mmm. Õpin siin oma koolilaule praegu, kell on 8:34 hommikul. Ma ei suutnud oma silmi täna lahti teha, lihtsalt ei suutnud... Nii raske oli! :D Tahtsin varem tõusta, et veidi õppida ja ärkasin ikka 45 min. hiljem, aga suva! :)
Eile õhtul oli vahva, käis külaline. Täna lähen ise tuttavaga kohvikusse ja kolmap. tuleb LinsaNinja siia vist! Ok, see tähendab vist, et mul pole nii paha tuju enam, kui eelmise blogi ajal! Ma olen väga muutuva tujuga kogu aeg... mmm, mu mehel peaks "vedama"!
nii, mis veel siis. Ma ei lähegi Superstaari. Isiklikud põhjused, mis andsid mu südamele lõpuks rahu, kui ma EI ütlesin! Loodan, et keegi pettunud pole, mina igal juhul ei ole. :)
(Peaks küüned ära lõikama)
ma olen hakanud korralikult süüa tegema jälle. Eelmise nädala kõige korralikumad söögid olid nädalavahetusel, sest siis olid vanemad siin! :D hehe
Anyways jep.
22.1.08
18.1.08
crap
...ok, honestly, I am tired of all this crap that is happening in my life all the time. I didnt need this thing now.
Nr.2. Igakord, kui ma tahan kuskile minna või midagi lahedat teha, siis on mu tervis ikka eriti korrast ära (väike vihje: kõhugripp). No mida iganes. Kõik nädalavahetused passin ma kodus ja mmm pm-lt, ainult siis teen midagi, kui ma ise end kuskile kutsun. Ja pluss ma lugesin mingit lauset kuskilt, et me peame ise ütlema oma sõpradele, et nad on kallid jms, AGA millalnemadsedateevadsiis? mulle? esimesena?
Ok, mul on mu pärlid ja ma ei peaks nii palju vinguma, kuid ma ei suuda mõnest asjast oma elus enam aru saada. Ma ajan vist ise end kõige rohkem närvi, seepärast ka sellised neg. blogid.
shootshootshoot on mu lemmiksõna viimasel ajal! :)
Nr.2. Igakord, kui ma tahan kuskile minna või midagi lahedat teha, siis on mu tervis ikka eriti korrast ära (väike vihje: kõhugripp). No mida iganes. Kõik nädalavahetused passin ma kodus ja mmm pm-lt, ainult siis teen midagi, kui ma ise end kuskile kutsun. Ja pluss ma lugesin mingit lauset kuskilt, et me peame ise ütlema oma sõpradele, et nad on kallid jms, AGA millalnemadsedateevadsiis? mulle? esimesena?
Ok, mul on mu pärlid ja ma ei peaks nii palju vinguma, kuid ma ei suuda mõnest asjast oma elus enam aru saada. Ma ajan vist ise end kõige rohkem närvi, seepärast ka sellised neg. blogid.
shootshootshoot on mu lemmiksõna viimasel ajal! :)
16.1.08
13.1.08
Pühapäev
Pühapäev ehk Püha Päev. mmm. Ma hakkasin mõni nädal tagasi sellele mõtlema. Pühapäev os lahti kirjutades püha päev. Ükski teine nädalapäev ei oma sellist tähendust, aga Pühapäev omab. Nii, olen enamuse ajast unustanud, kui oluline on meie jaoks võtta aega, et puhata, et olla vaikuses, et kuulata, et aru saada... Juutide jaoks oli selleks Laupäev, Sabbath. Meie oleme selleks muutnud Pühapäeva ja enamus ei puhka siis ka. Näide: Mis ma tegin eelmine pühapäev? Käisin koguduses, siis läksin Tartu ja hakkasin kohe oma uues kodus koristama. Ok, ma võin ju vabanduseks õelda, et mulle meeldib puhtuses elada ja ma ju alles sain selle kodu, oli vaja kõik oma käe järgi sättida... AGA miks ma tegelikult seda tegin Pühapäeval? Perepäeval, Puhkepäeval? Sellepärast, et ma olen enda jaoks kaotanud Pühapäeva. Kõik päevad on Esmaspäevad ja Reeded, Teisipäevad ja Kolmapäevad, Neljapäevad ja Laupäevad... Pühapäeva ei ole enam!
Aga sujuvalt üle minnes, sain ma Tartu siis uue kodu. Olen tänulik. 2-toaline, alles äsja remonditud, maksan sõbrahinda, asukoht hea! :) Praegu olen üksi, eks paistab, mis tulevik toob + esialgu on koht mul suveni!
I´ll be found in You! Ma ei ela enam reaalsuses. Ma kardan, et mida aeg edasi, seda rohkem elan ma unelmates ja teen enda jaoks asjad raskemaks. Kogu aeg otsin tegevust, et ei oleks niisama olemist, sest siis hakkan ma liiga palju mõtlema.
Koolis oli eelmine nädal hea olla jälle. Kuigi oli palju tegemist ja koju jõudsin iga päev 7 ajal alles, ja siis olin liiga väsinud, et midagi üldse teha... Igal juhul, eks paistab, kuidas järgmine nädal läheb. Pluss ema-isa tulevad Tartu minu juurde 3-ks päevaks! Hetkel olen küll kodus, eks homme Tartu!!!!!!
Mmm, mis veel? Vaarikal on kõik hästi. Mul on hea meel selle üle. Peabki olema hästi, kui õiges kohas olla ju! Ja seda ta on 100%! Hea perekond + meie tuttavad elavad ka seal läheduses!
Ok, hakkan varsti kogudusse minema..
7.1.08
mmmmmmmmmmmmm
mmm. Mõtlema paneb.
Kaua ma ikka üritan.
Ja Maria, aitäh nende lausete eest:
"Aga usu mind: millalgi, kui õige aeg käes on, tuleb poiss, kes vb on nii mugavdunud sellega, et kõik teised temaga ühendust võtavad ning ta ise ei vaevugi ühendust võtma, kuid kui ta sind kohtab, on ta sul kui takjas kinni ja otsib ise ühendust ( takja all ei mõelnud ma nüüd päris nii, aga said aru pointist eksole)!
…Sest see õige aeg pole veel käes. Vb Jumal tahab, et sul poleks praegu seda õiget sinu kõrval, kuna sa ei saaks ega annaks piisavalt tähelepanu oma muusikakoolile. Aga vb Jumal just tahab, et sa praegu hoopis sellega tegeleksid.
Peaksid teadma ju seda ütlust, et just siis, kui sa kõige vähem oodata oskad, koputab see õige su õlale ja on sinuga edaspidigi ja alati toetamas!"
PUNKT
Kaua ma ikka üritan.
Ja Maria, aitäh nende lausete eest:
"Aga usu mind: millalgi, kui õige aeg käes on, tuleb poiss, kes vb on nii mugavdunud sellega, et kõik teised temaga ühendust võtavad ning ta ise ei vaevugi ühendust võtma, kuid kui ta sind kohtab, on ta sul kui takjas kinni ja otsib ise ühendust ( takja all ei mõelnud ma nüüd päris nii, aga said aru pointist eksole)!
…Sest see õige aeg pole veel käes. Vb Jumal tahab, et sul poleks praegu seda õiget sinu kõrval, kuna sa ei saaks ega annaks piisavalt tähelepanu oma muusikakoolile. Aga vb Jumal just tahab, et sa praegu hoopis sellega tegeleksid.
Peaksid teadma ju seda ütlust, et just siis, kui sa kõige vähem oodata oskad, koputab see õige su õlale ja on sinuga edaspidigi ja alati toetamas!"
PUNKT
1.1.08
uus on.
It feels great. To be in a year 2008. Tegelikult on selline huvitav rahu südames täna. Mul ei ole ammu rahu olnud. Kui ma praegu jalutama läheksin, siis oleks küll vist üks vaikne hääl peas kordamas, et kõik saab korda kirss. Ja et uus on ees. Ära vaata tagasi.
Ma igatsen Vaari järgi. Ta on nii ilus piltidel. Ok, usun, et päriselus veel parem! Ta on ju niiiiniii kallis. Meie Vaarikas! :)
Ok, lähen võtan näomaski maha! :P
tsau
Ma igatsen Vaari järgi. Ta on nii ilus piltidel. Ok, usun, et päriselus veel parem! Ta on ju niiiiniii kallis. Meie Vaarikas! :)
Ok, lähen võtan näomaski maha! :P
tsau
15.12.07
Ninasarvik!
- Kirsu Kahe Takti päeval!Aeg lendab. Nagu lind, ainult poole kiiremini.
Juba on käes 15.detsember, kõigest nädal selle aasta jõuludeni. Tulevad vist mustad? Kuigi lootus ju jääb, et ehk sajab ka midagi valget sealt taevast lõpuks alla.
Kuna ma kirjutan nii vähe siia, siis igakord kui tuleb tahtmine jälle end veidi avada, on umbes 100 sündmust ja üritust eelmisest korrast juurde tulnud ja ma ei jõua sellest kõigest kohe kindlasti rääkida.
On olnud võistlusi, konkursse, esinemisi, kontserte jms. Olen käinud koguduses, noortekal, jõulupeol, Tallinnas, Türil, kaubamajas, balletti vaatamas... =)
Kõige meeldejäävam sündmus viimati oligi Kaks Takti Ette. No tänu Andrele sain ka maitse suhu. Andre Hein (Elleris II-l kursusel, pop-jazz, ka urseli õpilane) sain viimase 6 finalisti sekka ning siis tuli teha omabändi voor. Vinge, sest mind kutsuti taustalaulu laulma. Nüüd saan ka ära õelda siis, et mul on kaamerad näos olnud ja Eesti kuulsused vastu jalutanud terve päeva. See aga sellest. Kogemus iseenesest oli ju hää!
Mis veel siis? Kuna kohe kohe on ju jõuluvaheaeg algamas, siis räägiks ehk veidike ka koolist. Hinded on korras (no tubli tüdruk, nagu ma olen...), viimane erialaarvestus on veel tulemas järgmisel teisipäeval ja siis võin õelda VABADUS! Ja ehk ka tunda selle sõna maitset oma keelel. Kuna meie kool algas ju nädal varem teistest koolidest ja on siiamaani kestnud ilma ühegi vaheajata siis on päris raske vastu pidada. Kuid olen hakkama saanud! =) Palju asju on siiamaani, mis mulle kooli juures ei meeldi, kuid umbes samapalju või rohkemgi õnneks meeldib. Seega hea kaalub vähemalt siiamaani halva üle! Ma kujutan ette, et kui ma peale 3 aastat õpinguid veel midagi kobisen, siis olen ma ise juba süüdi. Ma saan nii palju kogemusi, elamusi ja praktikat, et see on uskumatu. JULGUS muudkui koguneb minusse.
Inimesed mu ümber on ehk veidi pealiskaudsed, kuid võib-olla on asi siiski minus. Ma ei tea! Lihtsalt kui mu kõige kallimad on ära kuskil, reisimas, kodus vms, siis olen ma enamasti Tartus üksi ja KUI ma ise juhuslikult kellegagi ühendust ei suvatse võtta, siis olengi üksi. On olnud õnnelikke hetki, kus mind on külla kutsutud (MARIS, see päev oli nii vahva)... Ok, ma ei hakka melanhoolseks muutuma, see selleks. Kuid vahel tahaks, et ma ei oleks see inimene, kes ise end teistele külla kutsub! Olen jõudnud järeldusele, et jah pealiskaudsus on meis kõigis sees ja see teeb so feaking angry´ks mind!
KUID veidi positiivsemalt poolelt. Vaaru kallis läks Kanadasse, tähendab see on nii neg. kui pos. Minu jaoks kahtlemata neg, sest ma igatsen teda. Kuid see kallike vajas äraminekut ja kuidas veel. Siis mu emme-issi on üldse Aafrikas, jajah :D AH et mis nad seal teevad ve? No küsi neilt! Essu jätsid koju, Gerlika hoiab! Ps! Kes veel ei tea, siis Maria elab ka meil (mu vanemaid tundes peaksite mõistma seda).
