Pages

29.2.12

29.Veebruar

Nii. Et ma Eesti keelt ära ei unustaks, teeme vahepeal midagi teistsugust.
Blogi tuleb minu oma emakeeles. :)
Täna on mönus kuupäev, ainuke, kus naised võivad mehele abieluettepaneku teha. Tähendab, mul ei ole absoluutselt plaanis kellegagi abielluma hakata, ja kui aus olla, siis ei ole niipidi üldse hea. See on ikkagi meeste küsimus ja naiste vastus. Aga päris kihvt traditsioon, võibolla mõnele sobib niipidi ja siis täna on erakordne võimalus...
Ps! Ma olen ikka veel hullult Saaremaa lainel. Räägin Saaremaast, mõtlen Saaremaast, kirjutan ka. Ma ei tea, võiks nüüd midagi teist juhtuda, ma kujutan ette, et mu siinne pere on nii väsinud juba must. :D Võibolla ei ole ka, aga ma küll oleks.
Mmh, olen veidi mõelnud. (NAGU ma seda tavaliselt ei teeks, eksole?). Tuleviku peale, mu unistuste peale. Et kuhu edasi, mis edasi, mida edasi. Õppima, kooli? Tööle? Vabatahtlikuks? Välismaa? Eesti... Nii, et kui sa oled mu eest palvetanud ja Jumalalt midagi kuulnud, võid mulle ka teada anda. ;)
Mul on tegelikult väga suured igatsused hakanud südames üles tõusma ja ma usun. Ma usun ja loodan ja tean, et see kõik on mu Isa kätes. Ma tean, et Ta teab täpselt, mis minu jaoks HEA on, sest kõik, mida ma tahame, ei too meile kasu. Ja ma usun ka seda, et vahel peab lihtsalt paadist välja hüppama ja astuma. See teebki selle vbl veidi keeruliseks, et ma ei tea, kumba teha. Kas oodata või astuda... :) Vahel on selline seis.
Ma sain eile maailma kõige ilusama kirja. Eestist, sõbralt. Mul jättis süda ka löögi vahele. Nii head ja armsad sõnad. Ja igatsus ja armastus, mis sealt õhkus. Me kõik vajame selliseid sõpru, kes aegajalt meid jälle üles tõstaksid ja julgustaksid. Tundub, et Jumal on minu kõrvale pannud just sellised inimesed, kes mind kogu südamest armastavad. MA ei ole üksi.
Ja tead, sa ei ole ka üksi! Kui arvad, et oled, kirjuta mulle. Ma tean rohtu selle vastu! ;)
Ja siin mõllab Kevad. Pisikesed lambatalled hakkavad aasadele tekkima, kõik kohad on avanevaid lilli täis ja rohi lõhnab jälle värskelt. Linnud laulavad nii, et vahel peab kõrvad kinni panema ja kui hästi tahad, näed sellised jäneseid igal pool, kes teisi jäneseid taga ajavad. (hahaaa). Oi, see on ilus aastaaeg. Nii ilus. Varsti saan oma kleidid kapist välja võtta ja siis tagasi kappi panna, sest siin pole kuskile nendega minna. :D
Olgu. Eesti keelne postitus hakkab kohe lõppema, sest mulle tundub, et mul voolab seda teksti inglise keeles palju paremini. :)
Kallistan.
Ja igatsen.
:) Kirsi

2 comments:

raki said...

mulle viimasel ajal räägib täiega lause, kui tahame liikuda, peame liikuma. aga see ei pruugi sulle olla (: lihtsalt mainin

Kirsika said...

mmh... see on täiega tõsi. Ma ei julge mõelda selle peale vist, aga ma kuidagi südames tean, et ma varsti liigungi. Ma ei tea kuhu, aga liigun... :)