Yeah beibi.
Tegelikult on nii hea. Olen Mustvees Timo juures teist päeva. Nii hea.
Rahulik.
Riisusime täna Timo perega mingi 3 tundi. PRRR. Ja samas oli hullult hea, töökas, mõnus ja mis sõnad veel. Igal juhul päris suure ala riisusime ära, nii et villid kätel ja... Ja söime õunakooki, mis Timo ema tegi. mmmmmmmmmmmmmmmmmmmmm. päriselt. ja veelkord, kõik koos: mmmmmmm! :)
Ja ma tegin päeval neile süüa. Päris hea tuli. jep.
Ma võikski siia jääda. Päriseks. Hommikul tegin mingi 7 ajal silmad lahti vms ja vaatasin suurest aknast välja, ma ei ole kunagi nii ilusaid värve näinud... Peipsi ääres on nii ilus. Selline hommik, mis lihtsalt jääb mällu. Kahju, et digikat polnud.
Nädalavahetused võiksid kesta kauem, kui kaks päeva. Vist pean homme Tartu tagasi minema. prr. ma ei mõtle sellele. mitte praegu.
:)
10.10.09
4.10.09
chosen
WE ARE A CHOSEN GENERATION; brothers and fathers, sisters and brothers, daugthers and sons, we yearn...
29.9.09
Mul on...
...suurepärased sõbrad!
Kui me ise oleme avatud ja räägime oma muredest, kui me jagame oma rõõme, kui me ei peida oma pisaraid, alles siis jäävad meie ellu inimesed, kes hoolivad. Ja mitte ei võltshooli, vaid päriselt hoolivad. Kes on nõus kasvõi nahast välja pugema, kes helistavad hommikul, et kuidas mul läheb, et kas ma saan ikka hakkama... Kes palvetavad koos minuga, kui ma olen kukkumas...
Kes nutavad KOOS minuga! Sest neile teeb haiget, kui mul on valus! Kes saavad aru, et probleemid ja kurbus ja masendus ei ole OK. Et nende asjade eest tuleb võidelda ja koos läbi minna.
Ja mul on suurepärane poiss. Kes ei jäta mind, kui mul raske on.
Mul on suurepärane õde. Kes tuleb siis, kui ta väsinud on, ja teeb mulle massaaži...
Ja mul on imelised vanemad. Kes ostavad kodu süüa täis igakord kui ma sinna lähen.
See nimekiri on pikem veel. Ma ei oska lihtsalt alati kõike sõnades väljendada.
Ja mu armastus on suur teie vastu! Suurem tihti kui ma ütlen. Või oma tegudes näitan.
Kui me ise oleme avatud ja räägime oma muredest, kui me jagame oma rõõme, kui me ei peida oma pisaraid, alles siis jäävad meie ellu inimesed, kes hoolivad. Ja mitte ei võltshooli, vaid päriselt hoolivad. Kes on nõus kasvõi nahast välja pugema, kes helistavad hommikul, et kuidas mul läheb, et kas ma saan ikka hakkama... Kes palvetavad koos minuga, kui ma olen kukkumas...
Kes nutavad KOOS minuga! Sest neile teeb haiget, kui mul on valus! Kes saavad aru, et probleemid ja kurbus ja masendus ei ole OK. Et nende asjade eest tuleb võidelda ja koos läbi minna.
Ja mul on suurepärane poiss. Kes ei jäta mind, kui mul raske on.
Mul on suurepärane õde. Kes tuleb siis, kui ta väsinud on, ja teeb mulle massaaži...
Ja mul on imelised vanemad. Kes ostavad kodu süüa täis igakord kui ma sinna lähen.
See nimekiri on pikem veel. Ma ei oska lihtsalt alati kõike sõnades väljendada.
Ja mu armastus on suur teie vastu! Suurem tihti kui ma ütlen. Või oma tegudes näitan.
16.9.09
Nii
uudis. suur uudis kindlasti paljudele. et miks ma ei ole kõigil eraldi rääkinud? Just sellepärast, et ma ei jõua. Ja asjad ei sünni nii kiiresti, et üks hetk on kindel ja siis juba räägin kõigile. Eks uurige ise välja, küsige minult ja kui ei julge, siis jätke enda teada! ;) Ses suhtes, et mulle ei meeldi rääkida inimestest, kui ma ise midagi kindlalt ei tea ja... eks loe ise edasi!
