Emme on mul parim. Tulin tujukana just töölt tagasi, sest arusaamatuste pärast on mul täna siiski vaba päev (peaks vist hoopis õnnelik olema ju?) ja siis nõudsin kohvi. 2minutit hiljem ei tahtnud enam, ja siis mõtlesin ümber jälle... Ja järgmine hetk tuleb emme suure tassi imelise kohviga mu tuppa... Palju parem olla nüüd! :)

Ja siis ma pean ühe sündmuse üles kirjutama, enne kui meelest läheb. See on seda väärt.
Eile oli meil terve lasteaia laste ja nende vanematega matk metsa. Minu hoolealuse isa aga ei saanud kaasa tulla ja nii ma läksin siis ise... Meil oli raskemaid hetki ja oli ka palju rõõmu. Üks kõige armsam hetk oli siis, kui me hakkasime metsast välja jalutama. Lapsed olid väsinud ja kõndisid nii kenasti oma vanemate kõrval. H kõndis siis minu kõrval ja järgmine hetk tahtis nii väga mu käest kinni võtta. Mingi hetk hakkas tal palav ja ta võttis kindad käest ära. Võtsin siis ka kindad ära. Aga mu käed olid jääkülmad ja ta kohe märkas seda. Siis ma rääkisin talle, kuidas Essu alati mu käsi on soojendanud, kui mul külm on ja ta hakkas kohe mu käsi hõõruma ja oma kuuma mulle edasi andma. See oli kõige ilusam asi, mis ta meie kuu aja jooksul on teinud. Aitäh, H! :)