Ma tänan Jumalat et ma koju tulin eile, sest pisiEssu läks öösel hüsteeriasse. Hoidsin teda nii enda vastus, siis jäi tuttu uuesti ja siis valvasime teda gerlikaga kordamööda. Ehk siis öö üleval. Nii mul viimasel ajal ongi... Ei saa magada. Siis kui tahaksin, siis aetakse üles või ei jää lihtsalt. Elu ei ole kerge. Elu on lihtsalt elu, oma kiuksude ja raskete olukordadega!
Mis veel siis? Huh, mu oma elu on praegu üks MESS. Sõna otseses mõttes. Raske on jääda iseendaks, maailm tormab peale. Käisin vaatamas sellist etendust nagu NINASARVIK, kus kõik inimesed muutusid lõpuks ninasarvikuteks. Ma tunnen nagu mina oleksin ka muutumas ninasarvikuks, üheks sellest hallist massist, mis mulle iga päev tänaval vastu kõnnib. Ja kas ma siis tahan? NO ei, kuid mingi osa minust samas tahab, sest nii tundub lihtsam. Metsa, kas see on siis tõesti see tee, mida mööda ma tahan käia? Me vajame inimestena lähedust, ja kui me ei saa seda oma kõige kallimatelt, siis läheme me otsima mujalt. Ja seni otsime, kui tuleb mingi asendusaine, mis on tegelikult CRAP.
Huhuh. Läks jälle kurvaks jah? Head Jõulumeeleolu ma luua ikka ei oska. Ja ega eriti ei taha ka.
tsau praegu. Kunagi jälle! :)
1.11.07
31.10.07
No olgu!
Mu lemmik numps! Ta tuleb ja poeb sulle kell 8 kaissu ja siis hakkab kallistama ja musitama! Mida veel hommikul vaja oleks? :PMa ei kirjuta täna nii vihast blogi! Punkt.
Tegelikult igatsen ma oma issi järgi. Ta on kolm nädalat Venemaal olnud ja no kohe kuidagi ei jõua tagasi. Auto läks reisumeestel katki ja peavad rongiga tulema, mis tähendab, ET ehk peaksid nad selle nädala lõpus jõudma... Jama on see, et ma suht selle pärast tahtsin koju tulla kolmeks päevaks, et ma issi ka ära näeksid, kuid eks teinekord. Ma pean täna Tartu ikka tagasi minema. Homme on kool. PALJU kooli! :D See on see, kui mõned õpetajad, kes kaaaugel Tartus elavad, haigeks jäävad ja siis tahavad oma tunde järgi teha! s.t. seda, et nad tahavad oma tunde TOPELT järgi teha, ehk siis seda, et see neljap.reede on mul umbes 8 jazziajalugu! urgh, exciting! :P
am. Mis veel siis... Ma sain lõpuks mõned päevad ka magada eelmise nädala jooksul. Thank u Jesus! Üks öö oli veel eriti vinge. Ta ei norsanud öö läbi ja NII kui ma üles ärkasin, hakkas ta norskama. Super ju, sest mina ei maganud sel hetkel enam! Norms.
Ja kui hästi läheb, siis............. saate seda hiljem teada! :)
Olen kodus veidi õppinud, kuid harjutada siin ju ei saa. Süüa saab teha hoopis, kooki ja kana ja putru ja suppi! :D Ja palju magusat!
Ma tahaksin tööd. Sellist tööd, mis võimaldaks mul kooliga aktiiivselt edasi tegeleda ja samal ajal rahulikult töötada! Ma ei suuda enam näha, et mu raha neile paanikat tekitab! No minu silmade läbi. Nad ise seda ei ütle, kuid iga kuu ikka oma 20.aastase tütre eest hoolt kanda, kes mujal õpib, on liiast... Yeayea, nad hoolivad minust, kuid neil on ka oma vajadused. Ja Estri vajadused. seega I need some kind of job! Ma vajan näha, et ma saan ka ise hakkama. Kes võtab aga poole kohaga tööle ja annab valida ka veel, millal sina töötad? oehehk.
anyways... Reede siis jälle Piiblikool. MUIDE, KES IGANES SA SEDA BLOGI LOED, siis reedel on avatud loeng Maranata majas Tartus kõigile, ja tegelikult saab see olema rohkem nagu supervinge noortekas! :P
Ja 16-18.November on Elusõnas noortekonverents! sellest lähemalt küsige mult isiklikult! SEE saaab ka super olema! :)
Nii, ja ma lähen nüüd! Ma ei tea ainult kuhu...
:P
24.10.07
METSA
...ta norskab nagu vana mees. Ja see ei ole naljakas, pole kunagi olnudki. Ma olen see nädal Tartu tulekust saadik magamata, nii umbes 3 päeva ja ta ütles, et ta on tartus terve nädal. TERVE NÄDAL. Jube. Mis see tähendab, et ma olen terve nädaaaaala magamata ve? Päris hea. Ma ei suuda. Ma hakkan palvetama uue koha pärast või selle pärast, et ta ära koliks, sest ma ei saa nii. Alguses elasin üle, kuid kaua võib? Ma tahan magada ja elada normaalse inimese elu, kuid see pole normaalne. Ma ei ole kunagi talunud norskavaid inimesi. Ma EI abiellu norskava mehega, sest sama hästi võin ma siis hakata teises toas magada ja kus see abielu siis on?
Ok, ma olen jah veidi pissed praegu. Ja ma ei tea, mis saama hakkab, kuid mitte nii. Kolin tagasi Türile. OEH.
Ma tahan oma kodu. Oma kööki. Oma wc-d ja vannituba, mida rõõõõõmuga koristan. Mitte nii nagu siin, et AINULT mina koristangi. Vaevalt, et kedagi teist üldse huvitaks.
Kui ma magada ei saa, siis ma ei oska midagi õelda.
ok. ma ei viitsi hetkel.
pole tuju.
Ok, ma olen jah veidi pissed praegu. Ja ma ei tea, mis saama hakkab, kuid mitte nii. Kolin tagasi Türile. OEH.
Ma tahan oma kodu. Oma kööki. Oma wc-d ja vannituba, mida rõõõõõmuga koristan. Mitte nii nagu siin, et AINULT mina koristangi. Vaevalt, et kedagi teist üldse huvitaks.
Kui ma magada ei saa, siis ma ei oska midagi õelda.
ok. ma ei viitsi hetkel.
pole tuju.
21.10.07
"Dutch pink and Italian blue"
-Sügis
What a heck? Kas jälle on tõesti terve kuu möödas sellest, kui ma viimati kirjutasin? Hahha, päris hea siis, ma kirjutan niiii kohutavalt vähe, et selline tunne, kas sellel blogil on üldse mõtet või pole? :D
Aga Olgu, ma vahepeal siis kriban jälle.
Täna on pühapäev ja hea päev, sest ma olen veel kodus.
Tegelikult homme on ka hea päev, sest ma olen siis Tartu kodus.
Huh, räägiks siis veits lähemalt ka Tartu elust?
Olen end seal siis sisse seadnud päris hästi ja pärast kahte kuud võib õelda, et tunnen end üpris koduselt, kuna mu ümber on inimesed, kes on mind aidanud 100% ja mu kõrval olnud. No ma pean kolm nime ära mainima: Vivia, Ede ja Siki, te olete no niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii head! :) Ja ma ei tea, mis ma Tartus teieta peale hakkaksin, teist Viviat ei leia kuskilt (krooks?) ja Ede ja Siki on mu Maranata õed! Mis muud? :)
Ja siis mu kodu on nüüd lõplikult? (hahah, vbl) veidiks vähemalt seminari ühikas. anyways, see on küll peaaegu Tartu linnast väljas ja mis kõike muud, KUID seal on odav ja üsna korralik olla. Ma maksan enne 900 kuus üüri ja elan peaaegu linnaääres, kui 2000 ja tuba on kui tikutoos ja kööki pole. Nja, ega seminaris ka kõik kiita pole, kuid parim variant siiani siiski ja VIVVU elab seal :) Super. Ja ma küll elan umbes 40-45 aastase tädiga koos, kuid ta on ehk 3 päeva nädalas vaid seal ja siis ka ainult öösiti, ta käib kogu aeg tööl. Ja ta on kristlane- VÄGA positiivne ja väga sõbralik! =)
Siis on veel kooliteema. Ma laulan, see peaks ju kõik ütlema? Need, kes mindteavad, teavad ka seda, et muusika on mu kirg, laulmine on mu kirg. Jah, ja ma saan seda õppida, mida veel tahta? Oeh, oleks see nii kerge ainult siis. Kuid ma teadsin, et raske saab ka olema. Kas on mõni 20 aastane, kes järsku peab hakkama 0-st solfedzot õppima hakkama ja selles NIII hea on? Ma küll ei tea. Ja oma vanadest laulmistharjumustest on niiiii raske lahti saada. Kui ikka valesti laulda üpris tihti, siis on see harjumus sees ja seda annab välja juurida. Kirss, nüüd pane oma tugi tööle ja lihtsalt HARJUTA. ja klaverit on ka raske hakata nullist klimberdama. Kuid eks ta ole, everything has its faults and hard things. Ja pealegi, see ongi see, mida ma tegema läksin, ÕPPIMA ja ma ei kavatse alla anda. Ja ma ei kavatse lahkuda enne, kui JUmal on mulle õelnud midagi muud teha ja uued uksed avanema hakkavad. Lihtsalt nii kaua kavatsen ma seda rada jätkata. Enne kui mu südamesse midagi muud ei tule! :)
Raske on ka sellega, et ma pean järsku NII teistsugust muusikat tegema ju. Varem oli vaid ülistus muusika, kristlik gospel jms... Ja nüüd jazz, blues, bossanova ja ka gospel, jms. Ja no enamus muusikat on ju ilmalik. KUID ma läksin sinna kooli omade eesmärkide ja unistustega ja ma ei saa lahti lasta. Ma pean tugev püsima! Ma tean ju, et elu ei olegi kerge ja igasuguseid mägesid peab ületama, et kuhugi jõuda. Ma kavatsen sinna kuhugi jõuda!!!!!!
Nja, mu üks lugu on üleval--- www.oja.pri.ee/ursel (At Last-kirsika)---see on küll VÄGA algeline ja vaid selleks, et see saata ühele võistlusele, nad selle põhjal valivad, kas ma pääsen edasi või ei ja eks siis paistab. who knows. Anywaaays mis ma ikka ütlen, laul on linti lauldud kolme korraga ja väga kiirustades.
tatataaa, all that jazz.
Vahepeal on paaaras ports asju juhtunud; Tartus hakkas nt. Piiblikool noortele kord kuus 3 päeva. Siis ma olen ühe korra Shakespeare kohvikus esinenud. Varsti tuleb elusõna noorte konverents. Eelmine reede-laupäev olime Tallinnas_Hillsong oli Eestis. Siis käisin Rainbowjazzil. Mis veel? OEH, palju on veel olnud. Ma ei mäleta enam.'
Ja tegelikult tahtsin ka lihtsalt seekord kirjutada, ET JUMAL ON USTAV. Jumal on hea. Jumal on loonud selle mulla, kus me seisame iga päev. Jumal on parim ja Ta ei ole mind jätnud. Ta ei saakski mind jätta, Tema iseloom on armastus ja see ei hülga kunagi. Minu issi ei jäta mind. Ei Tartus, Türil ega kuskil mujal. Ma lihtsalt tahtsin seda õelda! :)
-cherryberry
21.9.07
WOW, TERVE KUUUUUU
"One must ask birds and children how cherries and strawberries taste like..."
jah, terve kuu juba blogita. Seda viga peab vist parandama, muidu ma unustangi selle koha ära ja see vist küll eriti hää poleks jah?. Anyways olen hetkel kodus ja rohkem aega, seega otsustasin veits arvuti taga istuda ja endast veidi kribada. Olen tõbine, nii igas mõttes. Kõhus on paha, nohu on jms nipetnäpet ja kui ma end nüüd ka terveks ei ravi, siis millal veel? Ma kohe ei teagi, mida õelda.
