Pages

24.3.19

Ah, mis on uni?


See magus beebiuni.
Hahahahahahaaaa. Ütlen kohe ära, et väljend, "tahaks magada nagu beebi", on üks suur pask!!! Jah, esimesed kaks nädalat beebid tõesti enamasti söövad, kakavad, pissivad ja magavad, aga mis sealt edasi... Tundus mullegi alguses uskumatu, et kas tõesti ongi nii, et no polegi nii raske. Peab küll neid toitma vahepeal, aga siis nad jälle ju magavad.
Kuni sai täis vanust 2 nädalat!
Kes veel ei tea, siis anti mulle kaks beebit ühe asemel. Mul siiani hetki, kus ma veits kurjustan Jumalaga, et mis sul viga oli ja mis sa mõtlesid ja täitsa pekkis ikka. Et ei võinud siis ühte alguses ja teist paari aasta pärast anda, eks. Nope, pidi ikka kohe neid kaks tulema. Mulle, kes ma olen alati kell 21.00 voodis olnud ja õnnist und nautinud. Mulle, kes isegi kella tiksumist ei ole talunud või seda, kui ukse alt mingi valgus paistab. Mäletan siiani, kui mingi periood vanaisa meiega elas (noh see vanemate aeg veel) ja ma pidin tuba vahetama ja sealt paistis KOGU freaking aeg tuli ukse alt sisse ja oi seda minu kisa, kui mul tuduaeg oli! hahahaaa.
Ja nüüd olen ma pea 7 kuud magamata. Sest ka viimane raseduskuu möödus mul poolpüstses asendis diivanil, sest ma ei saanud ei voodisse ega sealt välja! No ja miks siis nüüd? Sest minu kallid armsad nunnud pesapaid tibud vist vihkavad und. Või noh ütleks nii, et une vastu pole neil midagi, aga see eelnev periood...
Noh, võtame näiteks üleeilse öö. Sest eilne öö, ah sellest ma üldse ei räägigi. Ja võibolla ütlen alustuseks ka ära, et elan abikaasaga kahetoalises korteris, millest üks tuba on magamistuba ja teine elutuba-köök. Nii, et mingitest unekoolidest me ei saa siin veel rääkidagi. Aga üleeilse öö juurde tagasi minnes... Ööunne minek algab viimased 2 kuud meil umbes 7 ajal õhtul. Kõhud on selleks ajaks täis söödetud ning esimesena vajub ära Joosu (Jossu, nugis, poja, tibu, nunnuke, ühesõnaga pluss veel paar hüüdnime). Aga see vajumine on ka selline, et ei, me ei pane teda lihtsalt voodisse, et head ööd, jää nüüd tuttu. Joosu voodi on magamistoas ja siis me hüppame enamasti 5-10 minta temaga suure joogapalli peal ja siis ta seal vajub ära ja tudukaissu voodisse. Ja ega siis üleeilne erand polnud. Joosu oli igal juhul 7 ajal ööunes. Aga Miinu (Triinu, Minni, Jasmiinu, JasmiinKuusik!, kiisu, tibu, nunnupall jne) tahab jääda 7 ajal ööunne, aga jääb enamasti 8-10 vahemikus. No ja see kuulus üleeilneöö ei tahnud Minni üldse ööunne jääda, või noh tahtis, aga jauramine oli nii tulihingeline, et ma väsisin ära, ja kutsusin Taneli appi. Nii me siis panime ta voodisse, hakkas kisama, võtsime ära, panime voodisse, hakkas kisama, võtsime ära, ja loe seda x10 vähemalt 3 tunni jooksul. (Muide, joogapallid on meil asendamatud olnud kõik 5,5 kuud!). Lõpuks 10 ajal väsis Minni vist suurest jaurust ära ja jäi magama. Oeh. PHEW. Draama läbi. Sain 2 tundi tududa, kui ärkasin Joosu nutu peale. Olgu, ehk on kõht tühi. Aga vist ikka polnud, sest mind oksendati 4x täis peale seda ja ennast ka. Riietevahetused tehtud, suured jaurud tehtud, sain Joosu lõpuks 1,5 tundi hiljem magama. No tore, Minni hakkas nutma. Selge, kõht vist tühi. Jess, oligi, söök sees, Minni tuttu, kell on mingi 2-3 vahepeal, saan mina tuttu jälle. Muidugi on Tann ka seal vahepealse eduga aidanud. Mul pea juba lõhub selleks ajaks ning meel on mõru. Tahan nii üliväga magada. Ja siis hakkab mõte jooksma. Vaatan kella, 3 öösel, 3.30 öösel... Hakkan suikuma, keegi teeb häält. ARGHH ja nii hommikuni välja. Suigungi siis pooletunni kaupa. Kell 7 hommikul on niikuinii mõlemad juba üleval ja see öö selleks korraks selja taga.
Oo ei, kõik ööd pole sellised, täna öösel sain 3-4 tundi järjest magada mingi vahe! WOW eks... Ja päeval on nad üsna head tudujad siiani olnud. Esimesed 2,5 kuud ei saanud me päeval neid üldse maha panna. Olimegi elavad voodid ema, isa ja Taneliga. Nüüd magavad päevauned enda voodites ning vankris. Jup eelnevalt ikka kõigutame süles magama, aga vähemalt saame nad maha panna. Mul siuke tunne enamus hommikutel, et olen maratoni käinud öösiti jooksmas. Hahahahaha. Tahan magada nagu beebi. EI TAHA! Tahan magada nii nagu 7 kuud tagasi hoopis :D
Üldse, see uneteema. Mul nii tore, kui nõuandeid jagatakse, et tee seda või tee seda. EI OLE TORE! Ärge jagage pliis! Ma nii paljut proovinud ja küll läheb ajaga ka kergemaks ja paremaks see kõik. Aga stiilis, ise olete süüdi, et alguses neid süles hoidsite, pole vaja. Hoidsimegi, sest meie tibud röökisid valude käes esimesed kolm kuud ja me ei ole ju südametud. Gaasid beebidel on emme-issi õudus ja mis nemad siis veel tundsid. Ja ära hellitatud, hahaha, kuidas saavad 5 kuused ära hellitatud olla. Nad on armastatud. Nad teavad, et me ei jäta neid röökima, nii et pea kumiseb. Ja kuna neid on kaks, siis veel see teema sinna otsa, et no jäta üks röökima,teine ärkab ka ju üles selle peale. Meil vähemalt küll :D Sest kindlasti on beebisid, isegi kaksikuid, kes 5ndaks elukuuks juba ööläbi magama on õppinud aga meil on see oskus, selline ee poolik veel.
Ja hommikul, kui nad laia naeratusega ärkavad ja mulisema hakkavad. Nad on mulle maailma armsamad ja ma ei jõua neid ära musitada. Ükskõik, mis kreisi öö seljataga. Lohutus on, et küll meie õpime, nemad on muutuses ja kõik on varsti minevik. Küll emme selle une ka jälle üles leiab. Oo uni, mu uni!
Jossu ja Minni emme

