crazy

Käisin täna vanaisaga poes. Sõitsin autoga tal ukse ette, ja nii me läksime poodi. Ma arvasin, et pool tundi läheb. Kus sa sellega siis; 2 tundi käisime 3-s kohas... Kõigepealt hiiglamapikk nimekiri Krossi poes, siis apteeki ja hiljem veel Konsumisse. Ostis kümme erinevat lihasorti ja umbes 100 saiakest... Olgu, pisike liialdus. Aga üks sai mul selgeks: vanad inimesed on aeglased ja nad ei jõua. Ja kaks sai mul ka selgeks; Türi on PENSIONÄRIDE linn, rääkige, mis tahate... Kevadpealinn küll ja kaunis linn, aga pensionäride linn. Õnneks mina elan ju Türi-Allikul!

Aa ei, õnneks mina elan ju Tartus! ;)

Siis mis veel kodus siis, Morriga käin õues, muudkui pissib teine... olgu, olgu. Siis tegelen veits KirsikunstigaMidaKeegiEiMõista, kui ma seda seletada üritan, seega ma ei seleta. Ja loen raamatut WASHED BY BLOOD (Brian "Head" Welch, Lessons from My Time with Korn and my Journey to Christ)... tegelikult polegi enam midagi lugeda jäänud, kõigest 1 peatükk vms. Eile alustasin ja arvatavasti veel täna öösel lõpetan. Meeletu lugu KORNI kitarristist Head´st, kes tuleb mingi hetk arusaamisele, et ta on täiesti mõtetut elu elanud ikka... ja leiab tee Jumala juurde! :) SUPER raamat. Ja harib mu inglise keelt ka ehk pisut. Kõik inglisekeelne kirjandus harib omajagu.

Ja lihtsalt naudin seda, et saan süüa teha, sest süüa on. Mul Tartus kunagi pole; üks kord nädalas on ja siis ülejäänud nädal on tatrapuder. Jeei. Tatrapuder on hetkel viimane asi, mida ma sööksin. Oi eile tegin kartulit ja hakklihakastet ja pärast sõin kirsijäätist... ja oioi... mmmmmmmm. Homme tahan küpsetada midagi head. ;)
Igal juhul reedeni olen kodus ja siis vaatab edasi.

Kodu

Olen kodus. Pole siin 6 nädalat käinud. Imelik, Tartu-Türi vahe on kõigest 100 kilomeetrit, olgu 110 vms... ja ma ei ole nii kaua kodus käinud?
Igal juhul Estril on 39 palavik, isa ei jää alla ning emal on ka kõik haigusenähud... Kui ma seda kuulsin, tegi ikka olemise raskeks küll. Pidime Saaremaale vaheajal minema (aa, mul on vaheaeg nüüd, 1 nädal Ellerist vaba ja tulingi koju) ja nüüd jääb see ära. Pole hullu, sellega ma lepin, aga mitte sellega, et mu pere haige on. Palun Jumala kaitset oma pere üle ja enda üle, et ma vastu peaksin.
Vahepeal olin ühe päeva haige ja rohkem pole vaja ka. Lihtsalt ei ole vaja...
Ja kevad on ju nii ilus, soe oli täna õues. SOE! :)
Igal juhul, loodan, et need 5 päeva kodus mööduvad rahulikult ja ilma igasuguse tempota. Lähengi nüüd Morriga õuetuurile. ;)

Kevad

Kas seal on midagi ilusamat kui kevad? Vastus: EI! Vähemalt minu silmis ja eriti, mis puudutab aastaaegu! Ma armastan kevadet ja kõike, mis kevadega seotud on. Vesi, mets, lumesulamisvulin (lumi kaob), lilled, päike, õhk, inimesed, tuul... Käisime eile Vivia ja Markoga metsas. Lihtsalt panime kummikud jalga (õfkooors mina oma roosad) ja lihtsalt läksime metsa. Nii hea on õelda, et me läksimegi, sest tavaliselt need jutud vaid juttudeks jäävadki. Nägime palju vett ja lund ja väga sügav oli ka... aga nali oli omal kohal ja heast tujust ma ei räägigi üldse. Super päev! Õhtul veel vaatasime Liina juures Viviga HighSchoolMusical´i ; mis sest, et naiivne, ikkagi oli tore ja armas ja sellised filmid panevad unistama... Unistama sellest, et mul on ka ühel päeval võimalus laulda kuskil muusikalis, unistama tulevikust, mehest ka jah! :D
Igal juhul nautige kevadet, ei ole ilusamat aastaaega... Kinkige üksteisele lilli, viige kasvõi pajutibusid ja olge niisama superägedad! :)

:)

Nii äge lause:

"sest sa tundud olevat niuke kvaliteediga tsikk..kelle mees on juba omaette klass.."