Kool on nüüdseks siis umbes kuu peal olnud. JA see on super. Kõik on hea. Tähendab on ka palju sellist, millega ma rahul ei ole ja ei saakski olla, kuid enamustest asjadest saab üle vaadata või silma kinni pigistada. Mis tähendab, et enamusega olen siiiiiiski häppi. Kooli õhkkond on meeldiv, inimesed on sõbralikud ja mu oma pop-jazz lauluosakonna kaaasseltsimehed on (Y). VÄGA sõbralikud ja toredad. I am happy to have them on my class. Seega teeb see asja juba lihtsamaks. Siis koolist veel niipalju, et kui keegi vabatahtlikult tahab mulle solfedzot õpetada, PALUN VÄGA. mina olen siin ja sina tule ka siia ja õpeta mulle. Päriselt, it wasnt a joke. It was for real. Raske on mul, kohe 100% raske ja ei tundu ka kergemaks minevat. Vot nii siis. Kuid erialatunnid, ehk siis laulmise tunnid Urseliga LÄHEVAD hääääääääste. Ma olen arenenud juba, tähendab, kui nii saab õelda. Kuid seda küll, et tunnen, et need tunnid lähevad väga asja ette ja ma ei ole sinna kooli siiski niisama läinud. Mingist hetkest hakkavad pisikontsertid ja etteasted jms tulema ja siis võistlused jms. Põnev on.
JA Tartus ei saakski igav hakata. Selliste inimestega, nagu Siki, Ede, Vivia jne. Oeh, mind võeti kohe omaks. Jumal on ustav ja mõnele palvevastusele sai kohe vastuse väga armsate inimeste läbi. Ma tean, et ilma nendeta ei tunneks ma end Tartus nii kodus kui praegu. Seega jah...
Aga ega kui ma üldiselt kirjutan, siis ma ei hakkkaksi seekord väga detailidesse laskuma. Olen end Seminari kenasti sisse seadnud, toa enda nurga hubaseks teinud ja saan hakkama ehk. ;)
Oeeh, ma juba ei viitsigi praegu rohkem kirjutada, kuidagi lühikeseks need blooooogid jäänud, aga suva, kes mind teavad, need teavad niikuinii rohkem kui kõik teised teadma peavad.
tsau
jah, terve kuu juba blogita. Seda viga peab vist parandama, muidu ma unustangi selle koha ära ja see vist küll eriti hää poleks jah?. Anyways olen hetkel kodus ja rohkem aega, seega otsustasin veits arvuti taga istuda ja endast veidi kribada. Olen tõbine, nii igas mõttes. Kõhus on paha, nohu on jms nipetnäpet ja kui ma end nüüd ka terveks ei ravi, siis millal veel? Ma kohe ei teagi, mida õelda.
Kool on nüüdseks siis umbes kuu peal olnud. JA see on super. Kõik on hea. Tähendab on ka palju sellist, millega ma rahul ei ole ja ei saakski olla, kuid enamustest asjadest saab üle vaadata või silma kinni pigistada. Mis tähendab, et enamusega olen siiiiiiski häppi. Kooli õhkkond on meeldiv, inimesed on sõbralikud ja mu oma pop-jazz lauluosakonna kaaasseltsimehed on (Y). VÄGA sõbralikud ja toredad. I am happy to have them on my class. Seega teeb see asja juba lihtsamaks. Siis koolist veel niipalju, et kui keegi vabatahtlikult tahab mulle solfedzot õpetada, PALUN VÄGA. mina olen siin ja sina tule ka siia ja õpeta mulle. Päriselt, it wasnt a joke. It was for real. Raske on mul, kohe 100% raske ja ei tundu ka kergemaks minevat. Vot nii siis. Kuid erialatunnid, ehk siis laulmise tunnid Urseliga LÄHEVAD hääääääääste. Ma olen arenenud juba, tähendab, kui nii saab õelda. Kuid seda küll, et tunnen, et need tunnid lähevad väga asja ette ja ma ei ole sinna kooli siiski niisama läinud. Mingist hetkest hakkavad pisikontsertid ja etteasted jms tulema ja siis võistlused jms. Põnev on.
JA Tartus ei saakski igav hakata. Selliste inimestega, nagu Siki, Ede, Vivia jne. Oeh, mind võeti kohe omaks. Jumal on ustav ja mõnele palvevastusele sai kohe vastuse väga armsate inimeste läbi. Ma tean, et ilma nendeta ei tunneks ma end Tartus nii kodus kui praegu. Seega jah...
Aga ega kui ma üldiselt kirjutan, siis ma ei hakkkaksi seekord väga detailidesse laskuma. Olen end Seminari kenasti sisse seadnud, toa enda nurga hubaseks teinud ja saan hakkama ehk. ;)
Oeeh, ma juba ei viitsigi praegu rohkem kirjutada, kuidagi lühikeseks need blooooogid jäänud, aga suva, kes mind teavad, need teavad niikuinii rohkem kui kõik teised teadma peavad.
tsau
23.8.07
haha, ploomid
Ma ei tea kohe, et pean selle ära märkima, mis eile õhtul tegin. Nii, mulle meeldib vahel kuivatatud puuvilju nagu närida, igast, datlid, ploomid, rosinad, pähklid jne jne. Nii, eile õhtul olid kodus ploomid. Ja noh, olin alles eelmine päev nagu ostnud, mõtlesin, et võiks süüa siis. Hakkasin aga siis närima ja umbes peale mingi 10-11-ndat tuli kuskilt imelikku lõhna. Vaatasin siis igaks juhuks kotti ka ja KAMMOOON, kõik need imearmsad ploomid olid valgete täppidega, nagu kärbseseened juba ja haisesid. JAH, NAD OLID HALLITANUD. haha. ma ikka hästi panen. No igaks juhuks palusin ruttu õnnistust Jumalalt, et mul kõht korras oleks jms. No anyway, mida ma ikka ütlen, üks päev osta ja järgmine päev söö hallitanud ploome siis. Et jah... Õnneks jäin ellu. Magasin kenasti 9 tundi järjest ja elan. :D
Aga enam ploome ei osta. Ma ei suudaks neid suu sisse ka võtta! Nüüd on muidugi naljakas, aga jah...
Well, what can I say? Nii, esmaspäeval algab kool. S.t. seda, et pühapäeval asun siis ilustikenasti Tartu poole teele, et öö maranata koguduses veeta. Seal olen ma terve oma esimese nädala arvatavasti, kuna oma ühikasse saan ma alles 3.septembril. Ja tegelikult muutus kõik eelmisel nädalal. Ei elagi enam üksi. Wuhu. Inimestega koos hakkan elama. Aitäh Hanna, et sa mulle seda võimalust pakkusid! :) Ma EI SUUdaks üksi elada.
Ma olen nüüd nädal aega üksi kodus olnud ja see ei ole tore. Kohe üldse pole tore. Igav on ning ei taha ka selle Morriga enam kahekesi olla. Õnneks tuleb vaaru omme koju. Tähendab, mul on küll külalisi käinud, kuid nagu pole ka. Triin, käis ja teisip. tegin pannkoogipeo oma koguduse noortele. Nad on toredad ja mul on kahju ära minna, ma olen nad juba omaks võtnud ja kuidagi vastutus on minul vaikselt ju... Teisipäevad. Aga see on kindel, et olgugi, et Tartu on ees, ma ei suuda neid enam jätta!!!
Seega, kellel veel võimalus, tulge külla! 4 päeva veel ja siit ma läinud olengi.
Nii, mis veel. Ma ei ole üldse usin blogi täitja, ma olen rohkem nagu päris paberi ja pastaka poolt ja ikka oma märkmikusse, mida mitte keegi ei näe mitte kunagi! :D
Ok, siis tahaksin Lätti minna! haha
Siis tahaksin, et mu Taani sõbrad siia tuleksid!
AAA, ja tahaksin, et keegi mulle iga päev süüa teeks!
Ning tahaksin, et maailm oleks parem paik ja sõdu poleks!
Ok, see läheb liiale... Ei, tegelikult pole asjad nii hullud ka, et ma ise hakkama ei saaks. Ja süüa tahaks ka ikka ise teha, aga nii, et kellelegi teisele ka. Mulle meeldib paljudele süüa teha, mitte ainult endale. See pole üldse põnev ju!
Mul on lihtsalt praegu igab ja pole midagi teha, seega ma siia kribangi mingit suvalist teksti jälle.
Ah, olgu ma lähen parem oma tuppa ja hakkan midagi tegema, muidu.........
Aga enam ploome ei osta. Ma ei suudaks neid suu sisse ka võtta! Nüüd on muidugi naljakas, aga jah...
Well, what can I say? Nii, esmaspäeval algab kool. S.t. seda, et pühapäeval asun siis ilustikenasti Tartu poole teele, et öö maranata koguduses veeta. Seal olen ma terve oma esimese nädala arvatavasti, kuna oma ühikasse saan ma alles 3.septembril. Ja tegelikult muutus kõik eelmisel nädalal. Ei elagi enam üksi. Wuhu. Inimestega koos hakkan elama. Aitäh Hanna, et sa mulle seda võimalust pakkusid! :) Ma EI SUUdaks üksi elada.
Ma olen nüüd nädal aega üksi kodus olnud ja see ei ole tore. Kohe üldse pole tore. Igav on ning ei taha ka selle Morriga enam kahekesi olla. Õnneks tuleb vaaru omme koju. Tähendab, mul on küll külalisi käinud, kuid nagu pole ka. Triin, käis ja teisip. tegin pannkoogipeo oma koguduse noortele. Nad on toredad ja mul on kahju ära minna, ma olen nad juba omaks võtnud ja kuidagi vastutus on minul vaikselt ju... Teisipäevad. Aga see on kindel, et olgugi, et Tartu on ees, ma ei suuda neid enam jätta!!!
Seega, kellel veel võimalus, tulge külla! 4 päeva veel ja siit ma läinud olengi.
Nii, mis veel. Ma ei ole üldse usin blogi täitja, ma olen rohkem nagu päris paberi ja pastaka poolt ja ikka oma märkmikusse, mida mitte keegi ei näe mitte kunagi! :D
Ok, siis tahaksin Lätti minna! haha
Siis tahaksin, et mu Taani sõbrad siia tuleksid!
AAA, ja tahaksin, et keegi mulle iga päev süüa teeks!
Ning tahaksin, et maailm oleks parem paik ja sõdu poleks!
Ok, see läheb liiale... Ei, tegelikult pole asjad nii hullud ka, et ma ise hakkama ei saaks. Ja süüa tahaks ka ikka ise teha, aga nii, et kellelegi teisele ka. Mulle meeldib paljudele süüa teha, mitte ainult endale. See pole üldse põnev ju!
Mul on lihtsalt praegu igab ja pole midagi teha, seega ma siia kribangi mingit suvalist teksti jälle.
Ah, olgu ma lähen parem oma tuppa ja hakkan midagi tegema, muidu.........
14.8.07
Faitful Father
The Lord is FAITHFUL and slow to anger, He is RICH in LOVE, He is GOOD TO ALL!
Ma tahaksin praegu hüüda, kuulutada kogu maailmale, kui imeline Jumal on. Mh, küllap on see asi liiga isiklik, mis minuga eile juhtus, kuid ma võin õelda, et Jumal armastab mind ülevoolavalt. Ta on minuga olnud igal sammul ja eilne päev on tuline tõestus Jumala armust. Tema lihtsast viisist, kuidas asju lahendada... Ma ei saa täpsemalt rääkida...Kuid ma saan õelda, et igas asjas usaldage Jumalat. Nii pisiasjades, kui suurtes küsimustes. Ta lahendab iga olukorra. Ta toob välja igast haigusest. Ära ole liiga uhke, et küsida oma vastuseid temalt. Mina olen liiga tihti seda. Jah, just uhke. Liiga uhke, et midagi oodata. See on uhkus. See on mitteusaldamine.
Aga jah, see muudab kindlasti mu elu. Juba pühapäev algas Jumala juhtimises ja usun, et midagi muutus mu sees. Well, võin vaid õelda, et vahel juhib Jumal selgemalt kui kunagi varem!
Igal juhul Kiitus Issandale ja tean nüüd 100%, et Talle tõepoolest ei ole midagi võimatut!
