coz there is so much to be thankful for.

challenge

Ok, this is not normal anymore. I am challenged in so many ways and I dont know what the heck is going on. How should I, KIRSIKA, handle these things?

Just one question; God are You going to be there for me? DO I LET YOU BE THERE FOR ME?

I believe

I believe there is a sun even if I can’t see it
I believe in love even if I can’t feel it
I believe there is God even if He is silent

Words from a prisoner’s wall

tears...

...keep falling.
Havent cried that much never before in my life. This week has been crazy.

God I need You to wipe away my tears and hold my hand; be close to me. I need You right now!

Tiger

So here is the thing... I dont really see myself as a tiger.
But here is another thing: God does!
I can fight alone, I can do things on my own...
But together with God I have a strength of a tiger, I have wisdom that can change something and I have courage to step up to what I believe.
SO I believe that I am a tiger. Well, of course not a real one but picture this: this little heart of mine is as strong as this little fellow´s.
I dont have stripes, but I have something more important, I have my faith. I have God.

Isaiah 40:31 But they that wait upon the LORD shall renew their strength; they shall mount up with wings as eagles; they shall run, and not be weary; and they shall walk, and not faint.

Again...

and again I get this one sentence from God...
Sometimes we need to let go of the things we love coz when they come back to us they were ment to be, if not then it wasnt right (or it wasnt from God).
This is about people in our lives, about different situations, maybe something we love, someone we love.
This time its hard for me. Not gonna explain it here, too public place. But the most important thing is that God knows, He sees...
So often I start to worship things or people more then God and then He comes and tells me that. First I ignore and after it hits me Im like hurt and I need to lay down my knees in front of Him to ask forgivness. I need to be humble in front of my Creator and sometimes it wont come easy. It comes through pain and hurt.

Its wasnt easy, to come back to Tartu. I wanted it so much but in same time I was lost somewhere this summer. My heart is in another place and its hard to be here. I was amazingly glad to see my old friends again, but there is a but.
I love my friends, I really do. Its just that I feel different here this time. Tartu is a different place for me then it was last year.

I wanted my school to start BUT its gonna be hard.
Coz I have a job now. Im gonna babysit kids. Starting tomorrow. Excited??? mmmmmmaybe. Its more that I know that I needed money and this door opened in right time. So its my first day tmorrow. We will see how its gonna go. I will give my best. I want to give my best in everything I do and I know that God will do the rest.
And its gonna be hard coz my teacher has a lot of other requirments from now on... HIGH requirments. And we need to step it up, we need to follow these rules, his rules. Its good in same time. I need to work harder to get through. Again I will give my best. I want to.

The end.

Little things from my room that I love...

How Beautiful you are my darling, there is no flaw in You... Song of Songs 4:7
Veereta Jehoova peale oma tee ja looda Tema peale; küll Ta toimetab kõik häsi! Laulud 37:5

Laulge Temale uus laul, helistage hästi pillikeeli hõisetega! Laulud 33:3

Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub ELU! Õp.s.4:23

Im gonna...

shut up now.

Pigeons

Pigeons and doves constitute the family Columbidae within the order Columbiformes, which include some 300 species of near passerine birds. In general parlance the terms "dove" and "pigeon" are used somewhat interchangeably.
In the New Testament a dove is the symbol of the Holy Spirit.

Now my dear friend, ure probably wondering why the crap is she writing about pigeons... Well the answer it pretty simple. Because for 5-6 days those stupid birds have been behind my window fighting or making love. Its sounds stupid I know but I dont know what to do with them anymore. I have tried to scare them away by knocking at the window or by yelling at them but they wont leave so Im kind of confused. What next?
And the thing is that when I change the room they seem to follow me. Right now Im in the living room and guess what? They were just behind the window. In the mornings I wake up to the lovely sound of pigeons. Yesterday when I was cleaning I suddenly saw one one them who had no feather anymore. Well it had some but most of it was lost. This thing looked su ungly so I almost threw up...
So I decided to look up some information about pigeons, doves and what I found? That a dove is a the symbol of Holy Spirit. So I was kind of wondering here that maybe God wants to remind me something through the birds that I kind of hate... Yeah, pigeons and crows are basically the only birds that Ive always hated, sounds cruel hah?
Well here I am thinking what is going on. We have never had any birds except Hirundos outside our window or balcony and now there are like MANY pigeons flying and making my day... So maybe, just maybe God has something to say to me...

Vaarika...

...ma pean selle siia kirja panema, et ma seda ära ei unustaks. Tegin veidi copy ja paste, sest ma usun, et see, mida sa mulle eile SKYPE-s kirjutasid, on oluline!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
(so basically this is the text that my sister Vaarika wrote to me yesterday) :) LOVE U!!!