Arm - lihtne nagu laul

Ma sain Tessult varase sünnipäevakingi!
"Arm - lihtne nagu laul"

Üks väike mõte sellest raamatust:

Ma kohtasin tänaval
väga vaest noormeest,
kes oli armunud.
Tema müts oli vana,
ta pintsak kulunud,
mantel küünar-
nukkidest rebenenud,
tema kingades
lirtsus vesi -
aga tähed särasid
ta hinges.

(Victor Hugo 1802-1885)

heh

...ja juba sain jagu! ;)

Nii...

...lükkasin edasi, kuid siin ta on. Haigus. Pool aastat pole haige olnud (v.a. peavalud ja aegajalt kõhuvalu). Väike nohu ning palavik. Kell on 11:37 hommikul ja ma juba jõudsin 2,5 tundi ennelõunauinakut teha. Tore. Mul on nii palju vaja täna teha; lõuna Viviga, kool ja õhtul laulma - mul ei ole aega haige olla ju. Lihtsalt ei saa nii... crap

139

Keskeakriis keskeakriisiks ja pikad juuksed pikkadeks juusteks... See polegi oluline. Oluline on see, mis toimub hetkel. Ja point on selles, et midagi ei toimu. Seisan paigal ja... lihtsalt seisan. Mingi hetk tundus juba, et nüüd, kohe-kohe, hakkan liikuma ja siis jälle. Olgu, see ei tähenda, et ma midagi ei teeks. Ikka teen, vahepeal väike haltuura, mõni suurem edevuselaat, mõni väiksem... Eile näiteks vaatasin Mamma Mia ära (hull tegemine eks?) ja ütleks, et jäin päris rahule. Seda seksi-juttu oli seal ikka päris piisavalt, aga kui sellest üle vaadata, siis oli hea Ameerika Hollywood. Kõike parajalt, naeru, tantsu, laulu. Minu poolt naeru muidugi. Istusin üksi toas, põrandal, oma voodi ees ja muudkui naersin, sest nii naljakas oli. Kaldun arvama, et mu kõrvaltoast arvatakse, et nüüd ongi hulluks läinud...
Ja koolis käin kenasti-tublisti. Võib peaaegu rahule jääda. Midagi nagu oleks puudu, võibolla seda indu ja tahtmist ja jaksu edasi minna. njamnjam.
1,5 nädalat veel ja siis saan ehk koju. Nägin täna öösel Estrit, emmet ja issit unes, Morrit... Ja lihtsalt ärkasin hommikul igatsusega üles. Tahan koju. Ei mäleta, millal viimati käisin. Aga hiljuti see küll ei olnud.
tsau

Kasvavad tagasi!

Mul on...

...keskeakriis????

Behind Blue Eyes

Kui poiss sulle ütleb, et sa oled ilus, siis see teeb ikka päeva helgeks küll!

Ballid ja trallid

Oli üks kiire päev. Hea päev. Kokkuvõttes lausa suurepärane päev.
Hommikul kool, mis ei olnud nii (eee, kuidas õelda) suurepärane, pigem selline keskpärane. Aga siis peale kooli hakkas vaikselt minema ja lõpus ei tahtnud enam peatuda. Käisin Savoy Balli vaatamas (Ja R ei unustanud mind laval, "Kirsid on paremad kui murelid!") ja pidin kahjuks poole pealt minema kihutama, tervelt tund head etendust jäi nägemata. Kella 9-ks läksin Trehvi, kus tegime veidi proovi Andre ja Kaidiga ning 10-st oli Aleni plaadiesitluskontsert, kus me siis soojenduseks olime. 6 lugu, päris ok tuli, arvestades seda, et tegime 1 korra proovi enne lavale minekut ja viimane kord laulsime neid laule aasta tagasi Itaalias, mmmmmmmmmmmmmm, ITAALIAS.
Ja Aleni uus plaat on päris (Y)... Üldiselt ei oska nagu eesti muusikat kommenteerida, aga seekord peab põidlad püsti ajama ja ütlema: tänud ALEN hea plaadi eest!
Seega selline tore tormamise päev, aga kõik oli seda väärt. Mõni asi läks paremini, mõni halvemini ja homme on jälle uus päev. Ehk täna, 00:20

Rasmusele

Mõtlesin sulle eraldi blogi(sissekande) pühendada:
Nimelt, MAGASIN BARBALAGA ÜHES VOODIS!
Peab vist kõik siin elus ikka üle täpsustama, et poistel kahemõttelisi auke ei tekiks!