Täna, 14.August, on Estril sünnipäev, täiesti 2-aastane ongi nüüd. Juba. Ta alles sündis ja nüüd ongi 2. See tähendab nii paljut, sest täpselt kaks aastat tagasi muutus meie pereelu täiesti kardinaalselt. Kõik on nii teine nende kahe aastaga olnud. Õhkkond on kohati kindlasti närvilisem olnud ja raskem on toime tulla, kuid saan käsi südamel õelda, et eks Essu siiski üks imelaps ole ja õnnistus. Ta on väike päike, kes narema oskab ajada ja väike röövel, kes nutma paneb. Igal juhul PALJU ÕNNE ESTRILE! Kalli-kalli
Siis, umbes kahe nädala pärast algab minu elus uus etapp. Kolimine Tartumaale. Sain ju Tartusse Elleri Muusikakooli pop-jazz laulu osakonda sisse, mis tähendab, et järgmised neli aastat minu elust on muusika õppimisel pühendatud. Super. Ma olen rahul sellega, et selline pühendus tuleb teha. Kuid asi, millega ei ole rahul, on see, et ma pean üksi elama. Vastand täielikult eelmisele aastale, kui ma elasin 5 tüdrukuga pluss mina ühes toas. See oli super aeg. Sellist funni ja nuttu. Haha. Aga igal juhul annab midagi sellist enam kogeda. Ja nüüd, üksi? Mul on suur küsimärk selle koha pealt veel peas...
SIIS käisin ühes imelises pulmas vahepeal. Andrus-Helen, palju õnne teile ja suured ja soojad kallistused!
Aga olgu. Ma praegu lõpetan, sest ma olen väsinud, veidi ärritunud jms täna. Veits magamata öö on seljataga ja igast muud ka. Aga olgu, tsau-pakaa...
Ma tahaksin praegu hüüda, kuulutada kogu maailmale, kui imeline Jumal on. Mh, küllap on see asi liiga isiklik, mis minuga eile juhtus, kuid ma võin õelda, et Jumal armastab mind ülevoolavalt. Ta on minuga olnud igal sammul ja eilne päev on tuline tõestus Jumala armust. Tema lihtsast viisist, kuidas asju lahendada... Ma ei saa täpsemalt rääkida...Kuid ma saan õelda, et igas asjas usaldage Jumalat. Nii pisiasjades, kui suurtes küsimustes. Ta lahendab iga olukorra. Ta toob välja igast haigusest. Ära ole liiga uhke, et küsida oma vastuseid temalt. Mina olen liiga tihti seda. Jah, just uhke. Liiga uhke, et midagi oodata. See on uhkus. See on mitteusaldamine.
Aga jah, see muudab kindlasti mu elu. Juba pühapäev algas Jumala juhtimises ja usun, et midagi muutus mu sees. Well, võin vaid õelda, et vahel juhib Jumal selgemalt kui kunagi varem!
Igal juhul Kiitus Issandale ja tean nüüd 100%, et Talle tõepoolest ei ole midagi võimatut!
Täna, 14.August, on Estril sünnipäev, täiesti 2-aastane ongi nüüd. Juba. Ta alles sündis ja nüüd ongi 2. See tähendab nii paljut, sest täpselt kaks aastat tagasi muutus meie pereelu täiesti kardinaalselt. Kõik on nii teine nende kahe aastaga olnud. Õhkkond on kohati kindlasti närvilisem olnud ja raskem on toime tulla, kuid saan käsi südamel õelda, et eks Essu siiski üks imelaps ole ja õnnistus. Ta on väike päike, kes narema oskab ajada ja väike röövel, kes nutma paneb. Igal juhul PALJU ÕNNE ESTRILE! Kalli-kalli
Siis, umbes kahe nädala pärast algab minu elus uus etapp. Kolimine Tartumaale. Sain ju Tartusse Elleri Muusikakooli pop-jazz laulu osakonda sisse, mis tähendab, et järgmised neli aastat minu elust on muusika õppimisel pühendatud. Super. Ma olen rahul sellega, et selline pühendus tuleb teha. Kuid asi, millega ei ole rahul, on see, et ma pean üksi elama. Vastand täielikult eelmisele aastale, kui ma elasin 5 tüdrukuga pluss mina ühes toas. See oli super aeg. Sellist funni ja nuttu. Haha. Aga igal juhul annab midagi sellist enam kogeda. Ja nüüd, üksi? Mul on suur küsimärk selle koha pealt veel peas...
SIIS käisin ühes imelises pulmas vahepeal. Andrus-Helen, palju õnne teile ja suured ja soojad kallistused!
Aga olgu. Ma praegu lõpetan, sest ma olen väsinud, veidi ärritunud jms täna. Veits magamata öö on seljataga ja igast muud ka. Aga olgu, tsau-pakaa...
23.7.07
:) tegelikult...
... ei ole need asjad nii hullud ka.
Seletaks siis veidi. Nii, ma olin aasta aega teist eemal. Kuid kes teab, kes mitte, ei olnud see aasta vaid aasta. See algas 3 aastat tagasi. Ja kolm aastat ilma inimesteta mu kõrval on pikk aeg. Seetõttu ongi vaja harjuda, et minust hoolitakse siiski. Ja ehk jah see eelmine blog oli veidi karm, kuid samas ju tõsi. Ma pean õppima uuesti. Ja algama uuesti. See suvi on paljutõotav juba olnud ja tegelikult ma naeratan praegu, sest üks tüdruk küsis minult, kas ma tõesti arvan, et keegi ei hooli minu blogidest jms?
Ok, point on selles, et ma olin ehk tõesti liiga skeptiline selle tagasitulekuga, kuid ma ei oska midagi muud õelda. Mul oli seal hea ja ma sain oma kõrvale inimesed, kes mind toetasid. Mul olid seal sõnad ja õlad, kelle najal nutta. Mul oli seal naer ja armastus. Ja siin seda ei olnud 2 aastat enne Taani minekut. Seega ehk on praegu jälle algus. Ma olen kuhugile minemas, ja arvatavasti eluaeg. Seega olgu asjad kuidas nad on, inimesed õpivad.
Mina õpin.
Nii, vahepeal on jälle toimunud erinevaid asju, kuid peamine on see, et ma võtan praegu väga aeglaselt. Üks päev korraga ja üks samm korraga. Eile pärast seda, kui ma Türi pargis olin laulnud, tuli üks hea sõber minu juurde ja ütles, et ta hakkas nutma mu laulu ajal. Et see laul tuli südamest ja ma ei teadnud, mida öelda talle. Ma ei osanud end seletada, sest laulmine on ainuke asi, kus ma tunnen end omas elemendis. Seal ei ole teesklust, sest see tulebki südamest ju.
Tartu, ma küll kolin sinna, kuid vaikselt hakkan aru saama, et asi ei ole kohas, kus ma elan, vaid kohas, kus mu süda on. Kui ma olen kindel Jumalas, on mul hea igal pool. Mida rohkem ma klammerdun ja end Talle annan, seda kindlam on mul olla nii Taanis, Türil kui ka Tartus. Ei ole oluline linn, vaid Jumal. Ei ole olulised teiste arvamused, vaid Jumala oma. Minu jaoks.
Anyways. Ma ei kirjuta ka seekord midagi pikka, kuid südamest tuli see kindlasti.
tsau.
You can Take the world, just give me YOU!
Seletaks siis veidi. Nii, ma olin aasta aega teist eemal. Kuid kes teab, kes mitte, ei olnud see aasta vaid aasta. See algas 3 aastat tagasi. Ja kolm aastat ilma inimesteta mu kõrval on pikk aeg. Seetõttu ongi vaja harjuda, et minust hoolitakse siiski. Ja ehk jah see eelmine blog oli veidi karm, kuid samas ju tõsi. Ma pean õppima uuesti. Ja algama uuesti. See suvi on paljutõotav juba olnud ja tegelikult ma naeratan praegu, sest üks tüdruk küsis minult, kas ma tõesti arvan, et keegi ei hooli minu blogidest jms?
Ok, point on selles, et ma olin ehk tõesti liiga skeptiline selle tagasitulekuga, kuid ma ei oska midagi muud õelda. Mul oli seal hea ja ma sain oma kõrvale inimesed, kes mind toetasid. Mul olid seal sõnad ja õlad, kelle najal nutta. Mul oli seal naer ja armastus. Ja siin seda ei olnud 2 aastat enne Taani minekut. Seega ehk on praegu jälle algus. Ma olen kuhugile minemas, ja arvatavasti eluaeg. Seega olgu asjad kuidas nad on, inimesed õpivad.
Mina õpin.
Nii, vahepeal on jälle toimunud erinevaid asju, kuid peamine on see, et ma võtan praegu väga aeglaselt. Üks päev korraga ja üks samm korraga. Eile pärast seda, kui ma Türi pargis olin laulnud, tuli üks hea sõber minu juurde ja ütles, et ta hakkas nutma mu laulu ajal. Et see laul tuli südamest ja ma ei teadnud, mida öelda talle. Ma ei osanud end seletada, sest laulmine on ainuke asi, kus ma tunnen end omas elemendis. Seal ei ole teesklust, sest see tulebki südamest ju.
Tartu, ma küll kolin sinna, kuid vaikselt hakkan aru saama, et asi ei ole kohas, kus ma elan, vaid kohas, kus mu süda on. Kui ma olen kindel Jumalas, on mul hea igal pool. Mida rohkem ma klammerdun ja end Talle annan, seda kindlam on mul olla nii Taanis, Türil kui ka Tartus. Ei ole oluline linn, vaid Jumal. Ei ole olulised teiste arvamused, vaid Jumala oma. Minu jaoks.
Anyways. Ma ei kirjuta ka seekord midagi pikka, kuid südamest tuli see kindlasti.
tsau.
You can Take the world, just give me YOU!
20.7.07
20.Juuli punkt
.jpg)
Oh, mõtlesin ka vahepeal kirjutada, ma ei teagi, kuidas mul viimasel ajal ei ole üldse tuju olnud blogi pidada, kuid njah, aeg on kiire ja aega on võimatu seletada, seega ma ei teagi…
Täna, 20.juulil, kell 13:16 saan ma täie selguse juures öelda, et ma ei ole endas veel selgusele jõudnud. Haha, päris hea lause tuli kokku tegelikult.
Ja tahtsin ka seda kirjutada, et ma ei ole kunagi seda blogi kellegi teise pärast pidanud. Ehk ma küll Taanis olles seda tegin, et veits ülevaadet oleks, kuid enamasti teen seda siiski enda pärast. Ja vahel ma mõtlen, et kes seda üldse loeb? Kes on sellest üldse huvitatud, vb 1 kord kuus mõni uudishimulik viskab siia pilgu peale, kuid vaevalt sedagi enam. Suvi on, ja inimene, kes arvuti taga oma aega raiskab, on imelik. Ehk siis mina olen imelik! :D
Elu läheb nagu linnulennul. Alles ma tulin Taanist koju ja olin kurb ja nüüd ma tulin jälle Taanist koju ja olen kurb. Ma tean, et ma ei pruugi vähemalt poolt neist toredatest inimestest enam kunagi näha. Mitte kunagi. Never again. And it sucks pretty bad. Ma olin nüüd terve nädala koos oma Tonya ja Marriega Taanis… Meil oli tõesti hea aeg, me nautisime ilma, suurt maja, imelist loodust, lõbustusparki, ülistust, osadust, teed…üksteist. Lihtsalt hea oli. Ja ausalt öeldes oli raske sellesse argipäevaellu jälle tagasi tulla. Nagu Eestisse ma mõtlen, siin on ju jälle teine elu ja aeg. Ja vaja jälle ümber harjuda. Ma tean, et lähen neid mingi aeg veel vaatama ja ehk leiavad nad oma tee Eestisse ühel päeval, kuid meie aasta on möödas. Meie elud lähevad edasi oma radu pidi… Pilte sellest imelisest reisist saab vaadata muidu www.fotoalbum.ee/photos/cherry (haha, nagu keegi ka vaataks, aga suva…).
Igal juhul sain ma siis sisse Tartu Elleri muusikakooli. Seega järgmisest aastast astun ma siis Tartu teid pidi. Jah, oma elu peale. Täielikult. Vanemad jäävad, aga nüüd tuleb ise otsuseid teha. Ja tänu Jumalale selle aasta eest Taanis, mil ma sain aru, et pole mul viga midagi, saan ka ise hakkama, aega võttis, kuid lõpuks suutsin. Ja tean, et suudan ka nüüd! :)
See suvi peaks päris hea olema. Ja ongi olnud siiani! Varsti lähen issiga Lätti kaasa arvatavasti ja siis Soome ehk… siis on ühed super pulmad tulemas ühtedel kallitel inimestel… Ja siis peaks juba kolima hakkama. Ja töötama ehk? :)
Ma ei viitsi kohe üldse pikemalt kirjutadagi. Lihtsalt sest keegi ei viitsi pikki blogisid lugeda, heh, et kas keegi üldse neid loeb? :D
Anyways.