(ps. unustasin õelda, et Minni voodi on elutoas ning emme magab ka seal hetkel, tähendab, mitte Minni voodis aga diivanil :D , sellised korraldused siis...)

7 comments:

Unknown said...

Väga tuttav lugu :) Minu tibu magas esimene pool aastat öösel ainult kaisus ja päevauned olid ka kaisus alati või siis kärus. Öösel sain vbl 2 h jutti magada. Aga läheb paremaks :) Ja selleks pole vaja last röökima jätta :)

Unknown said...

Ma ei kujuta ettegi, mis targutamisi sa oled siiani pidanud üle elama... 🤦🏼‍♀️ Ma alles ootan oma esimest beebit (19näd) ja juba olen hulluks läinud kõigi soovituste ja targutamiste peale sisimas. Kes kommenteerib mu nägu ja ütleb, et raudselt tuleb poiss. Kes vaatab kõhtu ja teatab, et kindel tüdruk tulemas. Kes targutab takka, et mul kindlasti seda, toda ja kolmandat asja vaja või ära söö seda ja kas ikka jalutamas käid... ja kas sa ikka tead, kui kiiresti see aeg läheb jne... 🥵 Nagu ausalt - hulluks võib minna, nagu sa tead!
Mulle täiega meeldib, et kirjutad ausalt ja ehedalt! ❤️ Jää endale kindlaks! 🥰 Sinu armastus oma pere vastu on kõige olulisem 😘

reet said...

Loen siin seda kell 3:52 öösel. Meie tups magab mul siin süles, aga ma selles asendis ise muidugi magada ei saa :D niiet jahh :D aitàhhh postituse eest!!! Loodan, et neid tuleb veel ja veel :) hea lugeda su ausaid postitusi.

kriste said...
This comment has been removed by the author.
Eeva said...

Heia:) Mõtlesin, et kriban ka mõned read, kui juba kuulsin kui piiga teises toas voodis end püsti ajas ja täpselt 30 minta magas, poja teeb veel mõned minutid:) Jaa ööd pole vennad, mul küll suht hästi öösiti maganud, enamus ajast ikka 2 söögikorda aga siiski on ka öid kus poissi vaja iga poole tunni tagant sülle võtta, võtan pigem lihtsalt enda kõrvale, et ka veidi magada.Meil just päevauned aint 30 minuti kaupa, algul oli 45 minutit-jeee....õues varem ikka 2-3 tundi, nüüd 1,5-2 .Nüüd kui tüdruk suur püsti tõusja siis magama minek päris keeruline-pikali-püsti päris kaua:)Morgan ja Mariel tervitavad Joosut ja Miinut, tore lugeda

Unknown said...