132

Kuna kõik on nii uudishimulikud, et mis ja kus ja kes ma Lätis tegin, siis mõtlesin pisikese blogi sellel teemal kirjutada... Olgu, tegelikult Vaarikale siis:
Nimelt, istusin Laupäeva hommikul 6:45 bussi peale ja jõudsin Riiga 10:45. Sõber Kaspars (rõhutan sõna sõber) oli bussijaamas mind kenasti ootamas. Edasi kõndisime kuskile kirikusse, kust võtsime mikrofonid jms tehnikamula, millest mul aimu ka polnud ning auto peale. Siis sõidutati meid kuskile majja, mille nime ma täpselt ei mäleta. Toimus muusikaõhtu. Tegime proovi mõned tunnid (algus oli kell 7)... 3-keelne muusika: Läti, Leedu, Eesti ja tegelikult mõned lood ka Hispaania keeles. Ja ausalt õeldes oli see päris ehe õhtu. Viiul, tšello... mmmm. Päris palju rahvast oli ning hiljem tegi Läti kristlik raadio minuga veel pisikese intervjuu ning ma avastasin, et ma ei oska inglise keeles endast mitte muhvigi rääkida, ehk siis kõik, mis ma kokutada suutsin, oli see: MUSIC MEANS EVERYTHING TO ME... ja nii mingi 5 minutit!! :D
Barbala tuli minu pärast häälega Riiga ning läksime ööseks Kasparsi poole, kus me ära pidime külmuma... Magasime ühes voodis ja mingi enne magamajäämist rääkisime ja rääkisime ja ühel hetkel mina enam ei rääkinud ja Barbala avastas, et ta on üksi jäänud oma mõtetega! :) Sain mõned tunnid magada (ära unusta eelmist ööd, kus ma magasin 4-5 tundi, et bussi peale jõuda).
Hommikul läksime 10-st bussi peale, et Talsisse edasi minna. 2,5 tundi bussi peal ja seal ootasid mind Chris-Lydia-Ieva... Nägin korra A vanemaid poe ees... Ta ema tuli mind kallistama ja pidi õnnest pikali kukkuma. Tegelikult oli hea teda näha. Ma usun, et tegin tema päeva ka helgemaks.
Barbala läks oma koju ja mina Chrisi-Lydia poole. MMMM, mis toitu me tegime. Võttis mingi 3 tundi aega, enne kui lõpuks korralikku toitu nägin. mmmmmmm- riis aedviljade ja magushapu kastmega ja lihaga, mis taignas küpsetatud. supersuper. Nimelt Chrisil oli sünnipäev. Kinkisin talle Eesti kaardi ja karušokolaadi ja tegin ise pisikese kaardi. Ja hiljem sõime šokolaadikooki rohke glasuuriga. yummmy. Ja siis mingi hetk vajusime elutuppa, kus ma kogemata magama jäin. 8:30 tegin silmad lahti ja avastasin, et kõik 3 vaatavad mind. Nad ootasid pingsalt, et ma üles ärkaks, et kõik koos kooki sööma minna... HAHA, see oli päevanael. Ma tõesti jäin kogemata magama keset jutuajamist, mingi 2 tundi oli unedemaal. ;)
Ja siis esmaspäeval mingi 9 ajal hakkasime Chrisiga Jurmalasse sõitma. Chris läks külla sõbrale ja mina pidin Jurmalast Riiga üksi minema. auch. Ja Riias oli mul 4-5 tundi aega. Ups. Anyway läksin kõigepealt poodidesse, kus ei olnud mitte midagi teha. Istusin siis kinos maha ja mõtlesin, et võiks kinno minna. Saatsin Rasmusele sms-i, et aitaks mul filmi valida. Aitaski. Oleksin äärepealt kogemata õudukat vaatama läinud. Aga läksin lõpuks SEVEN POUNDS-i vaatama, mis oli supersupersuper. 6:45 õhtul seekord istusin bussi peale ja asusin Eesti poole teele. Ja siin ma nüüd olen, Eestis. Täna on uimame päev. just uimame.
tsau

I must be called crazy

Kell on 5:32 hommikul ja ma istun internetis. Olgu, tõusin 4:55, et pesemas käia ja midagi hamba alla võtta. Nüüd ootan oma taksot, mis peaks mind kenasti bussijaama viima, et ma Lätti saaksin. Nii et: i must be called crazy! Olen seda varem ka kordi ja kordi teinud, aga täna on tunne, nagu keegi oleks minust teerulliga üle sõitnud. Vot sedasi siis...
Ja Vaarile: Imetle seda pilti orksist edasi. ;)