Igal juhul on mul nüüd poiss! :) Simple!
Emme, ära muretse, räägin sellest niipea, kui koju tulen! (kalli sulle)
Igal juhul on mul nüüd poiss! :) Simple!
Emme, ära muretse, räägin sellest niipea, kui koju tulen! (kalli sulle)
13.9.09
11.9.09
Once it was...
Once it was the blessing, Now it is the Lord;
Once it was the feeling, Now it is His Word;
Once His gift I wanted, Now, the Giver own;
Once I sought for healing, Now Himself alone.
Once 'twas painful trying, Now 'tis perfect trust;
Once a half salvation, Now the uttermost;
Once 'twas ceaseless holding, Now He holds me fast;
Once 'twas constant drifting, Now my anchor's cast.
Once 'twas busy planning, Now 'tis trustful prayer
;Once 'twas anxious caring, Now He has the care;
Once 'twas what I wanted, Now what Jesus says;
Once 'twas constant asking, Now 'tis ceaseless praise.
Once it was my working, His it hence shall be;
Once I tried to use Him, Now He uses me;
Once the pow'r I wanted, Now the Mighty One;
Once for self I labored, Now for Him alone.
Once I hoped in Jesus, Now I know He's mine;
Once my lamps were dying, Now they brightly shine;
Once for death I waited, Now His coming hail;
And my hopes are anchored Safe within the veil.
All in all forever, Only Christ I'll sing;
Once it was the feeling, Now it is His Word;
Once His gift I wanted, Now, the Giver own;
Once I sought for healing, Now Himself alone.
Once 'twas painful trying, Now 'tis perfect trust;
Once a half salvation, Now the uttermost;
Once 'twas ceaseless holding, Now He holds me fast;
Once 'twas constant drifting, Now my anchor's cast.
Once 'twas busy planning, Now 'tis trustful prayer
;Once 'twas anxious caring, Now He has the care;
Once 'twas what I wanted, Now what Jesus says;
Once 'twas constant asking, Now 'tis ceaseless praise.
Once it was my working, His it hence shall be;
Once I tried to use Him, Now He uses me;
Once the pow'r I wanted, Now the Mighty One;
Once for self I labored, Now for Him alone.
Once I hoped in Jesus, Now I know He's mine;
Once my lamps were dying, Now they brightly shine;
Once for death I waited, Now His coming hail;
And my hopes are anchored Safe within the veil.
All in all forever, Only Christ I'll sing;
Everything is in Christ, And Christ is everything.
27.8.09
20.8.09
This blog
...is going to be in English. Just because I felt like it. That my latvian and american friends could also understand what I have in mind! And in heart, coz this one is going to be from there.
So I was in Latvia 4 days ago. I went last week on Thursday and arrived back on Sunday in the night. I went coz I missed LV. Well, at least I thought I missed LV. The thing I realized was that it wasnt about this country at all. I missed my people. My friends. I can go whatever place in the world but there wouldnt be joy in it coz my people are not there. I go because there are people in places I love. Chris-Lydia-Ieva-Barbala-Janis; you guys made my trip. It was a perfect trip in so many areas. Laugh, pizza, walkings, hitchhiking, new friends-my 3 little boys who I miss already, little kitties, Talsi... and so on. I loved it. Everything. Even a little arguing with my uncle who decided that he is going to pick on me (ooh, my parents and my uncle and his wife were also in Lv, in another place though, some conference or smth). Again. He just loves it. He can sometimes just say words that irritate me. He knows the right buttons. BUT it was ok, because I gave some crap back. ups! ;) But it was ok in the end and we´re always like that.
