13 ja reede

Varjatud Uhkus. Avastus ja milline veel... Olin nädalavahetusel kodus ja ütleks, et avastasin enda kohta nii mõndagi.
Kuulasin täna 13.Veebruari esinemist Ungari nädala lõpetamisest. Õelge veel, et 13 ja reede ei käi käsikäes (no ma ei ole ebausklik aga mõnikord on imelik ikka küll). Muide, meie kooli tehnikamees lindistas ka minu kukkumise cd peale. Jess... sai veidi naerda ja vabandust paluda, kena kniks teha ja aplausi osaliseks saada! Kui põnev, kui põnev. Kui need asjad kõrvale jätta, siis enamasti kõik õnnestus. Ma ka alles õppin, arvatavasti kogu elu. Aga avastus, mis ma selle CD kohta tegin, on igal juhul see, et ma ei oska suhelda oma kuulajaskonnaga. Söödan neile ette loo pealkirja, heal juhul veel mõne fakti ja kaon laulu... Mind kuulatakse küll, ma ei räägigi sellest, aga ma ei anna neile endast mitte tükkigi. Nii kade olen ju. Oi, kui negatiivsed emotsioonid mul praegu on. Selline saamatuse tunne.
Läheb üle.

Õppisin just harmooniaks veidi. Nii sibemoll ja mibemoll ja siis on vahepeal majorseitse ja harmooniline mollseitse ja muud sellist toredust. jess.

Ja kuulan aga edasi oma Faithful´i. Kui ainult seal lõpus seda kukkumist poleks... või just pidi see juhtuma, et ma näeksin, et ma ei ole veel õuntega. Alles roheline ja ehk mingi hetk ka... siinkohal jätkan ma oma mõtetes!

Kogumik Paplitüdruku Talv (Kerle Arula)

Tähelepanu, reisijad!
Ühissõiduki pagasiruumis võib hoida
ainult neid elusid,
mis on kokku pakitud ja ümbrises.
Reisijatel on keelatud bussi siseneda
avatud südamega.
Lubamatu on bussis siiralt naeratada,
vabalt hingata või murda lahti
endassesulgunud hingi.
Teisitimõtlejatel soovitame käia jala.

Mis mõttes?

Päris vihale ajavad sellised pealkirjad: HEIDI KLUM ON LIIGA PAKS? Ma vahel loen ajakirju, kõmu, sest uudishimu on ju suur... Vahel satub Postimees (online) lahti ja siis vaatab sealt selline pealkiri vastu. Klikin siis pealkirjale ja loen artikli läbi... Ja mis ma siis teada saan: 3-lapse ema Heidi Klum pidavat liiga paks olema modellitöö jaoks. Naine on kõigest 35-aastane ja piltidelt vaatavad vastu pigem liiga aukus põsed ja kondine keha, kui üleliigne rasv jms, mis peaks sõna ´paks´ alla kuuluma. Ja siis saangi vihaseks. Sest kaua võib (mitte see TV-saade)... Meile reklaamitakse plakatitel, reklaamides (nt meigitooted, juuksehooldusvahendid jne), ajakirjades, ajalehtedes, internetilehekülgedel, muusikavideotes, seda ideaalnaist, kes me olema peaksime. Ehk siis piitspeenikesed jalad, vööümbermööt peaaegu olematu, suured rinnad (enamasti)...
AGA mis siis, kui ma ei ole kõige seda? Mis siis, kui ma ei ole täiuslik selle maailma standardite järgi? Ja mis need standardid üldse on? Mis ei tähenda aga, et ma enda eest hoolitsema ei peaks.
Ma lihtsalt mõtisklen jälle ja jälle, et miks meile surutakse peale midagi, mis teeb inimesed haigeks. Anoreksia, buliimia, ülesöömine, depressioon. Ok, on inimesi, kes ütlevad, et nemad ei lase end mõjutada ja on endaga rahul sellisena nagu nad on. AGA enamus inimesi ei ole ju? Kõik tahavad olla teistsugused, ahh, võiks ju paar kilo alla võtta... Võiks ju? Kindlasti võiks, aga mitte nii, et üks asi viib teiseni ja lõpuks on naisest saanud inimvare...
Lihtsalt minu oma kummitus kummitab mind aegajalt. Ja elu ei ole nii pikk, et me peaksime seda raiskama üleliigse kilo pärast muretsemise peale.
Nii et, HEIDI KLUM, SA EI OLE PAKS. Söö veidi rohkem ja näita neile inimestele, mis on tegelik ilu!!!!!!