Tead, Jumal teeb oma osa! Teie peate ka oma osa tegema; kui teil mõlemal on rahu, siis hoidke sellest kinni! Kurat on nii kaval; NII kaval, et ta tahab alati rikkuda kõike ilusat...
Teie kahe töö on jätkuvalt oma silmad esmalt Jumalal hoida ja siis teineteisel!
See on jätkuv vundamendi ehitamine. See on samasugune alus nagu suhe Jumalaga, see ei saa lihtsalt olla kohe 100% töötav. See algab kuskilt, see algab esimesest sammust-vundamendist!
Ja siis muudkui liigud esimeselt tasandilt teisele... aga see töö peab olema jätkuv-ei tohi alla anda ja see on MÕLEMA poolne töö; mõlemad peavad andma oma südamed sellesse!

And never let go; it's not only the words, but also actions!
True relationship goes through rough stuff... BUT true relationship can handle this stuff TOGETHER! Not alone, but together!
Being always there for each other, comfort when it's hard, love each other no matter what! We arent perfect...but if you look the other person and can look over the negative stuff and still see the person as the best one ever-that what really matters.

Jah, seal on negatiivseid asju, KUID kas sa nokid nende kallal jätkuvalt ja üritad teist muuta VÕI otsustad teda armastada sellisena nagu ta on! Oma heade ja vigadega, see ei ole kerge ja tihti tahaks nokkida ja öelda, et sa tegid seda valesti ja seda ka... aga inimesed on erinevad, mis on ühe jaoks hea on teise jaoks halb ja sellest tuleb aru saada ja kompromisse teha.
Sina ja mina oleme erinevad KIRSIKA! Aga me oleme jõudnud sinna kohta, kus me AKSEPTEERIME teineteist sellistena nagu me oleme... Me mõlemad teeme vigu, me ei ole täiuslikud, me tülitsesime aastaid KUNI lõpuks otsustasime üksteist ARMASTADA sellistena nagu oleme, mitte vaadata, et sa ei tee seda hästi, sa ei ole selles nii hea... Vaid, jah, sa tegid seda, aga ma siiski armastan sind; ma siiski olen su jaoks olemas!
Ja nii on igas suhtes: suhtes vanematega, suhtes sõpradega, suhtes oma poisiga... Kõik suhted algavad VUNDAMENDI rajamisest ja üksteise aksepteerimisest vigadega! And that's the way it has to be! Ja kui eksid ja komistad; peaasi, et leiad oma tee tagasi... Ükskõik, mida ka sa selleks tegema ei pea ja ükskõik, kui kaua see ka aega ei võtaks.

Just give yourself 100% into it! And it will work out, cause he'll do the same! He loves you, you love him :) You'll make it through whatever comes to you ways.

mmm

If u love someone (something) then let it go. If he (or this thing) comes back to u then it is right, if not, then it wasnt ment to be. I just realized some of the things that have been going on in my life. I am in love but there are some things I dont understand about love. And it is ok. It is my first time, so it is ok.
It is ok to fail...
It is ok to get hurt...
It is ok to get angry at God coz then we cry out our most inner pain and He hears us...
It is ok to let go...
It is ok to fall in love...
It is ok to be afraid...
God is still there and God will still take care.

Faithful Father

I open my heart
Embracing Your change
On You I fix my gaze
I feel the heat of Your lamp on my feet
Guiding my way

(Chorus:)
Why do I worry?
Why do I worry about tomorrow?
When You are the one who holds my future in Your hands
Faithful Father I surrender all to You
All my love and my devotion
All to you

Following peace completely fulfilled
I'm confidently still
Through king or stranger
You'll broaden my path
As I walk in Your will, so

(Chorus)
My motives and intentions
To You
My trust and my affection to You Lord,
All for You

Faithful Father I surrender all to You
All my love and my devotion
All to you
I surrender all to You
I surrender all to You

USTAV ISA ANNAN KÕIK MA SINULE
KÕIK MU LOOTUS JA MU ARMASTUS SINULE

R I P

Rest In Peace my precious granny, see you in heaven!!!

We will miss you...

I love you so much!

...Faithful

God has been fulfilling my dreams like no other. I just wanted to count some of the things that have been coming true in the last 2 years (starting 2006 summer and ending 2008 summer for now). YES, only 2 years:
2006 summer
- finishing high school with 2 best marks (4, 5)
- getting healed from eating disorder (yep, during my time of graduation, HALLELUUJAH!)
- getting my driving licenses with no problems
- going to CIMC Denmark for 9 months
2007 summer
- after Masters having no idea what to do and realizing that I want to sing (no realizing that it has been my dream for 10 years), so what happens?
- getting in to one of Estonia best music school´s, ELLER; studying pop-jazz singing
- moving to Tartu and getting a good place to live
2008 summer
- Year of being in that music school already; God gave me the best teacher (no honestly, Ursel Oja is one of Estonian best ones)
- getting close to Latvia, Talsi. I love the people there, I love this small town and I love Latvian!!!! (And God u know the best what u have in mind for me with Latvia!!)
- just recorded my 2 first songs ever. With Margus, the most talented musician I know! THANK U JESUS!!!!!!!!!!!!!