But Chris, I wanted to say this to you: YOU ARE AN AMAZING friend to me! Im so going to miss you when you go back to America, Denver. Im hoping to come to LV one more time before you leave, and maybe one day Ill be in in Denver with my husband and we´ll bake pizza again together... :) Ooh, and we are gonna record some of my songs. And no broken computers next time! ;)
Mmm, being back to Estonia has been challenging in many ways. Im working a little (cleaning-cleaning, ooh, and cleaning) and today I have been feeling like crap all day, sick probably a little or smth. And school starts next week... just different thoughts. Really hard to trust God, even though it should be easy. Im glad that our cellgroup started coming together again, first time was awesome. :)
And its a secret. BUT I cant be quiet about it. I have AMAZING friends! This summer is ending with surprises to me, coz I have started to hang out with people who just rock my socks off. One definitely is! ;)
So I was in Latvia 4 days ago. I went last week on Thursday and arrived back on Sunday in the night. I went coz I missed LV. Well, at least I thought I missed LV. The thing I realized was that it wasnt about this country at all. I missed my people. My friends. I can go whatever place in the world but there wouldnt be joy in it coz my people are not there. I go because there are people in places I love. Chris-Lydia-Ieva-Barbala-Janis; you guys made my trip. It was a perfect trip in so many areas. Laugh, pizza, walkings, hitchhiking, new friends-my 3 little boys who I miss already, little kitties, Talsi... and so on. I loved it. Everything. Even a little arguing with my uncle who decided that he is going to pick on me (ooh, my parents and my uncle and his wife were also in Lv, in another place though, some conference or smth). Again. He just loves it. He can sometimes just say words that irritate me. He knows the right buttons. BUT it was ok, because I gave some crap back. ups! ;) But it was ok in the end and we´re always like that.
But Chris, I wanted to say this to you: YOU ARE AN AMAZING friend to me! Im so going to miss you when you go back to America, Denver. Im hoping to come to LV one more time before you leave, and maybe one day Ill be in in Denver with my husband and we´ll bake pizza again together... :) Ooh, and we are gonna record some of my songs. And no broken computers next time! ;)
Mmm, being back to Estonia has been challenging in many ways. Im working a little (cleaning-cleaning, ooh, and cleaning) and today I have been feeling like crap all day, sick probably a little or smth. And school starts next week... just different thoughts. Really hard to trust God, even though it should be easy. Im glad that our cellgroup started coming together again, first time was awesome. :)
And its a secret. BUT I cant be quiet about it. I have AMAZING friends! This summer is ending with surprises to me, coz I have started to hang out with people who just rock my socks off. One definitely is! ;)
13.8.09
:)
.jpg)
Minu I kord Talsis... :)Latvia here I come! Ma ei ole umbes pool aastat Talsis käinud ja täna ma lähen. Kõik mu Talsi-armastus juhtus täpselt aasta tagasi ja täna... Ma näen selle aja jooksul Chris´i ja Lydia´t võibolla viimast korda oma elus ja ma ei taha sellele mõelda. Nad kolivad tagasi Ameerikasse ja juba sellele mõtlemine tõmbab tuju alla, aga ma ei kavatsegi selle peale oma tundeid panna.
Vahepeal on jälle niii palju juhtunud. See suvi on kokkuvõtteks üsna hea olnud. Palju seiklemist, PALJU koristamist ja veelrohkem enesega tuttavaks saamist! :) Kuna ma ei oska EI õelda inimestele, siis ka sellest on palju sekeldust tulnud. Päris parajalt kohe!
Ma just tõusin, käisin pesemas ja sõin emme tehtud pannkooke meega. Maailma parimad! Estril on homme sünnipäev ja kuna me kõik läheme ära, siis ema tegi täna talle väikese hommikuüllatuse. Homme tuleb Vaar koju ja eks nad siis ise vaatavad, mis edasi teevad. TA ON JUBA 4-AASTANE! Uskumatu, sellest on 5 aastat möödas, kui ema pea meie ukse vahelt sisse toppis ja ütles umbes midagi sellist: "Ma olen ikka väga rase!". Mul hakkab pea siiamaani ringi käima, kui ma mõtlen, kui uskumatu see kõik on. Jumal nägi mu ema-isa ahastust ja kinkis neile veel ühe tütre. No olgu, Saamueli sealt ei tulnud, aga üks paras Ester küll... :) vägev!