:)

ja ne snaju

Lähen kohe kooli. Kui aeg seisma jääks korraks, saaksin ehk ringi ka vaadata lõpuks...

...

...
It started out as a feeling
Which then grew into a hope
Which then turned into a quiet thought
Which then turned into a quiet word

Ära karda mind...

...ka mina olen väike!

Kuulasime Tessiga just ühte laulu, kus olid sellised sõnad.
Avastasin midagi enda puhul... Ma kardan inimesi. Ma kardan seda, mida minust arvatakse, ja siis ma üritan olla keegi teine. Nii igaks juhuks, et ma ikka meeldiksin kindlasti.
Tegelikult ma ei julge avaldada enda arvamust (mida mu sees kuskil sügaval kindlasti jagub nii et vähe pole) ja kui aeg-ajalt midagi välja ütlen, siis ei ole midagi hullu. Lihtsalt kuskil minu sees elab alles pisike Kirss, kes kardab. Kardab maailma, inimesi, iseennastki...

Homme lähen matusele laulma. Seda ma ei karda, küll aga tekitab see veidi pinget. Liiga palju surma mu ümber paneb mõtlema tõelistele sõpradele mu ümber. Ükskord tuli mõte, et kui ma jääksin halvatuks, kes oleksid need inimesed, kes mu kõrvale jääksid... Ei, ma tean, et ei ole hea mõelda nii negatiivselt, sest sõnad AGA ja KUI ei ole head sõnad. Siiski, vahel tulevad sellised mõtted, et kas mul on inimesi mu ümber, kes minust päriselt ka hoolivad nii palju, et oleksid mu kõrval. Ja kas ma ise olen selline inimene, kes hoolib.

Vahel tundub, et liiga palju hoolin...
Ja kannan teiste koormaid.
Sest ma tahan aidata, aga ei oska aeg-ajalt.
Ja siis kannangi...

Maria, mul on hea meel, et sa meie perre tagasi kolid. Usun, et see on õige otsus. Usun, et see muudab olukorra su jaoks kergemaks ning tean, et usaldus Jumala vastu on sind edasi viinud. Vahel tahame olla liiga vara täiskasvanud... Tahame avastada maailma ja siis avastame, et tegelikult ei ole me valmis. Maria, sinu aeg ka tuleb. Ja kuidas veel tuleb ja siis sa rokid nii, et vähe pole... Koos rokime! Ja kui Vaarika ka sealt Kanamaalt tagasi tuleb, siis rokime kolmekesi nii, et juuksed lillad, ja püsti ka! ;)

Vaarika, mul on hea meel, et sa kohekohe tagasi oled. No kõigest 6 kuud veel. Hakkan vaikselt uurima erinevaid võimalusi, kuidas me koos saaksime elada... See saab raske aeg olema, mina oma korralikkusega ja kontrolliga, sina oma siiruse ja shokiteraapiaga toa-korrashoius. Aga me saame hakkama, me oleme ju õed, kaks marja, kes on nii erilised, et shhhh!

Vahepeal tekitan endas mõttetut paanikat, et nüüd on asjad läbi. Tegelikult on kõik alles alguses. Ma küll ei tea, mis minust saab, (sest tegelikult ma juba olen) aga küll saab! Heh, nii segane lause, et läbi lugedes ei saanud midagi aru.

Mulle tuli see lumehelbekese teema jälle meelde. Aeg-ajalt ikka ajab mind taga...

No sellised suvalised mõtted mul täna siis, neljapäeval, kell 14:24... Olen terve päeva toas istunud, vahepeal söin riisisalatit, siis istusin korraks klaveri taga, kirjutasin mõned read, lugesin 1 rea Narniast... Kooli pole. Vaba.
4 tunni pärast lähen Algise stuudiosse ja sealt edasi jooksen Kolgata kogudusse, kus toimub Liisi ja Jürgeni mälestusõhtu. Tunnen, et pean sinna minema. See on vajalik meile, kes me laagris olime nendega viimaseid hetki koos.

Olgu

Puhake rahus, kallid!

WE LIVE (Superchick)

There's a cross on the side of the road
Where a mother lost a son
How could she know that the morning he left
Would be the last time she'd trade with him for a little more time
So she could say she loved him one last time
And hold him tight
But with life we never know
When we're coming up to the end of the road
So what do we do then
With tragedy around the bend?

