25.Mai

Ma ei suuda uskuda, et käes ongi viimased kaks Elleri nädalat. Mul on veel 1 arranzeerimine, suur lõpukontsert ja 1 lisaaine jäänud... ja ongi kõik.
Käisin eile Timoga kleiti ostma. Mina ütlen, et sain oranzikasroosa kleidi, Timo ütleb, et sain oranzi. Hahah. Ühesõnaga, väga ilus, maitsekas, pidulik ja tagasihoidlik. Mul ei ole kunaaagiiii nii ilusat kleiti olnud! :D Yeah yeah. nii lahe. ma olen õnnelik ja tänulik.
Mul on siiamaani kõik eksamid õnnestunud... solfedzo, harmoonia, eriala tehniline jms... Ja mina veel ei uskunud. Selle asemel muretsesin. Kogu aeg muretsen. Ma olen murekoll vahepeal. Ja see on kole. :/ Aga Jumal on ustav olnud ja tõesti mind aidanud, sest ma ise oleks murdunud juba.

Ja siis ongi varsti suvi käes. 5 Juuni on mu lõpetamine. Ja siis on tühi maa. Nagu peaaegu täiesti tühi ja ma ei teagi, mis saama hakkab ja ma päris kardan seda. (mäletad, murekoll...)
Kas minna Ameerikasse, kas jääda Timoga Eestisse? Mida mu süda tahab?
Ma pean ausalt ütlema, et olen veidi väsinud. Väsinud inimestest, kelle arvates inimesed, kes puhkavad või kes ei tee nii "väärtuslikku" ja "töökat", on rumalamad. Ja kelle arvates on jura, kui ma edasi õppima ei lähe. Aga ma ei taha äkki minna ja mis siis? Kas ma olen selle pärast halvem? Arvatavasti ei ole ju...

Ja samas koju on veidi raske minna tagasi. Eks ikka väike hirm on sees, et mis saama hakkab. Ja samas ma olen 23 aastane... Võibolla oleks mõtekas sügisest tööle aastaks minna? Raha teenida ja siis kuskile minna...? :) Ma ei teagi.

Edu teile kõigile. Nautige suve... ja olge tänulikud. Meil on kõik olemas ja me ei pea millestki puudust tundma.
:)