Täna, 20.juulil, kell 13:16 saan ma täie selguse juures öelda, et ma ei ole endas veel selgusele jõudnud. Haha, päris hea lause tuli kokku tegelikult.
Ja tahtsin ka seda kirjutada, et ma ei ole kunagi seda blogi kellegi teise pärast pidanud. Ehk ma küll Taanis olles seda tegin, et veits ülevaadet oleks, kuid enamasti teen seda siiski enda pärast. Ja vahel ma mõtlen, et kes seda üldse loeb? Kes on sellest üldse huvitatud, vb 1 kord kuus mõni uudishimulik viskab siia pilgu peale, kuid vaevalt sedagi enam. Suvi on, ja inimene, kes arvuti taga oma aega raiskab, on imelik. Ehk siis mina olen imelik! :D
Elu läheb nagu linnulennul. Alles ma tulin Taanist koju ja olin kurb ja nüüd ma tulin jälle Taanist koju ja olen kurb. Ma tean, et ma ei pruugi vähemalt poolt neist toredatest inimestest enam kunagi näha. Mitte kunagi. Never again. And it sucks pretty bad. Ma olin nüüd terve nädala koos oma Tonya ja Marriega Taanis… Meil oli tõesti hea aeg, me nautisime ilma, suurt maja, imelist loodust, lõbustusparki, ülistust, osadust, teed…üksteist. Lihtsalt hea oli. Ja ausalt öeldes oli raske sellesse argipäevaellu jälle tagasi tulla. Nagu Eestisse ma mõtlen, siin on ju jälle teine elu ja aeg. Ja vaja jälle ümber harjuda. Ma tean, et lähen neid mingi aeg veel vaatama ja ehk leiavad nad oma tee Eestisse ühel päeval, kuid meie aasta on möödas. Meie elud lähevad edasi oma radu pidi… Pilte sellest imelisest reisist saab vaadata muidu www.fotoalbum.ee/photos/cherry (haha, nagu keegi ka vaataks, aga suva…).
Igal juhul sain ma siis sisse Tartu Elleri muusikakooli. Seega järgmisest aastast astun ma siis Tartu teid pidi. Jah, oma elu peale. Täielikult. Vanemad jäävad, aga nüüd tuleb ise otsuseid teha. Ja tänu Jumalale selle aasta eest Taanis, mil ma sain aru, et pole mul viga midagi, saan ka ise hakkama, aega võttis, kuid lõpuks suutsin. Ja tean, et suudan ka nüüd! :)
See suvi peaks päris hea olema. Ja ongi olnud siiani! Varsti lähen issiga Lätti kaasa arvatavasti ja siis Soome ehk… siis on ühed super pulmad tulemas ühtedel kallitel inimestel… Ja siis peaks juba kolima hakkama. Ja töötama ehk? :)
Ma ei viitsi kohe üldse pikemalt kirjutadagi. Lihtsalt sest keegi ei viitsi pikki blogisid lugeda, heh, et kas keegi üldse neid loeb? :D
Anyways.
14.6.07
:) Kus on kodu?
Vaaru tegi mulle mõned patsid :PNii, mõtlesin vahepeal ühe blogi siis üle pika aja kirjutada. Polegi ammu midagi kirjutanud välja arvatud inglise keelsed kirjad, mida on vist nende kahe nädalaga üle saja kindlasti kokku tulnud… Ma ei oskagi enam eesti keeles korralikult kribada, kuid pole viga. Kõike annab korrata ja üle õppida. Usun, et saan hakkama. :)
Olgu, kaks ja pool nädalat Eestis on ikka pikk aeg olnud. Ma ei teagi kust alustada. Räägiks natuke äratulekust. Ma ei tahtnud. Punkt. See oli kurb ja ma nutsin viimasel päeval.
Lõpetamine oli ilus. Kõik nägid nii buenod välja, et isegi poisid käisid kordamööda tüdrukuid kiitmas või siis eesti keeles ehk meelitamas… Ma tundsin end 100% hästi. Olin ilus ja tean seda! :D Viimastel päevadel üritasin selle kiire melu sees veel aega leida tegevusteks, mis mulle meeldis Taanis teha, kas see oli siis jalgrattasõit või kellegagi jalutamas käimine, kohvikud jms. Suurpuhastust tegime kaks päeva hommikust õhtuni, erinevad piknikud, koosviibimised jms. Kuid lõpetamise õhtu oli ikka super. Õhtusöök, aktus, tunnistused, pärast bankett ning siis välja linna. Stephen ja Dawn (meie parimad õpetajad) leidsid meil baari, kus meile leiti ülemine vaba tuba. Istusime seal, rääkisime nalju… Pärast tagasi sleep-in´, kus ka istusime mingi 4-5-i üleval ning rääkisime, naersime. Ma ei kujutanud ettegi, et järgmine päev ongi minek. Mul ei olnud see kohale jõudnud. Kuid oli. Ja kuidas veel oli. Karm reaalsus jõudis kohale, kui me hommikul Hannaga uksest välja astusime meid paljud saatma, kallistama olid tulnud. Nii paljud arvasid, et me, eestlased, läheme alles teisipäeval, et neil veel aega meiega… pisar.
Nii, ja siiiis Eestisse. Nii, kui lennukist välja astusime Hannaga, pidi palavus meid maha niitma. 30 KRAADI. Ma surin oma saabaste, teksade ning pikkade käistega pluusiga ja dressikaga. Haha, mina ja mu paksud riided. No ega mul olid niigi ülekaalulised kohvrid, paksuks riietega söödetud (tänu Jumalale ilusale mehele, kes kohvreid kaalus ja meile naeratas ja head reisi soovis :P) ning siis oli vaja paksud selga toppida ju. Je-je.
Igal juhul esimene õhtu kodus seoti kohe silmad kinni ja metsa vahele. Jalutasin siis Kikuga üle poole tunni ja siiis koju tagasi, kus mulle oldi väike üllatus mu kallite sõprade (Vaarika eesotsas, musi) poolt korraldatud. Mulle päris meeldis. Kuid olin veits väsinud ja mitte nii aktiivne kahjuks, siinkohal paluks andeks, et ei olnud päris see, kes olla oleks tahtnud.
Ja siis, mis edasi. Olen maal tööl käinud. Kes veel ei tea, kolime maale, Oissu, oma vanaema-vanaisa majja, mis vajab nüüd renoveerimist jms. Ja eks me seal siis remondime jms. Igasugused aiatööd, puudelõhkumised (millest ma jõudsin paariks päevaks end haigeks teha, o jaa. Ärge isegi küsige. Kõhulahtisus peaks kõik ütlema) jne. Palju tööd ja veelkord tööd.
Ning saaremaal jõudsime tüdrukutega (ema ja kaks õtut) ära käia. Seal oli hea. Väga hea. Vaikne, ilus, soe vastuvõtt… head toidud, mida veel tahta, eks...
Ning olen üritanud end kuidagi sisse seada. See ei ole nii kerge. See on tegelikult valulik veidi, leppida mõttega, et ma ei pruugi 50 % neist inimestest enam kunagi näha. MITTE KUNAGI. See on valus. Ja see ka, et neid kõige kallemaid näen ma väga harva!
Järgmise aasta plaanidest on mul veel vara rääkida. Kui keegi tahab teada, küsige ise. Ma ei hakka midagi ette ütlema! ;)
Nii, Eesti. Aga jah. Igal juhul, kes mind näha tahab, tulge külla. Ma teen kooki! IT WASNT A JOKE! :D Ja ma tulen ka, kui kutsuge. Mul lihtsalt võtab aega kuidagi see, et ise kedagi kutsuda jms… :)
Kalikalimussimussi! :P
20.5.07
20.Mai.07
Ma ei usu seda. 1 n2dal veel ja siis me oleme k6ik kadunud oma kodudesse, oma eludesse… I hate it! I really do. I can’t accept the fact that it is really going to happen. It doesn’t make any sense…
Mhnjah. Ma ei kujuta ette, kui palju me viimasel ajal jooksnud ja teinud oleme. Kuid samas on see ok, sest ma ei tea mitte yhtegi kohta, kust ma selliseid kogemusi oma elus veel saaksin. Lihtsalt super, kui yhe s6naga kokku v6tta.
Eilne m2lestus on muidugi k6ige rikkamalt meeles (19.MAI). Taanis on kolmandat aastat Miss Aafrika Denmark valimised toimunud ja seekord arvake 2ra, kus see toimus? LOOMULIKULT SIIN, Culture Center (kes veel aru ei ole saanud, siis selle suure hoone nimi pole kogudus vaid culture center, sest siin toimuvad kogu aeg igasugused erinevad yritused jne jne). Ja loomulikult olid CIMC 6pilased sellega v2ga tihedalt seotud, sest keda muud nad ikka tasuta kasutavad. Yritasin kohe alguses mitte v2ga negatiivne olla ja ausalt 6eldes kujunes see yheks mu k6ige positiivsemaks m2lestuses Taanis, kus me aitama oleme pidanud. Huh, ma ei oska seda kirjeldada... Ok, tegelikult siis 6 tydrukut valiti neid riietustega jms aitama (minaminamina ka) ja siis me eile t66tasime 12 tundi koos missidega. Neid oli 13 ja ausalt 6eldes pole ma ammu enam nii palju naernud. African booties, shake it girl, black man are hot, hello mama... all those African women jokes… it was amazing. P2riselt, see oli nii vahva. Ja me saime omale uued s6brad ja yldse v2ga positiivne oli. Loomulikult saime ka crapi osaliseks, kuid see k2ib iga t66ga kaasas ju! Mina pidin kahte tydrukut aitama ja ma sain k6ige armsamad yldse. Jeijei. Lucky me! V6itja oli l6puks absoluutselt k6igile yllatus, kuid mida iganes. See polnud oliline, sest kogu yrituse eesm2rk oli raha koguda Aafrikasse lastele! Ja nad said hakkama, sest kui umbes 900 inimest tuli ja 300 eek on sissep22s, siis arvestage ise, KUI palju nad teenisid! :)
Aga anyway jah. Ma ei teagi, millest kirjutada. Kas sellest, kui raske mul on endaga hakkama olnud saada v6i sellest, kui v2ga ma igatsen ja janunen Jumala j2rele samas. V6i sellest, mis mind takistab v6i sellest, kuidas Teda leida... ma arvan, et ma ei kirjuta nendest asjadest. Usun, lihtsalt, et pean selle aja ise l2bi k2ima ja omale 6iged valikud siin elus leidma. See ei ole kerge, kuid v22rt!
Olen erinevate inimestega veel viimaseid nn. kohtinguid pidanud ja niisama aega koos veetnud. Alles oli 1.st years party jms. Yhes6naga me yritame k6ike v6tta, mis v6tta annab! Isegi, kui see haiget teeb, et kohekohe on minek. Cat l2ks t2na juba 2ra. Hommikul. Tal on vaja olla kuskil j2rgmine n2dal ja selleks pidi ta t2na minema. Ma t6usin yles, et talle tsauki teha, l2ksin wc-sse ja tagasitulles 6eldi mulle, et ta l2ks.... HUH. See ei olnud hea tunne, kui tydrukule, kellega sa oled 9 kuud koos elanud, ei saagi head aega 6elda... ja sa ei ole kindel, kas sa enam kunagi n2ed teda v6i ei!
Aga igal juhul ma ei oska praegu rohkem midagi 6elda. Ees on kiire n2dal, viimane n2dal, graduation n2dal jms. Lihtsalt ma tean, et see n2dal tuleb hea ja ma v6an sellest k6ik, mis v6tta annab.
Armastan teid, eestlasi, kuid praegu ei taha m6elda sellele, et pean Eestisse tagasi tulema.
Kohtumiseni. Varsti! :)
Mhnjah. Ma ei kujuta ette, kui palju me viimasel ajal jooksnud ja teinud oleme. Kuid samas on see ok, sest ma ei tea mitte yhtegi kohta, kust ma selliseid kogemusi oma elus veel saaksin. Lihtsalt super, kui yhe s6naga kokku v6tta.