I think that there is so much more that God has done in my life every day. EVERY day in my life has been in His hands and I haven’t seen it. I just do my everyday doings and what happens, God is there with me!!! He lifts me up, He is my friend when I have no one else, He is my friend when I have everyone else. Realizing that I need God more and more every day.

God

...help me to learn to trust you again. Every day. To put all my hope in you so that one day I know that everything has been given to you. Help me to make these babysteps coz u see that I cant do it all once... Help me O Lord my God!

Isaiah 40:31 But they that wait upon the LORD shall renew their strength; they shall mount up with wings as eagles; they shall run, and not be weary; and they shall walk, and not faint.

Why do I worry about tomorrow

when You are the one who holds my future in Your hands...

Faithful Father I surrender all to You,

All my Love and my Devotion all to You...

Frustration

Sooo A little bit of frustration. Anyway yesterday we were driving to Tartu. I wish I would have been able to drive but dad had a trailer behind the car and together they’re making one BIG CAR or smth like that; because if I would have been behind a wheel I would have stopped at least 3 times during this drive to Tartu. I will explain right away.
In the Bible it says somewhere (sorry I couldn’t find this scripture) something about men who wee on the wall (pee on the wall, urine). And I have been thinking about it earlier also but it somehow got lost on my mind, thank God for that.
But yesterday while driving first we saw 2 guys standing near to one house and just peeing all over the place. I felt sick and I didn’t know where to hide my eyes. So the sentence my dad said after that made me think. He said that men all over have fell on level of dogs; I’m not talking about ALL men please don’t get offended. After that I remembered last year living in an apartment on the 3rd floor. So many times I just looked out of window and what did I see? Different old drunk guys peeing just 3 floors lower. One used tree, another one just did it in a random place and so on…
So we were still driving and there it was, another man standing on the sidewalk and just laying his pee all over. Crap I got so pissed; I was like ready to stop our car and just kick this guy. Ok, maybe it is just me but I doubt. I have talked about it with some of my friends and they can’t stand it either. It’s like HEY, I DON’T WANNA SEE YOUR THING when I drive around. I want to drive and get where I want to go without feeling uncomfortable. Ok, maybe you think now, HEY GIRL, there is so much more going on the world and you are thinking about that…
But really, this thing is on my mind now; God you see my frustration about it so maybe you can help someone with this text to realize that all big things start with small things.
I remember that a couple of months ago I read our newspaper Postimees and what did I see? An article about some stupid young men (sry again) who took a buddle, peed in it and gave it to drink to one old drunk guy (they said to him that it is bear, well, I guess they put half bear half pee in it). I WAS ANGRY, I was like ashamed of living in Estonia; I felt like crying and I felt embarrassed. I had never read anything like that in my life…
I am glad I have my own blog so I can write whatever comes to my mind; but anyway this is my today’s prayer: don’t low yourselves to a level of dogs. Peeing is a private thing, not an activity where you put your leg up and pee wherever and whenever; it might not hurt you but it is not suitable in Gods eyes, in people’s eyes that are not like you.
Honor God in everything you do!!!
Even if you’re not Christian; honor people then… Don’t think that your activities aren’t influencing other people, WHATEVER you do is important, and however you do it also!!!!!!!
I could write so much more but right now I feel like I got so much out so its enough I guess!

Someday...

He´ll come along, The man I love!
;)

ma LIHTSALT pidin...

...selle uuesti postitama:

Sa kohtad oma tulevast abikaasat Jumalalt teenides. Siis kui sa teed seda, milleks Jumal on sind kutsunud, oled leidnud oma koha, oled pühendunud ja liigud sujuvalt oma teel. Sa tead, kes sa oled ja kuhu sa lähed, sa tead mida sa tahad ja Jumal on sinu elus esikohal. See inimene on sellel teel, ta ootab sind seal teepervel ja astub sujuvalt su kõrvale õigel ajal. Ära uju vastuvoolu, punnitades kõigest väest ja oma jõust, meeleheitlikult, et seda inimest leida. Sa ei leia, ta tuleb ise, siis kui sina liigud sujuvalt mööda õiget teed, mööda oma teed ja Jumal on sinu silme ees. Pane enne oma elu korda, leia oma koht, tee seda, milleks Jumal on sind kutsunud ja see inimene tuleb su kõrvale.Kui sa ise ka alles ei tea oma teed, su elu on segamini ja siis sa üritad leida enda kõrvale õiget inimest... see ei toimi, ta pöörab kõik veel rohkem pea peale. Mis siis, et inimesed ümberringi räägivad, avaldavad survet, muretsevad su abiellumise pärast, sina ära anna alla, sa saad selle, mida sa igatsed, aga ära sellest ise loobu, ära mine kergemat teed pidi. Leia oma tee ja käi seda koos Jumalaga, pühenda ennast ja siis su abikaasa astub sujuvalt sinu kõrvale. Nagu elu loomulik osa. Nagu osa varustusest, mida sa oma teel, oma ülesande täitmiseks vajad.

