puup

Ma ütlesin "kaka" ilusas inglise keeles! Siis ei kõla see nii koledalt...
Otsin tööd, ei käi koolis, kuulan Estri vingumist ja mõtlen, et mis ma tegema pean. Kuhu ma edasi pean minema? Tööd leida ei ole üldse kerge, pidevalt mõtlen, et oleksin pidanud vist Inglismaale lapsehoidjaks minema, aga see poleks lahendus olnud!
Nimelt, täna 2 kuud tagasi me kihlusime Timoga, "time ise a fly"... Ja kuidas ma lähen ära umbes 6ks kuuks lapsehoidjaks Inglismaale? Nii kaugel ju teine. Ja samas kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks. Olgu, tunnistan, ma natuke kahetsen. Aga ainult natuke, ok? :)
Vanematega elamisel on omad plussid ja miinused. Söök on tasuta, tuba on tasuta, pesu pestakse ära jne jms! Ja miinused - ma näen peaaegu igapäev oma vanemaid ja kuulan, kuidas ester kisab päris palju... Ja ohkan omaette, et vbl tõesti oleksin pidanud edasi õppima minema ja sellega, mis mulle antud, midagi tegema.
Pulmade kuupäev ei ole ka paigas. Ja loodan, et ühel päeval ikka on paigas (mul on üle pika aja melanhoolitsemisemesituju)... Ehk leiame selle õige päeva, õige koha ja õige...
Kui vaid teaks, mis peale pulmigi saab. Ei tea sedagi.
Vahel tundub, nagu Jumal oleks kadunud kuskile kaugele ja minu siia maha jätnud.
Timo sai tööd! :) Cafe Truffe Tartus. Hetkel on ta kahel proovipäeval käinud ja oktoobri algusest peaks ametlikult tööle saama! ;) Käisin tal seal ükskord külas ka, päris hea nägi välja (loe, mmmmm)!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! :D

Ühesõnaga ma ei oska hetkel midagi oodata, sest midagi ei ole lähedal!
Igatsen vaarikat ja sellega lõpetan...
kirss