Pages

21.10.07

"Dutch pink and Italian blue"


-Sügis
What a heck?
Kas jälle on tõesti terve kuu möödas sellest, kui ma viimati kirjutasin? Hahha, päris hea siis, ma kirjutan niiii kohutavalt vähe, et selline tunne, kas sellel blogil on üldse mõtet või pole? :D
Aga Olgu, ma vahepeal siis kriban jälle.
Täna on pühapäev ja hea päev, sest ma olen veel kodus.
Tegelikult homme on ka hea päev, sest ma olen siis Tartu kodus.
Huh, räägiks siis veits lähemalt ka Tartu elust?
Olen end seal siis sisse seadnud päris hästi ja pärast kahte kuud võib õelda, et tunnen end üpris koduselt, kuna mu ümber on inimesed, kes on mind aidanud 100% ja mu kõrval olnud. No ma pean kolm nime ära mainima: Vivia, Ede ja Siki, te olete no niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii head! :) Ja ma ei tea, mis ma Tartus teieta peale hakkaksin, teist Viviat ei leia kuskilt (krooks?) ja Ede ja Siki on mu Maranata õed! Mis muud? :)
Ja siis mu kodu on nüüd lõplikult? (hahah, vbl) veidiks vähemalt seminari ühikas. anyways, see on küll peaaegu Tartu linnast väljas ja mis kõike muud, KUID seal on odav ja üsna korralik olla. Ma maksan enne 900 kuus üüri ja elan peaaegu linnaääres, kui 2000 ja tuba on kui tikutoos ja kööki pole. Nja, ega seminaris ka kõik kiita pole, kuid parim variant siiani siiski ja VIVVU elab seal :) Super. Ja ma küll elan umbes 40-45 aastase tädiga koos, kuid ta on ehk 3 päeva nädalas vaid seal ja siis ka ainult öösiti, ta käib kogu aeg tööl. Ja ta on kristlane- VÄGA positiivne ja väga sõbralik! =)
Siis on veel kooliteema. Ma laulan, see peaks ju kõik ütlema? Need, kes mindteavad, teavad ka seda, et muusika on mu kirg, laulmine on mu kirg. Jah, ja ma saan seda õppida, mida veel tahta? Oeh, oleks see nii kerge ainult siis. Kuid ma teadsin, et raske saab ka olema. Kas on mõni 20 aastane, kes järsku peab hakkama 0-st solfedzot õppima hakkama ja selles NIII hea on? Ma küll ei tea. Ja oma vanadest laulmistharjumustest on niiiii raske lahti saada. Kui ikka valesti laulda üpris tihti, siis on see harjumus sees ja seda annab välja juurida. Kirss, nüüd pane oma tugi tööle ja lihtsalt HARJUTA. ja klaverit on ka raske hakata nullist klimberdama. Kuid eks ta ole, everything has its faults and hard things. Ja pealegi, see ongi see, mida ma tegema läksin, ÕPPIMA ja ma ei kavatse alla anda. Ja ma ei kavatse lahkuda enne, kui JUmal on mulle õelnud midagi muud teha ja uued uksed avanema hakkavad. Lihtsalt nii kaua kavatsen ma seda rada jätkata. Enne kui mu südamesse midagi muud ei tule! :)
Raske on ka sellega, et ma pean järsku NII teistsugust muusikat tegema ju. Varem oli vaid ülistus muusika, kristlik gospel jms... Ja nüüd jazz, blues, bossanova ja ka gospel, jms. Ja no enamus muusikat on ju ilmalik. KUID ma läksin sinna kooli omade eesmärkide ja unistustega ja ma ei saa lahti lasta. Ma pean tugev püsima! Ma tean ju, et elu ei olegi kerge ja igasuguseid mägesid peab ületama, et kuhugi jõuda. Ma kavatsen sinna kuhugi jõuda!!!!!!
Nja, mu üks lugu on üleval--- www.oja.pri.ee/ursel (At Last-kirsika)---see on küll VÄGA algeline ja vaid selleks, et see saata ühele võistlusele, nad selle põhjal valivad, kas ma pääsen edasi või ei ja eks siis paistab. who knows. Anywaaays mis ma ikka ütlen, laul on linti lauldud kolme korraga ja väga kiirustades.
tatataaa, all that jazz.
Vahepeal on paaaras ports asju juhtunud; Tartus hakkas nt. Piiblikool noortele kord kuus 3 päeva. Siis ma olen ühe korra Shakespeare kohvikus esinenud. Varsti tuleb elusõna noorte konverents. Eelmine reede-laupäev olime Tallinnas_Hillsong oli Eestis. Siis käisin Rainbowjazzil. Mis veel? OEH, palju on veel olnud. Ma ei mäleta enam.'
Ja tegelikult tahtsin ka lihtsalt seekord kirjutada, ET JUMAL ON USTAV. Jumal on hea. Jumal on loonud selle mulla, kus me seisame iga päev. Jumal on parim ja Ta ei ole mind jätnud. Ta ei saakski mind jätta, Tema iseloom on armastus ja see ei hülga kunagi. Minu issi ei jäta mind. Ei Tartus, Türil ega kuskil mujal. Ma lihtsalt tahtsin seda õelda! :)
-cherryberry

1 comment:

Anonymous said...

Good post.