...

God, u opened up my heart for something new; now show me what should I do to next... how to act, how to be; or maybe just to shut up to see things moving.

Dear God,

Help me to remember that I am poetry, sculpture, song, and painting.

Help me remember that I am a masterpiece created by the greatest artist ever.

...suvi

On vist blogi aeg vahepeal; pole 100 aastat midagi kribanud siia, vähemalt midagi asjalikku küll mitte.
See suvi on kreisi olnud; ja seda just reisimise koha pealt. Hetkel olen siis üle kuu juba kodust ära olnud...
Alustasin Saaremaaga, kus olime koos Onu oti perega; et siis nädal aega sellel imeilusal saarel, kust ma mõned pildid blogi panin. Mõnus aeg koos oma kiiksude ja tobedate hetkedega.
Edasi tulid Tartu konverentsi päevad; väga eriline aeg oli; sain Gekuga viimased päevad koos veeta ja see oli ülimalt oluline. Nautisin iga hetke Tartus. Olime Meelikese juures öösel ning muidugi sai seal omajagu nalja. Konverentsist nii palju, et sellist ülistust pole minu elus veel olnud. Tähendab see aasta on midagi murdunud minu elus; vabadus hakkab sisse voolama ja ma ei saa aru, mida Jumal toomas on. See ei ole enam see, mis varem minu elus olnud on. Ülistuses on vabadus.
Konverentsilt põrutasin ühel laupäeva varahommikul Lätti bussiga. 6.45 istusin Tartus bussi peale ja 11 ajal oli Riias. Super-super hea meel, et läksin sinna. Kõik oli hea, v.a. mõned asjad, millest ma siia ei kirjuta, aga Jumal on ustav ja mina sain välja anda ja mulle anti. Uued tutvused, sõbrad, kogemused, jalutuskäigud, koosolekud, ülistus. Ok, ma ei hakka üksikult kirjeldama kõike, mis seal oli, aga hea oli. Nädal aega olin siis Talsi kristlikus koolis laagris vanusele 16-26. Vahva seltskond noori koos; ma arvan et umbes 80 inimest kokku. Ma ei olnud mingi 6-7 aastat laagrisse sattunud ja siis järsku üksi Lätti. Huh, oli see ikka julgus ja tegu sinna minna. Aga kutsuti ja ma ei suutnud ei öelda, liiga põnev tundus ja ma ei pidanud pettuma.
Nii, kui laager läbi sai, tuli edasi Leedu-Poola. Ema-isa võtsid mind peale Talsist ja sõit võis alata. Kaks päeva autos; huh, karm. Poola sakkis kuni Zakopaneni; seal oli juba hea. Rudy, Betty, Abe... Kõik nad olid olemas, ma ei olnud nii ammu näinud neid inimesi, et oioioi. Abe (minu 2nd grandpa ;) ) tuli pidevalt minu juurde, kallistas, tegi põsele musi ja ütles, et ta on terve elu endale tütart igatsenud. Ja siis rääkis mulle, kuidas nad Bettyga tutvusid ja kuidas neil see aasta 60s abieluaasta täitub. Ma lihtsalt hakkasin nutma iga kord, kui ta tuli. Nad on kallid ja olulised...
Oeh, aga ka see aeg sai läbi reedel ja nüüd on juba Pühapäev ning meie oleme Leedumaal ema-isa-Essuga. Täna oli kogudus ja eile õhtul oli kogudus. Hea-hea. Kõik on parim siin olnud, meie elukoht, söök, osadus, inimesed!!!
Homme siis Lätti tagasi (BIG YESSS!!!!). Ma nii ootan kohtumist Talsi-sõpradega. Ja mul on üllatus ka, aga sellest saan alles peale homset rääkida.. kih-kih. Vot. Homme õhtu tuleb eriline... tssh, its a secret!
Vsjo, selline suvi on seljataga, ja parim on veel ees.
Heck yea!!!!
Koju saan siis kuu lõpus, Augustis hoian Essut nädal vms ja siis tagasi Tartu. Uus elukoht vaja sisustada jms. Ootan põnevusega kõike, mis ees.
Olgu, the end.
=)

Reis

...lugesin eile kokku kohad, kus ma sellel aastal käinud olen:
Veebruar - Saaremaa
Märts - Läti
Aprill - Ahvenamaa
Mai - Itaalia (+natuke ka Hollandis)
Juuni - Läti, Saaremaa
Ja veel on ees: Läti, Leedu, Poola ja tagasitulles ka Leedu ning siis jälle Läti.
Mida siit järeldada? EI SAA ILMA LÄTITA! ;)
Mulle meeldib reisida; isegi, kui ma reisidel just kõige parem kaaslane kohati ei ole olnud, on reisimine midagi sellist, mis paneb südame kõvemini tuksuma ning kõik meeled uuteks seiklusteks valmis! Ning ma võin käsi südamel öelda, et ilma reisideta ei oleks mul nii palju uusi sõpru ning julgust uute sõprade tekkeks. jep.