Eilne m2lestus on muidugi k6ige rikkamalt meeles (19.MAI). Taanis on kolmandat aastat Miss Aafrika Denmark valimised toimunud ja seekord arvake 2ra, kus see toimus? LOOMULIKULT SIIN, Culture Center (kes veel aru ei ole saanud, siis selle suure hoone nimi pole kogudus vaid culture center, sest siin toimuvad kogu aeg igasugused erinevad yritused jne jne). Ja loomulikult olid CIMC 6pilased sellega v2ga tihedalt seotud, sest keda muud nad ikka tasuta kasutavad. Yritasin kohe alguses mitte v2ga negatiivne olla ja ausalt 6eldes kujunes see yheks mu k6ige positiivsemaks m2lestuses Taanis, kus me aitama oleme pidanud. Huh, ma ei oska seda kirjeldada... Ok, tegelikult siis 6 tydrukut valiti neid riietustega jms aitama (minaminamina ka) ja siis me eile t66tasime 12 tundi koos missidega. Neid oli 13 ja ausalt 6eldes pole ma ammu enam nii palju naernud. African booties, shake it girl, black man are hot, hello mama... all those African women jokes… it was amazing. P2riselt, see oli nii vahva. Ja me saime omale uued s6brad ja yldse v2ga positiivne oli. Loomulikult saime ka crapi osaliseks, kuid see k2ib iga t66ga kaasas ju! Mina pidin kahte tydrukut aitama ja ma sain k6ige armsamad yldse. Jeijei. Lucky me! V6itja oli l6puks absoluutselt k6igile yllatus, kuid mida iganes. See polnud oliline, sest kogu yrituse eesm2rk oli raha koguda Aafrikasse lastele! Ja nad said hakkama, sest kui umbes 900 inimest tuli ja 300 eek on sissep22s, siis arvestage ise, KUI palju nad teenisid! :)
Aga anyway jah. Ma ei teagi, millest kirjutada. Kas sellest, kui raske mul on endaga hakkama olnud saada v6i sellest, kui v2ga ma igatsen ja janunen Jumala j2rele samas. V6i sellest, mis mind takistab v6i sellest, kuidas Teda leida... ma arvan, et ma ei kirjuta nendest asjadest. Usun, lihtsalt, et pean selle aja ise l2bi k2ima ja omale 6iged valikud siin elus leidma. See ei ole kerge, kuid v22rt!
Olen erinevate inimestega veel viimaseid nn. kohtinguid pidanud ja niisama aega koos veetnud. Alles oli 1.st years party jms. Yhes6naga me yritame k6ike v6tta, mis v6tta annab! Isegi, kui see haiget teeb, et kohekohe on minek. Cat l2ks t2na juba 2ra. Hommikul. Tal on vaja olla kuskil j2rgmine n2dal ja selleks pidi ta t2na minema. Ma t6usin yles, et talle tsauki teha, l2ksin wc-sse ja tagasitulles 6eldi mulle, et ta l2ks.... HUH. See ei olnud hea tunne, kui tydrukule, kellega sa oled 9 kuud koos elanud, ei saagi head aega 6elda... ja sa ei ole kindel, kas sa enam kunagi n2ed teda v6i ei!
Aga igal juhul ma ei oska praegu rohkem midagi 6elda. Ees on kiire n2dal, viimane n2dal, graduation n2dal jms. Lihtsalt ma tean, et see n2dal tuleb hea ja ma v6an sellest k6ik, mis v6tta annab.
Armastan teid, eestlasi, kuid praegu ei taha m6elda sellele, et pean Eestisse tagasi tulema.
Kohtumiseni. Varsti! :)
5.5.07
Saturday, May 05, 2007
WOW. Ma istun siin arvuti taga ja m6tlen, mis toimub. Mul on k6igest kolm n2dalat veel j22nud ja ma ei tea, kas ma saan sellest k6igest yldse aru. Lihtsalt imelik. Muudkui l2hevad p2evad ja ma ei tea, kas ma j6uan j2rgi sellele k6igele...
Alles ma ootasin nii v2ga oma synnip2eva ja nyyd see ka l2bi ja 20 ongi k2es.
Igal juhul mis ma siis teinud vahepeal j2lle olen...
22.april oli meil 1.st year girls party. See oli p2ris hea, v.a. see, et eelnevalt olin ma omal p2eva vabaks v6tnud k6huvalu t6ttu ja v2simuse p2rast ja siis leidsin end sealt l6puks. Ma ikka oskan? :)
J2rgmine p2ev l2ksime Marrie ja Rosannaga Priscilla suvemajja terveks p2evaks. Lihtsalt olime eemal sellest k6igest siin ja nautisime ilma. Soe oli ja ta maja meenutas mulle niiiii v2ga mu lapsep6lve, kus ma ka vanas majas elasin jms. Yhes6naga super.
Ja siis oli mul kohting Mariaga j2rgmine p2ev! Ma k2isin k6igepealt koristamas (JA HURRAA MULLE, sest mul on k6igest 8 tundi veel koristada j22nud ja siis on k6ik) ja selle aja jooksul oli ta mulle 6htus66gi teinud ja p2rast vaatasime Hadassah-One Night With the King. This kind of dates are fun because you dont have to think if the guy likes you or not because it is not the question! :D
J2rgmise p2eva 6htu veetsin Amyga, aga sellest hiljem.
Siis j22rgmine p2ev oli meil 6htul ice cream party with Rosanna, Marrie and Sandie. Jeii. Lihtsalt s6ime palju magusat ja puuvilju... ja r22kisime, olime osaduses, naersime ja l2ksime magama! :)
Ja siis tuli reede, kus mind j2rsku paluti mingis lyhidraamas osaleda, mis nagu eriti kerge polnud. Mul l2ks nagu absoluuuuutselt k6ik sassi ja meelest 2ra. Kuid ma ei taha sellest eriti r22kida. Hehe. Lihtsalt oli, mis ta oli. Point oli ainult selles, et saalis oli nagu v222ga palju inimesi. Mis teha, juhtub!
Ja siis tuli juba laup2ev ja kuna me niikuinii iga p2ev midagi koos tegime rahvaga, siis m6tlesime, et v6iks Jessica korteris filmi vaadata ja kooki kypsetada jms. Ja seda me tegimegi mingi 5-6 tydrukuga. Mm, hea oli. Nii film kui kook!
Issver, mida ma pyhap2eval tegin... vaatasin vist j2lle mingit filmi 6htul kellegagi. Ah, ma ei teagi enam... :D
Ja siis tuligi esmasp2ev oma yllatustega. MINU SYNNIP2EV, 30.APRILL. Jei. Igal juhul eelmine 6htu ytles Amy mulle, et ma pekasin kell 11 valmis j2rgmine p2ev olema ja eks ma siis olin. Siis l2ksime me bussi peale ja downtowni. Amy juhatas meid k6iki parki (meid oli l6puks mingi 15-10, ma ei teagi) ja siis olime seal mingi paar tundi. Tegime puuviljasalatit, m2ngisime jalgpalli ja mingit s6nadem2ngu jms. Supppper. Ja siis oli neil mingi yllatus. Mind viidi karaokebaari. Hahahahahahha. Mulle ei meeldi karaoke absoluutselt. Kuid polnud v2ga vigagi. Anyway poole tee peal koju ostsin omale synnakingi (mascara) ja siis tulime tagasi sleep-in. Tegime Amyga koos syya ja vaatasime filmi j2lle. JA SIIS tuli yllatus, millest mul aimu ka polnud. Absoluutselt polnud. Mingi poole filmi ajal kadusin m6ned inimesed 2ra ja mind ei lubatud k66ki ja siis mingi 10 ajal tuli Amy, et l2heme nyyd k66ki. No ma siis l2ksingi ja nii, kui ukse lahti tegin, oli seal kogu CIMC, kaks suurt torti ja palju 6hupalle. Nad kinkisid mulle m2rkmiku, mida Amy oli n2dal aega meisterdanud, kus k6ikidelt oli midagi mulle kirjas jms. See oli vinge. Seee oli alles p2ev. Mu lemmiksynnip2ev yldse!!! Sedasi sain ma siis 20.aastaseks.
Ja mis siis see n2dal toimunud on. Ega eriti midagi. Kolmap2eval oli ainuke p2ev, mis oli v2ga eriline. Amy 6de Ashley 1.surma-aastap2ev. L2ksime kogu kooliga mere 22rde. Olime seal mingi p2ris kaua. Lihtsalt r22ksiime, tegime liivalosse, lasime Ashley auks 6hupallid taeva ja kuulasime jutte Amylt. See oli hea p2ev. 6htul l2ksin Tonyaga downtowny jalgratastega s6itma. See oli v2rskendav...
Ja mis siis eile. Hm. Ylemaailmne Prayerday oli ja siin koguduses oli suuuuuuuuuuuur koosolek. Palvekoosolek. CIMC tegi ettevalmistused ja koristas p2rast. Umbes 5-6 6pilast osales teenistusel, k.a. mina. P2ris huvitav oli, v.a. esimesene tund, kus ma peaaegu magama j2in. Hehe. Juhtub. 6htul vaatasime suuuuurel ekraanil filmi, mis mu m6istuse kohati tuksi keeras. Imelik film oli. V2ga keeruline ja n2rves66v. Ma ei vaataks yksi kunagi sellist filmi. P2rast l6hkes mul silmas veresoon ja 66sel tuli jalga kramp. P2ris selge, et mulle sellised filmid ikka ei sobi. Absoluutselt mitte.
Mis siis veel. Mu seesmine o lukord on praegu ikka ysna segane. Palju segadust, kysimusi ja kartust. Liiga palju. Ja tyhjust ka. Olen m6ne inimesega veidi r22kida saanud nendel teemadel ja veidi parem on, kuid jah...
S66misega olen hakanud vaikselt harjutama end. Et s66n veidi teistsuguseid toite vaikselt ja yritan mitte t2hele panna k6huvalusid jms. Ma tahan normaalse elu ja s66gi peale tagasi tulla. Mitte, et ma ei s66ks normaalseid asju, kuid ma ei saa paljusid asju syya lihtsalt, kuna k6ht hakkab valutama... pean harjutama! I can do it.
Palju asju on ees. V2ga palju t66d ja tegemisi. Kohati liiga palju. Aga olgu.
Ma igatsen oma vanaema eest. Kes veel ei tea, siis paluge ta eest. Ta on halvatud ja ma nii meeletult tahan teda n2ha. Ta on yks mu k6ige kallimaid inimesi terves maailmas. Tema kasvatas meid v2iksena yles. Ta on alati aidanud, kui mul on vaja olnud abi. Kas siis vene keels v6i rahaliselt... ja ta on kannatanud minu „noorukiea” karjumisi ja vihastumisi. V2ga palju. Ta armastab mind tingimusteta. Ta on parim vanaema, keda tahta...
Olgu. L6petan t2naseks.
Tsau
Alles ma ootasin nii v2ga oma synnip2eva ja nyyd see ka l2bi ja 20 ongi k2es.
Igal juhul mis ma siis teinud vahepeal j2lle olen...
22.april oli meil 1.st year girls party. See oli p2ris hea, v.a. see, et eelnevalt olin ma omal p2eva vabaks v6tnud k6huvalu t6ttu ja v2simuse p2rast ja siis leidsin end sealt l6puks. Ma ikka oskan? :)
J2rgmine p2ev l2ksime Marrie ja Rosannaga Priscilla suvemajja terveks p2evaks. Lihtsalt olime eemal sellest k6igest siin ja nautisime ilma. Soe oli ja ta maja meenutas mulle niiiii v2ga mu lapsep6lve, kus ma ka vanas majas elasin jms. Yhes6naga super.
Ja siis oli mul kohting Mariaga j2rgmine p2ev! Ma k2isin k6igepealt koristamas (JA HURRAA MULLE, sest mul on k6igest 8 tundi veel koristada j22nud ja siis on k6ik) ja selle aja jooksul oli ta mulle 6htus66gi teinud ja p2rast vaatasime Hadassah-One Night With the King. This kind of dates are fun because you dont have to think if the guy likes you or not because it is not the question! :D
J2rgmise p2eva 6htu veetsin Amyga, aga sellest hiljem.