We live we love
We forgive and never give up
Cuz the days we are given are gifts from above
And today we remember to live and to love

There's a man who waits for the tests
To see if the cancer has spread yet
And now he asks, "So why did I wait to live till it was time to die?"
If I could have the time back how I'd live
Life is such a gift
So how does the story end?
Well this is your story and it all depends
So don't let it become true
Get out and do what we were meant to do

Waking up to another dark morning
People are mourning
The weather in life outside is storming
But what would it take for the clouds to break
For us to realize each day is a gift somehow, someway?
So get our heads up out of the darkness
And spark this new mindset and start to live life cuz it ain't gone yet
And tragedy is a reminder to take off the blinders
And wake up and live the life we're supposed to take up
Moving forward with all our heads up cuz life is worth living

Minu

crap

crap

Aasta 2009

Mu esimene blogi sellel aastal siis. See tuleb sisutihe.

Eesti keelt...

Kui palju on mult viimasel ajal küsitud, et miks ma eesti keeles ei kirjuta. Aus vastus: mulle meeldib inglise keeles. Ja samas saan ma aru, et ma elan ju Eestis, mu sõbrad on eestlased ja enamik mu lugejaid on eestlased. Ning ära on eksinud mõned ameeriklased ja lätlased. Seega nende viimaste pärast olengi inglise keeles kirjutanud.
Aga seekordne postitus on eesti keelne. Mulle õeldi hiljuti, et mu lumehelbe postitus oli luuleline. Lugesin selle taaskord läbi ja peaks mainima, et pigem oli see naeruväärne. Luulet ma sealt ei leidnud, küll aga enda imelike mõtete maailma... Kus mujal ma siis oma "vahvaid" mõtteid avaldan, kui mitte siin, blogis. Ma tänan Jumalat, et keegi mu 8-aasta jooksul kirjutatud päevikuid lugenud pole ja ei saa ka, kuna need on minu kodus, kapis peidus. JA EMA, ära mitte mõtlegi otsima minna, ma saan aru!!!!!!!! :D Sest seal on ikka tõelist luulet. Ok, naljakoht!
Istun praegu Tartus, tooli peal. Kell on 10:45 hommikul ja ma just ärkasin. Ma olen veidi imelikuks muutunud; varem oli nii, et vara hommikul üles ja vara magama... Nüüd on asjad kuidagi vastupidi läinud. Mine veel koju ja astu isa jälgedesse. Oo ei!
Homme pulma siis. Laulma lähen ja tegelikult kutsuti meie pere ikka päriselt ka. :) Ei ole ainult laululindu vaja, vaid lauluperet... See ei olnud naljakoht.
Ja siis on mul küsimus, et mis ma homme õhtul teen? Sest homme on 31.Detsember, selle aasta ärasaatmine. Mul ei ole mitte ühtegi plaani. Mul on Tess ja Vivia ja kindlasti veel mõned. Aga eks ma täna saan teada. Selle aasta viimane päev jah? Päris huvitav siis.
Käisin eile sõbranjel külas. Sõin üle 5 aasta eimest korda krõpsu... Teen viimasel ajal selliseid asju, et ise ka ei usuks. MIS mõttes krõpsu? Mmmmm, aga hea oli küll. Mitte nii hea, kui ma mäletasin, aga ikkagi. :D
Tavai, tsau. Ma lihtsalt ei viitsi trükkida enam.

113

Sometimes the most real things in the world are the things we cant see!

Christmas is over. Maybe thats why its also melting outside... I would like to go and sit under a palm tree and drink cold cold water. Maybe its a stupid idea since first time in many years we had a chance to enjoy white Christmas. Its just that I was sick most of the time. I have been sleeping and watching Tv, and eating. Sounds fun huh? I guess it was too hard for me, all of this travelling and singing, singing, singing... and when I arrived home I just fell apart, so its been mostly sleeping and doing nothing special.
Ooh, and its been a lot of thinking also. Sometimes I hate that when I have not much to do I start to think and enventually it goes too far coz I start to worry about things and I might hurt someone through that. Instead of praying and trusting I worry.
Why should I worry about tomorrow when you´re the one who holds my future in your hands?
www.purevolume.com/kirsika
I was in Latvia for 3 days and it was 2in1 time for me. Im not gonna explain the bad part but the good part was amazing. God worked through my voice and it feels good to know that in my times of sadness He can pour out His love and His healing to peoples lives!!!! :)
Im home for 2 more days and then back to Tartu. Need to practise for a wedding Im going on a 31st of December. I mean Im not gonna practise for getting married, no no!!! :D Im gonna practise 2 songs Im singing there. ;)
And since my school starts on the 5th of Januray I cant go to FIN with my parents. I really wanted but I dont wanna miss school for 2 weeks. Its way too long time. 1 week- yes, but 2?
I want to go there, SO much. I miss finnish people, friends there and I need a time off but I cant... why oh why? :D
Labi, Im gonna do some practial stuff now, help mom and make some handicraft. ;)
tsautsau

