Sajab. Nii mugav on toas olla. Tean, et pean õhtul õue minema, sest 5-6 ajal läheb mul buss tartusse. Armastan Tartut, sest Tartus elavad mu kallid sõbrad. Ja hetkel ka mu Tim. :)
Aga enam ei armasta kottide pakkimist. Armastan hetke, kus juba kohal olen, aga mitte hetke, kus peab alles minema hakkama, bussidega jamama ja kõige selle eest ka maksma. Tartus käimine ei ole odav. 180 EEK edasi-tagasi + tartu linnaliinide piletiraha + toit! Ehk siis ikka läheb. Olen paar päeva seal ja tean, et 500 eek on läinud. Ja seda on veel miinimum-öeldes.
Jään esmaspäevast 2ks nädalaks Estriga koju. Ema-isa lähevad Soome sssõpradele külla ja kogudustesse teenima.
Olen kuidagi sellises ootavas seisus viimasel ajal. Ootan konverentsi. Ootan Vaarika tagasi tulekut. Ootasin emme terveks saamist. Ootan pulmi. Ootan veel midagi... Kogu aeg ootan ja ootan. Mis siis ikka...
No comments:
Post a Comment