Täna läheme siis Tartu; olen 3 päeva konverentsil ning edasi Lätti. Täitsa üksi lähen sinna. Tartu tulevad isa ja Gerlika kaasa; mul on nii hea meel, et Geku ka tuleb, muidu ma ei näekski teda enam; tüüp sõidab 16. Juuli tagasi Ameerikasse... AGA mul on tema üle hea meel, sest see on Jumala tahe ja plaan tema elu jaoks! (L)
Pean järelikult 3ks reisiks täna kohvrid pakkima, mis muud. huh.

Saaremaal

MULLE. jep.

70 postitust...

...2 aastaga täpselt. Interesting.

Aga tegelikult tahtsin öelda, et olen veidi imelik viimasel ajal. Kurb on ja natuke raske ja samas nii hea. Imelik eks? Seda ma ju räägin!

Ja Vaarikat igatsen ja üldse tule juba koju ära, kuigi ok, tean, et sa ei saa.

Eile olime peaaegu terve suguvõsaga maal; niiiii hea aeg oli; tegime suguvõsa pilti (tuli küll veidi poolik, aga pole viga, ühel päeval saame terviku pildi)!

Ning siis lähen täna Pärnu esinema, eks paistab, kuidas läheb.

Siis kolmapäeval Saaremaale 5-ks päevaks; Geku, we´re gonna have some F.U.N.

Järgmine nädal Tartus Elusõna konverentsil.

Ja 5.ndal Lätti; heck yea. :)

Ja peale Lätit 10.nda paiku sõidame Poooola.

Ja pärast jälle Lätti.

Ühesõnaga natuke reisimist- mme loving it! (L)

:)

Vaarika siis...

... no kuna sa nõudsid uut blogi ja mul on juhuslikult vaba hommikupoolik, siis kirjutangi. vot.
Mis siis vahepeal? Oi, palju. Lõpetasin kenasti esimese õ.a. ära Elleris ja tean, et Jumal aitas, sest ega ma siis vähe ei puudunud koolist. Aga hakkama sain, hinded korras ja mis veel vaja?
Mmm heck yea, siis käisime Lätis (Ma olen reisinud nagu meeletu see aasta ja kas mulle see meeldib? JAAAAAAA) eelmisel nädalavahetusel. Vabadus - ainuke sõna, mis selle reisi kirjeldamiseks saab öelda! Jumal on nii ustav ja see, mida ma olen aastaid igatsenud, hakkab lõpuks tõeks muutuma minu elus. Kõik see, et ma võin olla vaba ja mina ise, ma ei pea kellegi teise pilli järgi tegema, kui tahetakse, üks vabadus ülistuse ja üks armastuse laul, mis mu südamest tuleb... Vaarika, kui sa vaid oleks seal olnud; ma ei olnud üldse see Kirsika, keda sa harjunud nägema oled, ma olin nagu lind, kes lendas ja ei jäänud enam pidama;
Ja ma lähen varsti jälle Lätti- heck yea! ;)
Ning tulevikust, et siis täna Alati lõpetamisele, laupäeval Kristiine!
Järgmine nädal Saaremaale perega ja onu perega nädalaks. Tuleb vist põnev aeg! ;)
Peale seda otse Tartu Elusõna konverentsile ja siis sealt Lätti laagrisse; jep mina ja laager ei lähe eriti enam kokku, aga eks paistab; olen igal juhul põnevil! Sealt võtavad ema-isa mind hiljem peale ja läheme Poola nädalaks ning sealt tagasi tulles uuesti Lätti Talsisse, jepjep. ;) ME LIKES IT- heck yea!
:) Ohh Vaarumaaru, ma ei oska enam pikka blogi kirjutada, tõsiselt probleem on enda kättevõtmisega.
AGA ma tahaksin rääkida päikeseloojangust. Lihtsalt selle pärast, et see on üks mu lemmikuid loodusnähtusi siin maailmas. Uskumatu, kui palju värve Jumal loonud on; Ta nagu maaliks iga päev mitmeid tuhandeid kilomeetreid uut pilti ja JUST enda värvidega; sellistega, mida ka kõige suuremad kunstnikud ei suuda ealeski järgi teha. Mõnikord tahaks, et kaamera oleks kogu aeg käepärast, et seda kõike jäädvustada ja siis jälle mõtlen, et kas sellel oleks mõtet... Seda saab ju ka ilma pildita nautida; iga päev! ;) No vot, sellised mõtted siis!
Ok, hakkan end lõpetamisek valmis seadma nüüd. ;)
musi Vaarile!
:)

Mulle meeldib...

