139

Keskeakriis keskeakriisiks ja pikad juuksed pikkadeks juusteks... See polegi oluline. Oluline on see, mis toimub hetkel. Ja point on selles, et midagi ei toimu. Seisan paigal ja... lihtsalt seisan. Mingi hetk tundus juba, et nüüd, kohe-kohe, hakkan liikuma ja siis jälle. Olgu, see ei tähenda, et ma midagi ei teeks. Ikka teen, vahepeal väike haltuura, mõni suurem edevuselaat, mõni väiksem... Eile näiteks vaatasin Mamma Mia ära (hull tegemine eks?) ja ütleks, et jäin päris rahule. Seda seksi-juttu oli seal ikka päris piisavalt, aga kui sellest üle vaadata, siis oli hea Ameerika Hollywood. Kõike parajalt, naeru, tantsu, laulu. Minu poolt naeru muidugi. Istusin üksi toas, põrandal, oma voodi ees ja muudkui naersin, sest nii naljakas oli. Kaldun arvama, et mu kõrvaltoast arvatakse, et nüüd ongi hulluks läinud...
Ja koolis käin kenasti-tublisti. Võib peaaegu rahule jääda. Midagi nagu oleks puudu, võibolla seda indu ja tahtmist ja jaksu edasi minna. njamnjam.
1,5 nädalat veel ja siis saan ehk koju. Nägin täna öösel Estrit, emmet ja issit unes, Morrit... Ja lihtsalt ärkasin hommikul igatsusega üles. Tahan koju. Ei mäleta, millal viimati käisin. Aga hiljuti see küll ei olnud.
tsau