Heyhey, Kirsika! :) Ma olen ka su postitustest aru saanud, et ega teil kerge pole just une teemaga ja see ikka suur väljakutse, kui 2 samavanust beebit, aga igaühele antakse ma arvan ta suutlikkust mööda ja küll need nunnukad ka pikka ööund magama hakkavad üsna pea.
Mul siin muid asju ja lahendamist vajavaid probleeme küllaga, et ei tule meeldegi et meil olid tegelikult kuskil 2 esimest kuud päris rasked, just une suhtes. Ma märkasin ikka endas kadedust päris tihti, just kui abikaasa oli saanud rohkem magada kui mina, alguses oli ikka siin päev ja öö sassis , või no nagu ööd polnudki, sest kui tuita pärast gaasivalusid varahommikul tihti magama jäi, siis tuli suuremad lapsed üles ajada ja kooli saata ja päevatoimetustega algust teha. Oli mul ka neid hommikuid, kus lutipudelisse kogemata kohvipulbrit hakkasin panema. :) Aga olen tõesti tänulik ja saan nüüd aru, et see on suur õnnistus kui 3-kuuselt alates hakkas meie beebi pikka ööund magama. Oluline on,et meil et oleks õhtul rahu ja uni tuleb rahuliku ülistusmuusikaga tal mõnusasti ja nüüd magabki nagu suured lapsed ja ärkab naeratades ja ringutades hommikul, kui teised just kooli minema ära hakkavad ja veel padjanägudega on :) Ma siin nagu mingi rahuvalvaja emalõvi küll, elame veel 3-toalises korteris ja kõik kostab läbi ja Meriel on õrna unega, ma käin mööda korterit ringi nagu mingi rahupolitsei, et kuna võib kõvemat häält teha ja kuna on vaikne aeg :) ;) aga küllap saame ka varsti suuremale elamispinnale ja siis need asjad lahenevad;) Et jõudu , jaksu teile ja rahu ainult rahu , las muusika ja armastus heliseb teie kodus !
✨✝ 🌹💕 👨‍👩‍👧‍👦

Anneli Jäätteenmäki said...

Tere sõbrad, mu nimi on Hilvar Mennik, ma olen pärit Pärnust, Eestist. Olen siin, et levitada häid uudiseid puudustkannatavatele inimestele. Ma olin masenduses, kui mu naine lahkus mu juurest teise mehe juurde, kuna mul paluti töö lõpetada, kuna mul oli vähk ja ma sain katki. Ta võttis mu ainsa tütre ära, nii et minu ainus võimalus oli surra. Üritasin talle helistada, kuid ta eiras mind, saatsin talle tekstsõnumeid ja äkki vastas ta ning ütles, et ma ei peaks talle enam helistama ega tekstisõnumit saatma, nii et ühel päeval võtan ühendust mu sõber facebookis ja ma seletasin talle sõna otseses mõttes ning ta rääkis mulle ka, et tal olid samad probleemid ka varem ning ta tutvustas mulle doktor osagiede nime kandvat õigekirjapakkujat, saates mulle oma isikliku e-kirja ja ma võtsin temaga ühendust aadressil [doctorosagiede75@gmail.com] ja ta vastas mulle kiiresti, selgitasin talle oma probleeme ja ta käskis mul mitte muretseda, et ta on nii teinud, et nii paljude inimeste jaoks olen mees, kes ei uskunud kunagi loitsu, kuid otsustasin seda proovida, ta kinnitas mulle 24 tundi, et loo õigekirja ja ravib mind ka vähist ning aitab mul paremat tööd saada ja äkki saatis ta mulle oma haiguse ravimeid. Võtsin seda vaid 2 päeva ja olin vaba. Ma ei uskunud oma silmaga järgmisel päeval, koputas keegi mu uksele ja ma ei oodanud sel päeval kedagi, et äkki oli see minu naine Pisarad ja ma ei suutnud seda taluda. Ta palus mind ja palus andestust kohe. Sain kõne oma ettevõttelt, kus olin töötanud aastaid, et mind ülendati USA paragoni ettevõtte juhiks. Palun aidake mul tänada arsti osagiedet ennistamise taastamine, mille olen kaotanud, palun palun abi vajavatel inimestel pöörduda arstiga osagiede poole tema isikliku e-posti aadressil doctorosagiede75@gmail.com või whatsappiga telefonil +2349014523836 tänu, et Jumal õnnistaks neid, kellel on selle tunnistuse lugemiseks aega, et õnne saata