...ikka seljaga piltidele jääda! :P

ITAALIA

Miks vaadata otse, kui saab ka seljaga? :P

22.Mai pidi olema päev, kus 9-liikmeline grupp läheb Itaaliasse. Kõik olid ettevalmistused teinud: asjad olid pakitud, raha vahetatud, reisikindlustus tehtud ja siis 21.Mai tuli telefonikõne: "Te ei saa Itaaliasse, kuna raha ei ole üle tulnud ja piletid pole ostetud. Olge aga siiski valmis, sest võib ka õnneks minna..."! (me saime tasuta reisile ja ma ei saa siiamaani aru, miks ja kes ja kuidas meid rahastas;ühesõnaga terve reis oli tasuta!)
Mina panin padavai Türile ajama (no muidugi viperdustega, kuidas siis muidu) ja ootasin kannatlikult 22.Mai, Neljapäeval uut telefonikõnet. Ja siis see tuli, et kui ma veel tahan, siis ikka saan, aga laupäeval-24.Mai. Ja et 6 inimest saavad-lauljad ja tantsijad. EHK SIIS MINA KA.
Muidugi ma tahtsin, milles küsimus. Reis oli ju tasuta ning tõotas tulla huvitav (kui juba nii palju viperdusi jms, siis miks mitte, eks?)!
Nii, et siis Kaidi tuli veel minu juurde reede ööks ja siis laupäeva hommikul oli spurt lennujaama. Hommikul 6-7 ajal läks lennuk Amsterdami. Ma muidugi kartsin, et kes need teised 3 tüdrukut on, AGA nad on SUPER reisikaaslased, ainult kiidusõnad. Igal juhul jõudsime siis Amsterdami ja seal avastasime, et meil on 30 minutit järgmise lennuni. Nali naljaks, aga meil polnud check in-gi tehtud ju... Jooksime läbi selle suure lennujaama ja jõudsime täpselt sekundi pealt lennukile (vist isegi oodati meie järgi veidi). Järgmine peatus oli Milano; seal oli meil veidi kauem aega oodata ja siis tuli meie kauaoodatud BARI lõuna-Itaalia kontsas! Nii, astusime lennukilt maha ja kohe pagasiruumi. JA oeh, kui ainult keegi meie nägusid oleks näinud, kui kõik pagasid olid kohale tulnud ja meie omasid nende hulgas ei olnud. Vot siis. Seiklus. Ja siis avastasime kõige tipuks, et me ei oska ei hotelli ega festivalipaika minna... See oli küll juba naljakas. Ja keegi ei pidanud meile vastu ka tulema. Nii me seal olime- 6 haledat eestlast- ilma pagasi ja ilma öömajata!
Järsku öeldi meile, et keegi on meile vastu tulnud. See oli õnnelik hetk. Väga kohe. Saime siis auto peale; vähemalt olid digikad käekotis, saime palmidest pilte teha. Ja mis siis ikka; 30-kraadises kuumuses teksapükstega ei ole mõnus! Jõudsime siis festivalipaika ja kohe pandi tantsijad proovi tegema (nad pidid esialgu too õhtu esinema, õnneks lükati edasi, kuna meil polnud kohvreid). Kõik olid mingid eriti näljased ja kui me lõpuks 9 ajal õhtul süüa saime, siis oli tuju 100% parem. JA SÖÖKIDEST veel niipalju, et: KÕIK OLI ÜLIPRO. Kolm korda päevas toideti meid mitmekäiguliste söökidega- pastad, lasagned, puuviljad, friikad, kana, kala, liha, koogid jne jne! :P mmm
Nii, siis tuli esimese päeva õhtu ja me avastasime veelkord, et meil ikka pole kohvreid, sest me pidime mustade hammastega magama minema, vot! :D Ja siis tuli minule ka veel üllatus, nimelt ma olen oma varba kaks kuud tagasi kuskile ära löönud ja siis Itaalia reisi ajal otsustas mu suur varvas mädanema minna, mis oli temast ikka eriti inetu. Ja siis ma ütleme nii, et 7 päeva kannatasin valu, ja eriti 2 esimest, kus ma pidin kinniste kingadega käima, kuna kohvrit plätudega polnud. yeah, meeldiv eks?