Siis j22rgmine p2ev oli meil 6htul ice cream party with Rosanna, Marrie and Sandie. Jeii. Lihtsalt s6ime palju magusat ja puuvilju... ja r22kisime, olime osaduses, naersime ja l2ksime magama! :)
Ja siis tuli reede, kus mind j2rsku paluti mingis lyhidraamas osaleda, mis nagu eriti kerge polnud. Mul l2ks nagu absoluuuuutselt k6ik sassi ja meelest 2ra. Kuid ma ei taha sellest eriti r22kida. Hehe. Lihtsalt oli, mis ta oli. Point oli ainult selles, et saalis oli nagu v222ga palju inimesi. Mis teha, juhtub!
Ja siis tuli juba laup2ev ja kuna me niikuinii iga p2ev midagi koos tegime rahvaga, siis m6tlesime, et v6iks Jessica korteris filmi vaadata ja kooki kypsetada jms. Ja seda me tegimegi mingi 5-6 tydrukuga. Mm, hea oli. Nii film kui kook!
Issver, mida ma pyhap2eval tegin... vaatasin vist j2lle mingit filmi 6htul kellegagi. Ah, ma ei teagi enam... :D
Ja siis tuligi esmasp2ev oma yllatustega. MINU SYNNIP2EV, 30.APRILL. Jei. Igal juhul eelmine 6htu ytles Amy mulle, et ma pekasin kell 11 valmis j2rgmine p2ev olema ja eks ma siis olin. Siis l2ksime me bussi peale ja downtowni. Amy juhatas meid k6iki parki (meid oli l6puks mingi 15-10, ma ei teagi) ja siis olime seal mingi paar tundi. Tegime puuviljasalatit, m2ngisime jalgpalli ja mingit s6nadem2ngu jms. Supppper. Ja siis oli neil mingi yllatus. Mind viidi karaokebaari. Hahahahahahha. Mulle ei meeldi karaoke absoluutselt. Kuid polnud v2ga vigagi. Anyway poole tee peal koju ostsin omale synnakingi (mascara) ja siis tulime tagasi sleep-in. Tegime Amyga koos syya ja vaatasime filmi j2lle. JA SIIS tuli yllatus, millest mul aimu ka polnud. Absoluutselt polnud. Mingi poole filmi ajal kadusin m6ned inimesed 2ra ja mind ei lubatud k66ki ja siis mingi 10 ajal tuli Amy, et l2heme nyyd k66ki. No ma siis l2ksingi ja nii, kui ukse lahti tegin, oli seal kogu CIMC, kaks suurt torti ja palju 6hupalle. Nad kinkisid mulle m2rkmiku, mida Amy oli n2dal aega meisterdanud, kus k6ikidelt oli midagi mulle kirjas jms. See oli vinge. Seee oli alles p2ev. Mu lemmiksynnip2ev yldse!!! Sedasi sain ma siis 20.aastaseks.
Ja mis siis see n2dal toimunud on. Ega eriti midagi. Kolmap2eval oli ainuke p2ev, mis oli v2ga eriline. Amy 6de Ashley 1.surma-aastap2ev. L2ksime kogu kooliga mere 22rde. Olime seal mingi p2ris kaua. Lihtsalt r22ksiime, tegime liivalosse, lasime Ashley auks 6hupallid taeva ja kuulasime jutte Amylt. See oli hea p2ev. 6htul l2ksin Tonyaga downtowny jalgratastega s6itma. See oli v2rskendav...
Ja mis siis eile. Hm. Ylemaailmne Prayerday oli ja siin koguduses oli suuuuuuuuuuuur koosolek. Palvekoosolek. CIMC tegi ettevalmistused ja koristas p2rast. Umbes 5-6 6pilast osales teenistusel, k.a. mina. P2ris huvitav oli, v.a. esimesene tund, kus ma peaaegu magama j2in. Hehe. Juhtub. 6htul vaatasime suuuuurel ekraanil filmi, mis mu m6istuse kohati tuksi keeras. Imelik film oli. V2ga keeruline ja n2rves66v. Ma ei vaataks yksi kunagi sellist filmi. P2rast l6hkes mul silmas veresoon ja 66sel tuli jalga kramp. P2ris selge, et mulle sellised filmid ikka ei sobi. Absoluutselt mitte.
Mis siis veel. Mu seesmine o lukord on praegu ikka ysna segane. Palju segadust, kysimusi ja kartust. Liiga palju. Ja tyhjust ka. Olen m6ne inimesega veidi r22kida saanud nendel teemadel ja veidi parem on, kuid jah...
S66misega olen hakanud vaikselt harjutama end. Et s66n veidi teistsuguseid toite vaikselt ja yritan mitte t2hele panna k6huvalusid jms. Ma tahan normaalse elu ja s66gi peale tagasi tulla. Mitte, et ma ei s66ks normaalseid asju, kuid ma ei saa paljusid asju syya lihtsalt, kuna k6ht hakkab valutama... pean harjutama! I can do it.
Palju asju on ees. V2ga palju t66d ja tegemisi. Kohati liiga palju. Aga olgu.
Ma igatsen oma vanaema eest. Kes veel ei tea, siis paluge ta eest. Ta on halvatud ja ma nii meeletult tahan teda n2ha. Ta on yks mu k6ige kallimaid inimesi terves maailmas. Tema kasvatas meid v2iksena yles. Ta on alati aidanud, kui mul on vaja olnud abi. Kas siis vene keels v6i rahaliselt... ja ta on kannatanud minu „noorukiea” karjumisi ja vihastumisi. V2ga palju. Ta armastab mind tingimusteta. Ta on parim vanaema, keda tahta...
Olgu. L6petan t2naseks.
Tsau
20.4.07
SPRING
WOW, It is here. It is spring and it feels amazing. And the funny thing about is that I cant get enough of it. Every year I am amazed more and more and I just love it. Ja tegelikult peaksin ma nyyd eesti keeles j2tkama vms, sest p2ris palju on seda inglise keelt kasutada saadud...Ja p2ris hea, just praegu, kui ma seda kirjutasin, ilmus yks poiss mu k6rvale, kes oskab inglise keelt KAHJUKS ja luges seda esimest osa, nii et mul on p2ris hea meel, et eesti keeles j2tkasin... :D
Igal juhul on paar n2dalat j2lle m66das sellest, kui ma viimati kribasin (ma ei saa aru, miks ma nii pikad vahed j2tan kogu aeg, kuid jah, igal juhul tulevad pikad blogid kogu aeg!!!), tsahtsah.
Viimati kirjutasin just enne vaheaega. Seega siis veitsa vaheajast l2hemalt...
Alguses ma m6tlesin, et see igavus taoab mind vist veidi, kuid siis lihtsalt v6tsime end veidigi kokku ja k2isime kohvikus, vaatasime filme, k2isin yksi downtown-s (ostsin meesteosakonnast pusa omale, m6nusa, sooja ja pika..mmmm) ja pyhap2eval. OI. Yllatus. P2riselt, sest pyhap2eval k2isin ma esimest korda elus jalgpalli vaatamas 10 inimesega. P2ris jalgpalli, mitte seda, kui keegi suvalt m2ngib kuskil... (Brøndby IF's homeground is Brøndby Stadium, which is situated in the Greater Copenhagen area. The stadium was rebuilt in 2000 and now has a total capacity of 26,000 spectators of which all can be seated.) See oli vinge. Me istusime yle kahe tunni m2rgade jalgadega v2ga kylmas 6ues + 2 tundi muud 6ues viibimist, et sinna saada ja tagasi minna. Oeh. Mul oli kaks tekki ymber kogu selle aja ja ma olen siiamaani t2nulik, et ma haigeks ei j22nud. Kuid yhes6naga, see oli p6nev. Eriti mulle abikaasa leidmine.
Aga sellest me ei r22gi...
Ning j2rgmine p2ev l2ksime Marrie, Tonya ja Dan-ga Maria juurde kaheks p2evaks. Oeh, see oli hea. Kopenhaagenist v2lja maale. See oli lihtsalt parim aeg yle pika aja. Kohe esimene p2ev viis Maria meid oma vanaema juurde 6htust s66ma ning ausalt 6eldes polnud ma enam ammu midagi nii v2ga igatsenud. V6i v2hemalt ma ei arvanud, et ma midagi sellist igatsen. :) Ja siis vaatasime filmi, s6ime sokolaadi, 2rkasime tema pisivenna karjumise peale, elasime ehitamisj2rgus majas, k2isime linnapeal, varemetes jms, v2ljas s66mas jms. V2ga head kaks p2eva olid. Ja siis tulime tagasi ja ma igavlesin kaks p2eva ja siis hakkas kool reedel j2lle. Kuid igal juhul m6nes m6ttes sai palju igavleda ja teisalt oli ysna p6nev!!!!
Ok, r22gin m6nest asjast veel ja siis veel.
Nii, reedel 13. (spooky) hakkasime valmistuma ISF yritusteks. Igal juhul laup2eval l2ksime umbes 10-si downtown-i ja kogusime allkirju HUMAN TRAFFICKING vastu. Oeh, see teema on nii keeruline ja valus. Ma olin yllatunud, kui paljusid inimesi see absoluutselt ei huvitanud. Neil oli suva ja nad ei tahtnud kuulda...
J2rgmine p2ev l2ksin oma tydrukute Tonya ja Marriega parki piknikule p2rast kogudust. Ning esmasp2eval pidin palju asju tegema, kuid l2ksime Marriega parki p2evitama ja raamatut lugema. M6nus oli. Tulin tagasi veidi pruunimana ehk punasemana tagasi, kui enne. Ning siis algas minu hull n2dal. S6na otseses m6ttes. Valmistusin hullemaks, kuid t2na elluj22nuna sain aru, et selle n2dalaga tuli mulle juurde 1 v6it minu elus. Kohe l2hemalt...
Nii, kuna meil on see hommikus66gi v2rk nyyd (et kes ei tea, siis iga n2dal peab yks ISI tegema hommikus66ki 4 korda n2dalas 25-le inimesele) see n2dal, siis ma kartsin, et ma ei saa hakkama, et mu tervis l2heb v2ga jamaks and my attitude sucks... Ja peale selle saime teada, et 2 esimest p2eva peame syya tegema lisaks meie oma kooli omadele ka Alterna piiblikooli 17-le 6pilasele, kes meid kylastasid. V2U. Nii, alustasime siis teisip2eva kell 6:15 teistele s66gitegemisega... Kuid Jumal on ustav ja Ta t6i mind l2bi nende 4 p2eva ja siin ma istun. Kyll veidi t6bine, k6huprobleemidega ja mitte just k6ige rohkem 2rkvel, kuid elus. Ja t2nulik. Sest ma 6ppisin palju kannatlikkust. Oli kyll kordi, kus tahtsin alla anda, sest ega see hommikus66k siis ainuke asi pole, mida ma olen pidanud tegema (k6ik p2evad on enamasti pakitud olnud asjadega), kuid ma sain hakkama. Ja t2na ongi juba 20.aprill.
Ma ei tea, kuidas mul hetkel on, kuid olen lihtsalt olnud. Ma ei taha pingutada ja yritada olla keegi, kes ma vaevalt olla suudaksin. Ma olen Kirsika, varsti 20 aastane ja ma usun Jumalat. Ma usun, et Ta on olemas ja Ta kaitseb mind. Kuid on yks asi, mida mul on raskem uskuda ja ma tean, et see on struggle. Kolmap2eval oli meil Stepheniga tund ja midagi uskumatut avanes mu ees. Asi, mida mulle kogu mu elu on 6petatud ja ma peaksin seda teadma oma sydames. Ja see puudutab Jeesust. Miks mul on nii raske uskuda, et Jeesus oli t2iesti tavaline inimene maa peal. HE WAS DIVINE, BUT HE WAS FULLY HUMAN. Muidugi oli ta samas ka Jumal, kuid selleks, et minu, Kirsika eest surra, pidi ta kannatama nagu meeletuda. Meil, inimestel, on t2napeval raske omaks v6tta teadmist, et Jeesus oli inimene, 6petaja, siin maa peal. Nii lihtne on uskuda, et ta oli Jumal jms, kuid... Jewish people believed though that he was a humabeing and not God. T2iesti vastupidine ju. P66ratud systeemid. Ja ma tunnen, et ma vaevlen sama kysimuse k2es. Et kes on Jeesus mulle? Kas ma lasen tal olla oma 6petaja ja juht... Can I be His disciple? Can He be my master? Can He be my Teacher? Who am I following? Ma olen oma elus selle paari kuuga nii palju aseaineid avastanud. ma ei tahaks 6elda, et mu elus on palju jumalaid, sest ma isiklikult seda ei usu, kuid ma tean, et patt on mu elus ja see on tulnud sisse kohtadest, mida ma ei ole kunagi patuks pidanud. I can be Gods child without even knowing that I am sinning (sry, et nii palju inglise keelt, kuid ma tunnen, et v2ljendan end paremini nii).
