.jpg)
Oh, mõtlesin ka vahepeal kirjutada, ma ei teagi, kuidas mul viimasel ajal ei ole üldse tuju olnud blogi pidada, kuid njah, aeg on kiire ja aega on võimatu seletada, seega ma ei teagi…
Täna, 20.juulil, kell 13:16 saan ma täie selguse juures öelda, et ma ei ole endas veel selgusele jõudnud. Haha, päris hea lause tuli kokku tegelikult.
Ja tahtsin ka seda kirjutada, et ma ei ole kunagi seda blogi kellegi teise pärast pidanud. Ehk ma küll Taanis olles seda tegin, et veits ülevaadet oleks, kuid enamasti teen seda siiski enda pärast. Ja vahel ma mõtlen, et kes seda üldse loeb? Kes on sellest üldse huvitatud, vb 1 kord kuus mõni uudishimulik viskab siia pilgu peale, kuid vaevalt sedagi enam. Suvi on, ja inimene, kes arvuti taga oma aega raiskab, on imelik. Ehk siis mina olen imelik! :D
Elu läheb nagu linnulennul. Alles ma tulin Taanist koju ja olin kurb ja nüüd ma tulin jälle Taanist koju ja olen kurb. Ma tean, et ma ei pruugi vähemalt poolt neist toredatest inimestest enam kunagi näha. Mitte kunagi. Never again. And it sucks pretty bad. Ma olin nüüd terve nädala koos oma Tonya ja Marriega Taanis… Meil oli tõesti hea aeg, me nautisime ilma, suurt maja, imelist loodust, lõbustusparki, ülistust, osadust, teed…üksteist. Lihtsalt hea oli. Ja ausalt öeldes oli raske sellesse argipäevaellu jälle tagasi tulla. Nagu Eestisse ma mõtlen, siin on ju jälle teine elu ja aeg. Ja vaja jälle ümber harjuda. Ma tean, et lähen neid mingi aeg veel vaatama ja ehk leiavad nad oma tee Eestisse ühel päeval, kuid meie aasta on möödas. Meie elud lähevad edasi oma radu pidi… Pilte sellest imelisest reisist saab vaadata muidu www.fotoalbum.ee/photos/cherry (haha, nagu keegi ka vaataks, aga suva…).
Igal juhul sain ma siis sisse Tartu Elleri muusikakooli. Seega järgmisest aastast astun ma siis Tartu teid pidi. Jah, oma elu peale. Täielikult. Vanemad jäävad, aga nüüd tuleb ise otsuseid teha. Ja tänu Jumalale selle aasta eest Taanis, mil ma sain aru, et pole mul viga midagi, saan ka ise hakkama, aega võttis, kuid lõpuks suutsin. Ja tean, et suudan ka nüüd! :)
See suvi peaks päris hea olema. Ja ongi olnud siiani! Varsti lähen issiga Lätti kaasa arvatavasti ja siis Soome ehk… siis on ühed super pulmad tulemas ühtedel kallitel inimestel… Ja siis peaks juba kolima hakkama. Ja töötama ehk? :)
Ma ei viitsi kohe üldse pikemalt kirjutadagi. Lihtsalt sest keegi ei viitsi pikki blogisid lugeda, heh, et kas keegi üldse neid loeb? :D
Anyways.
Täna, 20.juulil, kell 13:16 saan ma täie selguse juures öelda, et ma ei ole endas veel selgusele jõudnud. Haha, päris hea lause tuli kokku tegelikult.
Ja tahtsin ka seda kirjutada, et ma ei ole kunagi seda blogi kellegi teise pärast pidanud. Ehk ma küll Taanis olles seda tegin, et veits ülevaadet oleks, kuid enamasti teen seda siiski enda pärast. Ja vahel ma mõtlen, et kes seda üldse loeb? Kes on sellest üldse huvitatud, vb 1 kord kuus mõni uudishimulik viskab siia pilgu peale, kuid vaevalt sedagi enam. Suvi on, ja inimene, kes arvuti taga oma aega raiskab, on imelik. Ehk siis mina olen imelik! :D
Elu läheb nagu linnulennul. Alles ma tulin Taanist koju ja olin kurb ja nüüd ma tulin jälle Taanist koju ja olen kurb. Ma tean, et ma ei pruugi vähemalt poolt neist toredatest inimestest enam kunagi näha. Mitte kunagi. Never again. And it sucks pretty bad. Ma olin nüüd terve nädala koos oma Tonya ja Marriega Taanis… Meil oli tõesti hea aeg, me nautisime ilma, suurt maja, imelist loodust, lõbustusparki, ülistust, osadust, teed…üksteist. Lihtsalt hea oli. Ja ausalt öeldes oli raske sellesse argipäevaellu jälle tagasi tulla. Nagu Eestisse ma mõtlen, siin on ju jälle teine elu ja aeg. Ja vaja jälle ümber harjuda. Ma tean, et lähen neid mingi aeg veel vaatama ja ehk leiavad nad oma tee Eestisse ühel päeval, kuid meie aasta on möödas. Meie elud lähevad edasi oma radu pidi… Pilte sellest imelisest reisist saab vaadata muidu www.fotoalbum.ee/photos/cherry (haha, nagu keegi ka vaataks, aga suva…).
Igal juhul sain ma siis sisse Tartu Elleri muusikakooli. Seega järgmisest aastast astun ma siis Tartu teid pidi. Jah, oma elu peale. Täielikult. Vanemad jäävad, aga nüüd tuleb ise otsuseid teha. Ja tänu Jumalale selle aasta eest Taanis, mil ma sain aru, et pole mul viga midagi, saan ka ise hakkama, aega võttis, kuid lõpuks suutsin. Ja tean, et suudan ka nüüd! :)
See suvi peaks päris hea olema. Ja ongi olnud siiani! Varsti lähen issiga Lätti kaasa arvatavasti ja siis Soome ehk… siis on ühed super pulmad tulemas ühtedel kallitel inimestel… Ja siis peaks juba kolima hakkama. Ja töötama ehk? :)
Ma ei viitsi kohe üldse pikemalt kirjutadagi. Lihtsalt sest keegi ei viitsi pikki blogisid lugeda, heh, et kas keegi üldse neid loeb? :D
Anyways.
No comments:
Post a Comment