Pühapäeva tsillisime niisama linna peal, vahepeal söime hullult ja siis tsillisime edasi. Kuna poed olid kinni, oli veidi igav, aga see selleks. Õhtul tuli tel-kõne: teie pagas on lennujaamas. ME lausa tormasime lennujaama ja oi, kui õnnelik hetk see kõigi jaoks oli. No nii õnnelik, et ma ei oska seda kirjeldada isegi... plätud, eesti kommid, datlid, lühikesed püksid, hambahari, meigiasjad. mm-kõike! Õhtul harjutasime Andre-Kaidiga esinemiseks mõeldud lugusid, mille me ka alles kohapeal välja mõtlesime: ehk siis saime 5 kantrilugu (MINA JA KANTRI-Vaarika, sa võid siinkohal naerda, aga jube lahe oli, tegelt ka!)!
Siis tuli Esmaspäev ja oligi meie esinemise päev. Hommikul harjutasime, siis võeti meid hotellist peale (muide 3tärni hotell mugavustega, sjupeer) ja sõitsimegi kohapeale, et veel lavaproovi teha ja õhtul kell 11 oligi esinemine. Vinge! Suur lava, rahvast normaalselt, plaksutati, naudidi... "Strawberry wine..."
Järgmisel päeval oli Karini, Dorise ja Triinu etteaste. Nad olid nii tublid; eriti Karin, kes peaaegu kohe peale pimesoole oppi pidi tantsima hakkama. Ja nad said hästi hakkama. PALJU rahvast oli ja no eks meie eesti tüdrukud sealt nii mõnelegi silma jäid! :P
Kolmapäeval, Neljapäeval ja Reedel olid rannapäevad, shopingupäevad ja niisama tsillipäevad. Palju päikest, sooja, naeru, süüa, poode, jäätist... Mingi päev nendest kolmest käisime ka ühes pisikeses Itaalia külas! Oeh, kui ma alguses ei saanudki nagu eriti aru, et ma olen Itaalias, siis seal tuli mulle selline tunne, et NII, MINA OLEN ITAALIAS. Nii palju, mida vaadata: trepid, rõdud, lilled, meri, kaljud, inimesed, kirikud, valged majad... mmmmönus! Seda ei saa kirjeldada tegelikult sõnadega!
Reede õhtul käisime veel ühel kontserdil-Sitsiilia poisid niii väga tahtsid, et me eesti tüdrukud neid kuulama läheks ja kuidas me siis ei saime öelda ja ei öelnudki! :) Ja siis pärast oli vist mingi peo moodi asi kuskil ja ma ainukesena ei läinud (ma tundsin, et ei pea minema, kuigi paluti küll...)!
Ja siis tuligi juba Laupäeva hommik, kus me pakkisime asjad kokku ja bussi peale istusime. Käisime viimast korda Biennalil söömas ja edasi lennujaama, kus passisime mõned tunnid ja siiiiiiiiiiis istusime lennukile. Sealt Milanosse, kus veetsime öö kõvadel pinkidel ja külmaaas- prr! Me ju tulime 35-kraadisest ja lõpetasime 15-kraadises Milanos. Jep, ühes riigis nii suured temperatuurierinevused. Igal juhul siis tuli hommik ja edasi Amsterdami ja seal Eestisse. tagurpidi tulekule!
Midagi imelikku ka sellest maast: kõik itaallased (kui ma ütlen kõik, siis ma mõtlen kõik) käivad 35-kraadises kuumuses pikkade teksade ja mustade pluusidega, mehed pintsakutega ja NAD EI HIGISTA! Siis enamik mehi vahib järgi, vilistab, või kommenteerib ja seda mitte alati viisakalt (nt. vilistamine ja MJÄU pidid suht halvakõlalised kommentaarid olema). Vahepeal on poed 4-5 tundi lihtsalt kinni keset päeva, sest siis on siesta aeg ja nad ei viitsi poodides passida. Õhtust söövad itaallased alates kella 7-8-st, siis kui meil, eestlastel, kõhud ammu korisesid ja süüa nurusid. Puhtusest ei pea sellel maal keegi lugu, MITTE KEEGI, igal pool on praht ja sodi. Liiklus andis soovida- kõik parkisid sinna kus juhtus, üks pidev tuututamine, kiire-kiire! Itaalias tähendab eelroog lasagnet või pastat (eestis supp, salat jms). Keegi ei kontrolli bussides ja rongides, kas sul on pilet!
Mulle hakkas Itaalias lilla värv meeletult meeldima: ostsin endale 2 lillat riideeset ja nägin kõikjal lillasid lilli. NII ILUS VÄRV, selline naiselik ja õrn! :)
Itaalias käidud, kõik ülejäänud maad veel ees; see oli alles algus! THATS A PROMISE! :)