I have a desire in my heart for Him. And a passion, but there is something missing. Ma tunnen, et mul on vaid veidi motivatsiooni and it sucks... Kuhugi on kadunud see tahe 6ppida. Ma kyll loen ja palvetan, kuid miski puudub. Kuid ma ei anna kohe kindlasti alla. Ma kasv6i astun beebisamme iga p2ev, kuid ma saavutan oma v6idu. Ma leian need vastused ja ma tean, et yhel p2eval ma tunnistan julgusega. Oeh, kuidas ma tahaksin teid kallistada praegu ja 6elda, et Jeesus armastab teid ja ma tahan seda 6elda t2esti uue t2hendusega. Jeesuse armastus on midagi teistsugust, kui keegi meist kunagi kogenud on. Loomulikult armastavad meid vanemad, v6i abikaasad v6i lapsed, kuid see, kuidas Jeesus mind armastab, on s6nadega kirjeldamatu. Jumala armastus on midagi sygavat ja ma ei saa sellest vist iialgi t2ielikult aru. Ma v6in seda otsida joomisest, pidutsemisest v6i oma poisiga voodisse minekust ,kuid ma ei leia seda nendest asjadest. Ja see tyhimik aina kasvab. Nii paljud inimesed muudkui otsivad ja otsivad ja kui nad midagi leiavad, arvavad, et V2U, ma leidsin. jee. Kuid p2ev hiljem on nad pettunud. Ma tean, et mu elus on neid tyhje p2evu ja n2dalaid, kus ma ei tunne Jumala armastust, kuid v2hemalt ma tean, et see otsus, mille ma olen kunagi teinud, see ei kao kuhugi ja see armastus on seal alati. Ma pean vaid selle yles leidma ja vahel tuleb otsustada uskuda...
Ma tunnen, et ma v6iksingi kirjutama j22da praegu, kuid samas peab igayks ise seda kogema. Ja mitte ainult seda, vaid ka uskuma. Ma v6in ju 6elda miljon korda, et Jeesus armastab sind v6i et sa oled ilus, kuid ilma usuta ei t2ida see oma rolli.
Kuid ma tean, et ma armastan Teda (olgugi seda mitte alati uskudes) ja ma tahan Jumalat j2tkuvalt otsida...
Aga see selleks praegu.
Dont forget me there. I will be back soon and then I am gonna get you anyway. :)
ILUSAT kEVADET! :)
musi
Igal juhul on paar n2dalat j2lle m66das sellest, kui ma viimati kribasin (ma ei saa aru, miks ma nii pikad vahed j2tan kogu aeg, kuid jah, igal juhul tulevad pikad blogid kogu aeg!!!), tsahtsah.
Viimati kirjutasin just enne vaheaega. Seega siis veitsa vaheajast l2hemalt...
Alguses ma m6tlesin, et see igavus taoab mind vist veidi, kuid siis lihtsalt v6tsime end veidigi kokku ja k2isime kohvikus, vaatasime filme, k2isin yksi downtown-s (ostsin meesteosakonnast pusa omale, m6nusa, sooja ja pika..mmmm) ja pyhap2eval. OI. Yllatus. P2riselt, sest pyhap2eval k2isin ma esimest korda elus jalgpalli vaatamas 10 inimesega. P2ris jalgpalli, mitte seda, kui keegi suvalt m2ngib kuskil... (Brøndby IF's homeground is Brøndby Stadium, which is situated in the Greater Copenhagen area. The stadium was rebuilt in 2000 and now has a total capacity of 26,000 spectators of which all can be seated.) See oli vinge. Me istusime yle kahe tunni m2rgade jalgadega v2ga kylmas 6ues + 2 tundi muud 6ues viibimist, et sinna saada ja tagasi minna. Oeh. Mul oli kaks tekki ymber kogu selle aja ja ma olen siiamaani t2nulik, et ma haigeks ei j22nud. Kuid yhes6naga, see oli p6nev. Eriti mulle abikaasa leidmine.
Aga sellest me ei r22gi...
Ning j2rgmine p2ev l2ksime Marrie, Tonya ja Dan-ga Maria juurde kaheks p2evaks. Oeh, see oli hea. Kopenhaagenist v2lja maale. See oli lihtsalt parim aeg yle pika aja. Kohe esimene p2ev viis Maria meid oma vanaema juurde 6htust s66ma ning ausalt 6eldes polnud ma enam ammu midagi nii v2ga igatsenud. V6i v2hemalt ma ei arvanud, et ma midagi sellist igatsen. :) Ja siis vaatasime filmi, s6ime sokolaadi, 2rkasime tema pisivenna karjumise peale, elasime ehitamisj2rgus majas, k2isime linnapeal, varemetes jms, v2ljas s66mas jms. V2ga head kaks p2eva olid. Ja siis tulime tagasi ja ma igavlesin kaks p2eva ja siis hakkas kool reedel j2lle. Kuid igal juhul m6nes m6ttes sai palju igavleda ja teisalt oli ysna p6nev!!!!
Ok, r22gin m6nest asjast veel ja siis veel.
Nii, reedel 13. (spooky) hakkasime valmistuma ISF yritusteks. Igal juhul laup2eval l2ksime umbes 10-si downtown-i ja kogusime allkirju HUMAN TRAFFICKING vastu. Oeh, see teema on nii keeruline ja valus. Ma olin yllatunud, kui paljusid inimesi see absoluutselt ei huvitanud. Neil oli suva ja nad ei tahtnud kuulda...
J2rgmine p2ev l2ksin oma tydrukute Tonya ja Marriega parki piknikule p2rast kogudust. Ning esmasp2eval pidin palju asju tegema, kuid l2ksime Marriega parki p2evitama ja raamatut lugema. M6nus oli. Tulin tagasi veidi pruunimana ehk punasemana tagasi, kui enne. Ning siis algas minu hull n2dal. S6na otseses m6ttes. Valmistusin hullemaks, kuid t2na elluj22nuna sain aru, et selle n2dalaga tuli mulle juurde 1 v6it minu elus. Kohe l2hemalt...
Nii, kuna meil on see hommikus66gi v2rk nyyd (et kes ei tea, siis iga n2dal peab yks ISI tegema hommikus66ki 4 korda n2dalas 25-le inimesele) see n2dal, siis ma kartsin, et ma ei saa hakkama, et mu tervis l2heb v2ga jamaks and my attitude sucks... Ja peale selle saime teada, et 2 esimest p2eva peame syya tegema lisaks meie oma kooli omadele ka Alterna piiblikooli 17-le 6pilasele, kes meid kylastasid. V2U. Nii, alustasime siis teisip2eva kell 6:15 teistele s66gitegemisega... Kuid Jumal on ustav ja Ta t6i mind l2bi nende 4 p2eva ja siin ma istun. Kyll veidi t6bine, k6huprobleemidega ja mitte just k6ige rohkem 2rkvel, kuid elus. Ja t2nulik. Sest ma 6ppisin palju kannatlikkust. Oli kyll kordi, kus tahtsin alla anda, sest ega see hommikus66k siis ainuke asi pole, mida ma olen pidanud tegema (k6ik p2evad on enamasti pakitud olnud asjadega), kuid ma sain hakkama. Ja t2na ongi juba 20.aprill.
Ma ei tea, kuidas mul hetkel on, kuid olen lihtsalt olnud. Ma ei taha pingutada ja yritada olla keegi, kes ma vaevalt olla suudaksin. Ma olen Kirsika, varsti 20 aastane ja ma usun Jumalat. Ma usun, et Ta on olemas ja Ta kaitseb mind. Kuid on yks asi, mida mul on raskem uskuda ja ma tean, et see on struggle. Kolmap2eval oli meil Stepheniga tund ja midagi uskumatut avanes mu ees. Asi, mida mulle kogu mu elu on 6petatud ja ma peaksin seda teadma oma sydames. Ja see puudutab Jeesust. Miks mul on nii raske uskuda, et Jeesus oli t2iesti tavaline inimene maa peal. HE WAS DIVINE, BUT HE WAS FULLY HUMAN. Muidugi oli ta samas ka Jumal, kuid selleks, et minu, Kirsika eest surra, pidi ta kannatama nagu meeletuda. Meil, inimestel, on t2napeval raske omaks v6tta teadmist, et Jeesus oli inimene, 6petaja, siin maa peal. Nii lihtne on uskuda, et ta oli Jumal jms, kuid... Jewish people believed though that he was a humabeing and not God. T2iesti vastupidine ju. P66ratud systeemid. Ja ma tunnen, et ma vaevlen sama kysimuse k2es. Et kes on Jeesus mulle? Kas ma lasen tal olla oma 6petaja ja juht... Can I be His disciple? Can He be my master? Can He be my Teacher? Who am I following? Ma olen oma elus selle paari kuuga nii palju aseaineid avastanud. ma ei tahaks 6elda, et mu elus on palju jumalaid, sest ma isiklikult seda ei usu, kuid ma tean, et patt on mu elus ja see on tulnud sisse kohtadest, mida ma ei ole kunagi patuks pidanud. I can be Gods child without even knowing that I am sinning (sry, et nii palju inglise keelt, kuid ma tunnen, et v2ljendan end paremini nii).
I have a desire in my heart for Him. And a passion, but there is something missing. Ma tunnen, et mul on vaid veidi motivatsiooni and it sucks... Kuhugi on kadunud see tahe 6ppida. Ma kyll loen ja palvetan, kuid miski puudub. Kuid ma ei anna kohe kindlasti alla. Ma kasv6i astun beebisamme iga p2ev, kuid ma saavutan oma v6idu. Ma leian need vastused ja ma tean, et yhel p2eval ma tunnistan julgusega. Oeh, kuidas ma tahaksin teid kallistada praegu ja 6elda, et Jeesus armastab teid ja ma tahan seda 6elda t2esti uue t2hendusega. Jeesuse armastus on midagi teistsugust, kui keegi meist kunagi kogenud on. Loomulikult armastavad meid vanemad, v6i abikaasad v6i lapsed, kuid see, kuidas Jeesus mind armastab, on s6nadega kirjeldamatu. Jumala armastus on midagi sygavat ja ma ei saa sellest vist iialgi t2ielikult aru. Ma v6in seda otsida joomisest, pidutsemisest v6i oma poisiga voodisse minekust ,kuid ma ei leia seda nendest asjadest. Ja see tyhimik aina kasvab. Nii paljud inimesed muudkui otsivad ja otsivad ja kui nad midagi leiavad, arvavad, et V2U, ma leidsin. jee. Kuid p2ev hiljem on nad pettunud. Ma tean, et mu elus on neid tyhje p2evu ja n2dalaid, kus ma ei tunne Jumala armastust, kuid v2hemalt ma tean, et see otsus, mille ma olen kunagi teinud, see ei kao kuhugi ja see armastus on seal alati. Ma pean vaid selle yles leidma ja vahel tuleb otsustada uskuda...
Ma tunnen, et ma v6iksingi kirjutama j22da praegu, kuid samas peab igayks ise seda kogema. Ja mitte ainult seda, vaid ka uskuma. Ma v6in ju 6elda miljon korda, et Jeesus armastab sind v6i et sa oled ilus, kuid ilma usuta ei t2ida see oma rolli.
Kuid ma tean, et ma armastan Teda (olgugi seda mitte alati uskudes) ja ma tahan Jumalat j2tkuvalt otsida...
Aga see selleks praegu.
Dont forget me there. I will be back soon and then I am gonna get you anyway. :)
ILUSAT kEVADET! :)
musi
Subscribe to:
Posts (Atom)