Kui...

Päev 3 Päev 2Päev 1

...ma kunagi paigale seisma peaksin jääma, siis peaks enne mingi maavärin toimuma.

Täna Lätti siis.

Heidy Tamme kontserttuur oli WOW! :)

Sometimes I wish...

...I was a snowflake. Then maybe I would fall into a white hat that walks into a warm room. Then I would melt... Or maybe I would fall into someones tongue that is waiting for me. Or someone stretches out their hand and I would fall there. On a red glove.
But then again Im happy be me. Who wants to melt or to be eaten anyway?
:) I know I have some strange thoughts sometimes. I like it though...
Well, anyway. I am doing good, actually very busy but good. I get my strenght from the One who takes care of me so dearly! Ive been singing, studying, running (toward school and home) and doing lots of other things. But thats ok since I have nothing else to do anyway! ;)
And I got my first tests done today, I got really good marks. OOOH. which is wonderful! :)
mmm, It is snowing outside... I just put on some new decorations in my room. Dark-red balls hanging down from a cream-white curtain. Beautiful. and then I have a huge golden candle... ooh. its pretty in my room. I love it.
3-4 more tests to come plus a lot of singing. 1 test is also in singing (4 mandatory songs and some exercises), then a concert in church (ooh 1 girl asked me to sing in front of a quire. its great)... plus 4 concerts where Im gonna be a 2nd singer (as a second voice singer)... and then our jazz-department concert=2 songs there... :) Sounds good huh?
BUT God remains the same. always and forever.

Emm, mõtlesin, et kirjutan veidi ka eesti keeles. :)
Nii, igal juhul oli mu mõtteheietus lumehelbeks olemisest... ja siis kribasin veidi oma esinemistest. Ja tänasest päevast. :)
mmmm. ma tahan koju tulla juba. aga igal juhul. Järgmine nädal kolmapäeval olen kodus nagu naksti. paar päeva ja siis jooksen edasi.
seniks kallistan. :)

Et siis Heidy Tamme Juubelikontsert. :)

continuing...

this is not fair... I didnt go. Instead I went back to bed and slept 3 hours... and when I woke up I felt even more sick. whttt is going on with me? :(

Strange

Its 8:41 am. And Im feeling very sick again. But this time Im not going to sit still and wait until it goes away because I know it might not go away. So Im going to school in an hour and Im going to give my best there even though its hard. Im not doing so good lately. Im sick most of the time and I havent been to school as much as I should. I have subjects that are not ok, I have tests that I havent done and I have work to do. I cant just sit anymore. God please give me strength...
So this saying: maybe God has bigger plans for me then I have for myself - maybe this saying is really true. Because He has started to reveal me that I should do something against these sicknesses, these headaches, stomachpains... I am going to fight. And God is there for me. I just read from Bible that He is going to give me NEW strength, not old... He has promised me that even if I walk then I wont be tired so what about running? What if I need to run - the same thing, I wont grow weary. So I guess He is there for me all the time. I just need to believe that and trust His word. I mean, how can I not trust Bible. It says everything. It has truth about my health - He died on the cross. For me, for little Stennu (Vaarika, I will keep him in my prayers and I know that there are people who pray for him, he is going to be alright!)...
He shared His blood only for the sake of my health. So that I dont have to lay on bed all day long and suffer. Last night was bad. I lay down and even my eyes hurted. I woke up in the morning and still this feeling like Im going to throw up any moment... But Im not going to sit still anymore. Its time to do something. I am a tiger (right Chris?) and I am a fighter.
So God I need Your hand that holds mine today!

Maybe...

...maybe God has bigger plans for me then I have for myself.

Im tired...

...sad. confused. and the thing is that I dont know why. dont ask me. alright.