Mmm, kool algab peaaegu nädala pärast. Tshs, no kui ma sellele ei mõtle, on kõik korras. Ja siis ka, kui ma mõtlen, ikka on korras! Nii tahaks oma Kaidit näha ja mõnda muud tegelast oleks ka päris vahva jälle trehvata. Kõik on teisiti sellest aastast, kuna me oleme viimast aastat Elleris ja edasi on kõik avatud maa... Ursel juba mainis, et meil läheb raskeks, aga mis siis. Ma olengi mõelnud, et pean rohkem tööd tegema. Kõiges. K.a. koristamas käimine, 2l päeval nädalas pean end sellele pühendama ja ülejäänud aeg on kõik kooli-all. Ja muud värgid-särgid, kuhu ma oma JAH-sõna olen õelnud.
Paus.
Käisin just Estrile PALJU ÕNNE laulmas emaga. Isa ka mõmises mingit u-duuri. Mõnus! :D Kinkisime Pipi Pikksuka video ja ta päris oma pisikese potilille. Lapse nägu läks naerule, ta saab nüüd emmega koos oma lille kasta!
Ma usun, et 09/10 saab päris huvitav aasta olema. Selline teistsugune. Mul on tekkinud mõned tutvused, inimesed mu ellu, kes annavad päris palju juurde ja teevad kõike palju kirjumaks, kui enne oli! Ja ma ei taha oma elu niisama raisata. Ma ei taha Elleri viimast aastat niisama raisata, ja mõelda, et ahh, seda ma ei viitsi õppida ja seda viitsin. Kui ma juba seal olen, siis tahaks täiega olla.
Olgu. punkt.
Vahepeal on jälle niii palju juhtunud. See suvi on kokkuvõtteks üsna hea olnud. Palju seiklemist, PALJU koristamist ja veelrohkem enesega tuttavaks saamist! :) Kuna ma ei oska EI õelda inimestele, siis ka sellest on palju sekeldust tulnud. Päris parajalt kohe!
Ma just tõusin, käisin pesemas ja sõin emme tehtud pannkooke meega. Maailma parimad! Estril on homme sünnipäev ja kuna me kõik läheme ära, siis ema tegi täna talle väikese hommikuüllatuse. Homme tuleb Vaar koju ja eks nad siis ise vaatavad, mis edasi teevad. TA ON JUBA 4-AASTANE! Uskumatu, sellest on 5 aastat möödas, kui ema pea meie ukse vahelt sisse toppis ja ütles umbes midagi sellist: "Ma olen ikka väga rase!". Mul hakkab pea siiamaani ringi käima, kui ma mõtlen, kui uskumatu see kõik on. Jumal nägi mu ema-isa ahastust ja kinkis neile veel ühe tütre. No olgu, Saamueli sealt ei tulnud, aga üks paras Ester küll... :) vägev!
Mmm, kool algab peaaegu nädala pärast. Tshs, no kui ma sellele ei mõtle, on kõik korras. Ja siis ka, kui ma mõtlen, ikka on korras! Nii tahaks oma Kaidit näha ja mõnda muud tegelast oleks ka päris vahva jälle trehvata. Kõik on teisiti sellest aastast, kuna me oleme viimast aastat Elleris ja edasi on kõik avatud maa... Ursel juba mainis, et meil läheb raskeks, aga mis siis. Ma olengi mõelnud, et pean rohkem tööd tegema. Kõiges. K.a. koristamas käimine, 2l päeval nädalas pean end sellele pühendama ja ülejäänud aeg on kõik kooli-all. Ja muud värgid-särgid, kuhu ma oma JAH-sõna olen õelnud.
Paus.
Käisin just Estrile PALJU ÕNNE laulmas emaga. Isa ka mõmises mingit u-duuri. Mõnus! :D Kinkisime Pipi Pikksuka video ja ta päris oma pisikese potilille. Lapse nägu läks naerule, ta saab nüüd emmega koos oma lille kasta!
Ma usun, et 09/10 saab päris huvitav aasta olema. Selline teistsugune. Mul on tekkinud mõned tutvused, inimesed mu ellu, kes annavad päris palju juurde ja teevad kõike palju kirjumaks, kui enne oli! Ja ma ei taha oma elu niisama raisata. Ma ei taha Elleri viimast aastat niisama raisata, ja mõelda, et ahh, seda ma ei viitsi õppida ja seda viitsin. Kui ma juba seal olen, siis tahaks täiega olla.