Black Coffee

Kui meil eelmine kontsert oli, laulsin seal Brooke Fraseri lugu FAITHFUL (mitte segi ajada lauluga Faithful Father) ning lauludes mõistsin, et mida rohkem ma ennast laulu panen, seda kergem on inimestel kuulata. Mida rohkem ma mõistan, et laulul peab sõnum olema, seda enam näen, et inimesed kuulavad ja saavad mu laulust midagi. Ma ei taha laulda, kui keegi ei kuula... Toon ühe näite: BLACK COFFEE- 3 punkti selle laulu kohta: 1. Ma ei joo kohvi 2. Seal on lausa uskumatult nõmedad sõnad 3. Mulle ei meeldi see laul - seega ma ei saa seda teha südamest, kui ma ei usu sellesse, mida ma laulan. Ma võin ju teeselda, ja arvatavasti teen ka seda, kuna Black Coffee on minu repertuaaris kahjuks, aga see ei ole see, mida ma Faithful´i lauldes tunnen ja teised ka tunnevad... Ma ei ütle, et me ei või laulda neid laule, mis meile ei meeldi, mina näiteks kavatsen ka edaspidi kasvõi väljakutseks laulda, aga minu süda seal sees ei ole. Show ja blabla.
Olen Urseliga arutanud ka, et kui laul mulle ei sobi ja sõnad minuga vastuollu lähevad, siis ma ei pea seda laulma, mis on väga positiivne, sest igast s... ma ei saa laulda (sry väljenduse pärast, aga nii see on).
Et miks ma kirjutan sellest jah? Ma õpin II-st aastat laulmist. Millest muust ma siis veel kirjutama pean?
Ma tahtsin lihtsalt õelda, et kui ma usun sellesse, mida ma teen, siis näevad seda ka teised. Ma võin pushida ja pingutada millegi nimel, mida ma ei usu, aga see ei toimi. Ma võin ju teeselda, aga lõpuks nähakse see ikka läbi. Ma võin ju valetada endale, aga lõpuks tuleb ikka tõde esile.
Olgu, sätin end nüüd valmis, et Urseli tundi minna. :) Laulan Märtsist, mil algas Mai ning Lilledest, mis põlesid... Ja aitäh ütlen ka!

Im not good enough...

Im not good enough at singing.
Im not good enough at using my time right.
Im not good enough at studying my stuff in right time.
Im not good enough at my faith.
Im not good enough at my appearance.
Im not good enough at friendships I have.
Im not good enough at this world coz the standards are too high.

But im good enough for Him coz He loves me unconditionally. Just the way I am. Good enough or not...

Mul on 1 unistus...

Tähendab mul on palju unistusi, aga see on hetkel kõige lähedasem... Mu õeraas Vaarikas on poolteist aastat Kanadas elanud ja ta tuleb juba juunis tagasi (suur JESS!), aga ma tahaksin tal enne külas käia. Vaari elu näha, tema sõpru, seda kohta, kus ta on olnud nii kaua. Kui ma Taanis elasin, käis Vaari mul ka külas just enne minu äratulekut ja see oli nii fun! Üks parimaid aegu meil koos... Ma olin küll veits masenduses tol ajal, aga see selleks...
Mul on 1 unistus...

Paplitüdruk

PORTREE
Kerle Arula

Vahel oled sa otsekui vana mees.
Mulle näib, et isegi su habemes on pisut halli.
Vaatad paljunäinud silmadega maailma
ega imesta millegi üle.
Teinekord oled sa noor.
Oled nagu mina või nemad natuke hull,
natuke segaduses ja hirmsasti elujanune.
Su rasked sammud möödavad lennates tänavaid.
Vaatad prillide tagant tarkust koguvate
silmadega iga puud.
Ja su sõna ei ole veel väsinud alatisest
väljaütlemisest...

Uskumatu...

...et ma olin just 4 tundi õues -5 kraadises külmuses seeliku ja mantliga... mmm, milline päev! :) Tegelikult oli super! Mis siis, et ma võib-olla külmetasin, sest see kõik oli seda väärt.
Käisin Eesti ühe esimese muusikal-filmi võtetel massitseenis. Ja oli tõesti mass ja milline veel... Lõbus ja tantsiv! :) Tegemist oli filmi viimase stseeniga, kus rahvas läheb otse korporatsiooni-peolt Raekoja platsile ja hakkab seal laulma-tantsima. Päeva jooksul sai 2 tassi teed ja joosta umbes 1000 korda edasi-tagasi ja natuke tantsida ka! ;)
Igal juhul olen rahul!