Jälle...

...on mul see üksinduse tunne. Ma ei ole üksi, aga ma tunnen, et ma olen. Miks ometi sõltun ma nii palju tunnetest? Ja miks üldse tunnevad inimesed end üksi samal ajal olles ümbritsetud nii paljudest headest inimestest. Üks sms, üks kõne, üks lause, üks sõna muudab minu puhul palju; mulle on kõike "head ja paremat" kahe viimasel päeva jooksul krae vahele pritsitud ja see on mind mõtlema pannud. Ma ei tea, kas need inimesed ise ka teavad, kui olulised nad minu jaoks on NING kui ebaoskuslikult nad minuga suhelnud on või siis mitte suhelnud. AGA jätame selle; see on vbl mu enda trots, millest ma ei suuda üle olla.
Muidu on kõik üsna positiivne; koolis olen hakkama kenasti saanud, olen andnud enda parima ja ei kavatsegi hakata varjudest üle hüppama. Eraelus läheb mmm, ka hästi. Jah, hästi. Tegelikult ei lähe nii nagu ma tahaksin, aga mitte ka halvasti. Printsi valgel hobusel veel pole, tähendab võibolla ta kappab minu poole, aga ma ei ole teda veel silmapiiril märganud JA vbl hoian ma valedest inimestest hoopis kinni ja seepärast ei näe teda. Huvitav eks? MA KIRJUTAN siia enda eraelust ja teised loevad; ma lihtsalt jätsin oma tõelise päeviku kuhu saab PÄRIS pastakaga kirjutada, Tartu.
Ja olen kodus. Hommikul jõudsin. Käisin Essuga kiikumas; see laps on üliandeks, ta saab sügisel 3 aastaseks. Kiikusime ja ma hakkasin laulma seda ülistuslaulu: "Suur oled sa, sind kiidame, nii suur oled sa, kõik näevad siis... jne" ja järsku kuulen ühte ilusat häält kaasa laulmas. ESTRIL ON SEE LAUL PEAS. Uskumatu ja siis laulsime võilille lapsest. Nii armas. Mul on hea kodus. Oma kodus; suva, et mul siin eriti inimesi ümber ei ole; ja kui aus olla, siis... (kolm punkti)
Mu uus soeng on ikka hullu eufooriat inimestest tekitanud. Poleemika, mis on kestnud alates eelmisest reedest. Kes ütleb, et küll kasvavad tagasi, kes on vaimustuses, kes ei tunne ära, kes muudkui vaatab ja kiidab. Üldmulje on positiivne JA tähelepanu mulle meeldib. Nädal aega tähelepanu, ma ei tea, kas ka teenitult aga see polegi kõige olulisem. Homme tuleb siis viimane koht, kuhu ma end esmaesitlema lähen. TKMK. Eks siis kuuleb jälle kõike huvitavat. ;)
Muide, ma olen armunud. shhh; ma olen nimelt kevadesse armunud, ma ei saa üle ega ümber, kui ilus on selle aasta kevad ja KUI hästi ma end õues tunnen. Liblikad on kõhus. Nii mõnus.
Ja siiiiiiiiiiiiiiis kohe, kohe, kohe tuleb Itaalia, Puglia. MMMMM. Meie reis toimub 1,5 nädala pärast; it is wonderful and I am more then excited. phhhh. nii hea! Päike, naeratavad inimesed, soojus, uued avastamised, meri, kas ma juba ütlesin et PÄIKE? :P Ning esinemised ja festivalid, teater, muusika, tants...
Üks asi veel. Aga ma ei mäleta, mis see oli. ok.
Mul on kogu aeg mingi tegevus, sellepärast ma ei teagi, millest veel kirjutada; hm. Mul oli reedel üks väike esinemine, mis läks metsa. Ja ma tunnen end pahasti selle pärast. Nimelt mul tekib vahel tunne, et ma ei ole absoluuuutselt mõeldud esinema. Et ma ei sobi lavale, ja ma ei tea üldse, mida ma teen. See ei tähenda, et ma ei sobi ülistama. MA OLEN LOODUD ülistajaks; Jumal on seda mulle õelnud ja ma tahan käia selles kutses, aga ma ei saa seda enne, kui ma ei õpi. AGA kus ma õpin? mhjaadshbjsfis, ok mul tekkis jälle mõttekriis. oleks vist õige aeg lõpetada. Ok. ma lõpetan siis.

well...

vahepeal on PALJU asju juhtunud: Ahvenamaa, Vivvu sünnipäev, minu sünnipäev ja MUL EI OLE ENAM JUUKSEID. S.t. et mul on juuksed, aga nad ei ulatu isegi õlgadeni enam... Eile, kui ma juuksuris olin ja lõpptulemust nägin, oli mul hullem shokiseisund; küsisin mingi kaks korda raha tagasi ja ei saanud üldse aru, mis toimub; kui autoga koju sõitsin, siiiis hakkasin lihtsalt karjuma. See ei ole ju normaalne või on? Aga nüüd olen ma rahul; imetlen end kogu aeg peeglist. See ei ole ka normaalne aga mulle meeldib; päriselt! :) Ma ei ole umbes 4 aastat mingit muutust teinud peale tuka ja nüüd siis total change, 21 kukkus ja kirss läks crazyks :P

Ja Ahvenamaa-Aland-super-muleiolesõnu! Ma ei viitsi üldse sellest kirjutada, aga see aeg oli imeline; 10 erinevat inimest 4 päeva koos-see oli mõnus! Kõik läks hästi, me klappisime ja reisi eesmärk sai ülevoolavalt täidetud.

Sünnipäev oli veel erilisem, sõbrad, piknik, kirssidega tort, vorstid, laul, jutt, park, puud, sääsed-perfect! AITÄHH kallid, et te seda tegite, see oli imeline päev minu jaoks. Ja 21 ma nüüd olengi...

Täna lähen siis PP-le varsti bussiga, poisid tulevad järgi, mmõnus. kaks päeva noortega, oioi.

Ja kaks järgmist nädalat tulevad veidi segased sõna otseses mõttes! :P Õppida-õppida ja veelkord õppida!

:)

kirss