Olgu. punkt.
6.8.09
Niinii
Kell on 7:28 ja ma mõtlesin blogi kirjutada. Läks just üks banaan alla ja veits müslit jogurtiga. Istun siin, joon teed ja varsti lähen tööle. Jeei, sain pisikese töö. Kuulutus netis, naine 2 lapsega vajab koduabilist, kuna maja on suur ja lapsed väikesed... Võtsin töö vastu, ja nüüd käin teist nädalat. Juba 2 korda käidud, täna 3-s... :) Päris vahva on nii oma raha teenida. 4 tundi päevas põrandaid nühkida näiteks. Päris armsad pisikesed on, 2-kuune ja 2-aastane! Rasmus ja Markus. Eesti meeste nimed.
Ja siis on vahepeal uskumatult müstilisi asju juhtunud. :D Näiteks just eile õhtul saabusin ma oma elu kõige juhuslikumalt ja huvitavamalt välja kukkunud reisilt. Teisipäeval istusin sõbraga rongi peale ja sõitsin tema sõbrale külla, kellel polnud aimu ka, et me sinna läheme. Oravale. Lõuna-Eestisse sellisesse päris tallu, kus on vanaema, lehm, sead, kanad, suur koer... :P
Ja siis selle poisi nägu, keda ma tol hetkel veel ei teadnud, see oli priceless.! Suurepärane aeg oli, ja ma nautisin igat sekundit, v.a. sekundid, kus ma magasin, siis ma lihtsalt magasin! :)
Ja üleüldse olen avastanud, et mida suve lõpu poole, seda kreisimaid tegevusi ja asju hakkan ma tegema. Just selliseid juhuslikke, eelmine suvi lõppes samamoodi! :D Ja pole hullu, olen nautinud iga hetke!
Igal juhul, 2,5 nädalat veel kooli-alguseni. Eks me siis vaatame, mis saama hakkab.
Tsau
Ja siis on vahepeal uskumatult müstilisi asju juhtunud. :D Näiteks just eile õhtul saabusin ma oma elu kõige juhuslikumalt ja huvitavamalt välja kukkunud reisilt. Teisipäeval istusin sõbraga rongi peale ja sõitsin tema sõbrale külla, kellel polnud aimu ka, et me sinna läheme. Oravale. Lõuna-Eestisse sellisesse päris tallu, kus on vanaema, lehm, sead, kanad, suur koer... :P
Ja siis selle poisi nägu, keda ma tol hetkel veel ei teadnud, see oli priceless.! Suurepärane aeg oli, ja ma nautisin igat sekundit, v.a. sekundid, kus ma magasin, siis ma lihtsalt magasin! :)
Ja üleüldse olen avastanud, et mida suve lõpu poole, seda kreisimaid tegevusi ja asju hakkan ma tegema. Just selliseid juhuslikke, eelmine suvi lõppes samamoodi! :D Ja pole hullu, olen nautinud iga hetke!
Igal juhul, 2,5 nädalat veel kooli-alguseni. Eks me siis vaatame, mis saama hakkab.
Tsau
30.7.09
20.7.09
.jpg)
17.7.09
...
WE LIVE
WE LOVE
WE FORGIVE
AND NEVER GIVE UP
COZ THE DAYS WE ARE GIVEN
ARE GIFTS FROM ABOVE
AND TODAY WE REMEBER TO LIVE
AND TO LOVE!
WE LOVE
WE FORGIVE
AND NEVER GIVE UP
COZ THE DAYS WE ARE GIVEN
ARE GIFTS FROM ABOVE
AND TODAY WE REMEBER TO LIVE
AND TO LOVE!
16.7.09
The Call
It started out as a feeling which then turned into a hope which then turned into a quiet thought which then turned into a word...
Ja nii on minu elu. Kõik saab alguse kuskilt mujalt. Üks asi viib teiseni ja enamik asju lõpeb kuskil, kus ei peaks. Olen viimase 24 tunni jooksul kõvasti nutnud. Wc-paberi rull laua peal. Ärge küsige, miks, ärge küsige, mis juhtus. Küll aeg teeb oma töö ja ma saan hakkama. Ma olen mõnikord isekas. Me oleme kõik isekad, tahtes omada kedagi või midagi, endale aru andmata, et nii võib keegi haiget saada... Ainuke, kes kedagi omab, on Jumal. Me oleme päriselt tema omad. Kogu loodu on. Oma isekus arvame, et kedagi kinni hoides ja pushides me võidame. Ainult pisaraid ja järgmise killu oma südamest välja. Tahtes oma vigu parandada, teeme aga järgmiseid. Kaotame oma sõpru, müürime end sisse ja selleks, et keegi sisse saaks tulla, on vaja see stupid müür uuesti katki teha. Ja kui siis ükskord paistes silmad lahti teha, siis ei aita enam tahe sõnu tagasi võtta. Siis ei saa enam aega tagasi keerata. Saab küll uue lehe pöörata, aga mis hinnaga? Kelle hinnaga? Sõpruse?
Ja nii on minu elu. Kõik saab alguse kuskilt mujalt. Üks asi viib teiseni ja enamik asju lõpeb kuskil, kus ei peaks. Olen viimase 24 tunni jooksul kõvasti nutnud. Wc-paberi rull laua peal. Ärge küsige, miks, ärge küsige, mis juhtus. Küll aeg teeb oma töö ja ma saan hakkama. Ma olen mõnikord isekas. Me oleme kõik isekad, tahtes omada kedagi või midagi, endale aru andmata, et nii võib keegi haiget saada... Ainuke, kes kedagi omab, on Jumal. Me oleme päriselt tema omad. Kogu loodu on. Oma isekus arvame, et kedagi kinni hoides ja pushides me võidame. Ainult pisaraid ja järgmise killu oma südamest välja. Tahtes oma vigu parandada, teeme aga järgmiseid. Kaotame oma sõpru, müürime end sisse ja selleks, et keegi sisse saaks tulla, on vaja see stupid müür uuesti katki teha. Ja kui siis ükskord paistes silmad lahti teha, siis ei aita enam tahe sõnu tagasi võtta. Siis ei saa enam aega tagasi keerata. Saab küll uue lehe pöörata, aga mis hinnaga? Kelle hinnaga? Sõpruse?
12.7.09
Blogi
Tahtsin blogi kirjutada. Kirjutasin ja kustutasin ära. Nii keeruliseks tahan kõike ajada, lihtsam on vist vahepeal mitte millesti kirjutada.
6.7.09
4.7.09
Sometimes
Mõnikord on asjad valesti.
Läksin eile Tallinna peale nädalast Saaremaa puhkust. Saaremaal olin oma lapsepõlvesõbrantsi Liisi juures, samal ajal, kui ülejäänud pere oli onu juures. Mõnus aeg oli. Istusime rannas 4päeva järjest nii, et mu nägu põles ära. Jess. Aga see on ok.
Vaarika on tagasi. Mu Vaarika.
Aga asi, mis mind ärritab on... mu oma jalg. Nimelt hüppasin kuskilt alla siin mingi aeg ja nüüd lonkan 3ndat, 4ndat päeva. Ja läksin siis Tallinnasse oma targa peaga. mõtlesin, et ei ole hullu midagi. Tahtsin nii kangesti laulupeole. NII KANGESTI. :/ Eilse päeva pidasin vastu Vaari ja tema sõbrannaga... ja täna sõitsin sama targalt koju tagasi rongiga. Ma ei saa kõndida ja lonkan nagu vanamees kepiga. Life sucks. It just sucks sometimes. Ja Tallinnas ei ole nii, et keegi viib taksoga punktist A punkti B, no juhul, kui sa miljonär oled, palun väga. Tallinnas peab kõndima, oma jalgadel. Mis tähendab, et mina ei saanud kõndida. Nüüd istun ETV ees ja kuulan president Ilvese kõnet (mida ta muidugi paberilt maha loeb). Ja mu enesetunne on sitt. Lihtsalt sitt. Ma tahan ka seal olla. Koos Vaari ja Helena, ja Bennu ja kogu Eestiga, kes armastab meie lauluriiki. Mina armastan ka.
Läksin eile Tallinna peale nädalast Saaremaa puhkust. Saaremaal olin oma lapsepõlvesõbrantsi Liisi juures, samal ajal, kui ülejäänud pere oli onu juures. Mõnus aeg oli. Istusime rannas 4päeva järjest nii, et mu nägu põles ära. Jess. Aga see on ok.
Vaarika on tagasi. Mu Vaarika.
Aga asi, mis mind ärritab on... mu oma jalg. Nimelt hüppasin kuskilt alla siin mingi aeg ja nüüd lonkan 3ndat, 4ndat päeva. Ja läksin siis Tallinnasse oma targa peaga. mõtlesin, et ei ole hullu midagi. Tahtsin nii kangesti laulupeole. NII KANGESTI. :/ Eilse päeva pidasin vastu Vaari ja tema sõbrannaga... ja täna sõitsin sama targalt koju tagasi rongiga. Ma ei saa kõndida ja lonkan nagu vanamees kepiga. Life sucks. It just sucks sometimes. Ja Tallinnas ei ole nii, et keegi viib taksoga punktist A punkti B, no juhul, kui sa miljonär oled, palun väga. Tallinnas peab kõndima, oma jalgadel. Mis tähendab, et mina ei saanud kõndida. Nüüd istun ETV ees ja kuulan president Ilvese kõnet (mida ta muidugi paberilt maha loeb). Ja mu enesetunne on sitt. Lihtsalt sitt. Ma tahan ka seal olla. Koos Vaari ja Helena, ja Bennu ja kogu Eestiga, kes armastab meie lauluriiki. Mina armastan ka.
27.6.09
Ester
Igal juhul. Essu tuleb WC-st ja küsin siis, et miks sa käsi ei pese. Et pisikud tulevad jne... pese musi ka ära... Vastab siis, et EI VIITSI NOH.
selline õde mul.
selline õde mul.
26.6.09
24.6.09
Tartu
Olen 5ndat päeva kodus. Türi-Allikul, kus elab umbes 10 inimest. Olgu, natuke rohkem... aga. Ja eile oli Jaanipäev. Käisime maal 3-e perega. Kiikusin, rohisin, söin, magasin vörkkiiges ja lamamistoolil... tegime lõket ja põletasime vanaema-vanaisa asju. Nutsin. Kumbagi pole enam maal ja ma ei oska seal olla. Kõik tundub nii tühi ilma nendeta. Lähen tuppa ja ootan, et keegi sealt tagatoast välja tuleks... aga ei tule. Maja ei ole enam meie kõigi. Samas nagu on ka. Kuid ei ole. Põletasime...
Õhtul koju tulles oli nii tühi. Nii igatsesin oma Tartu sõpru. Ja msn-s oli sõber. Ja siis läks tuju paremaks. Rääkisime, kuni ära kustusin ja tuttu läksin. Seekord oma tuppa ehk siis Maria tuppa, kuna Maria oli ära. Uskumatu, et keegi oli Jaanipäeval kodus ja rääkis minuga. Täna on parem olla.
Aga mis siis ikka. Jätkame toa remonti täna. Ja peaks õhtuks sisse saama. Mõnus suveroheline tuli. Porte on vaja veel panna ja asjad sisse viia. Ning veidi nipet-näpet...
Tahaks Tartusse, kasvõi üheks päevaks. Ja siis tagasi. Vaarika tulekuni on 2 ja pool päeva.
hmhmh :)
Õhtul koju tulles oli nii tühi. Nii igatsesin oma Tartu sõpru. Ja msn-s oli sõber. Ja siis läks tuju paremaks. Rääkisime, kuni ära kustusin ja tuttu läksin. Seekord oma tuppa ehk siis Maria tuppa, kuna Maria oli ära. Uskumatu, et keegi oli Jaanipäeval kodus ja rääkis minuga. Täna on parem olla.
Aga mis siis ikka. Jätkame toa remonti täna. Ja peaks õhtuks sisse saama. Mõnus suveroheline tuli. Porte on vaja veel panna ja asjad sisse viia. Ning veidi nipet-näpet...
Tahaks Tartusse, kasvõi üheks päevaks. Ja siis tagasi. Vaarika tulekuni on 2 ja pool päeva.
hmhmh :)
Subscribe to:
Posts (Atom)