Tean, et ei ole enam ammu oma blogi täiendanud. Kohe üldse mitte... Mul ei ole olnud inspiratsiooni eriti. Mu südames on nii palju muutusi olnud ja ma ei oska hetkel kõike kirja panna, lihtsalt ei oska. Ja see on ok. :) Vahel ei peagi kõigele seletust olema.
Midagi minu südames on teistmoodi. Teadmine ehk, et mu elu on TÕESTI Jumala kätes! Et Tema on võimeline näitama mulle asju mu seest, mille olemasolust mul aimugi ei olnud. Et Ta näitab suunda ja siis pean mina lihtsalt liikuma selles suunas... Ja isegi, kui mul alati õigus ei ole (ehk siis enamasti õigus ei ole), siis on Ta võimeline parandama suhteid, hetki, minevikku, valu, haavu ja kõike, kus isegi mina mööda olen pannud. Et Ta on võimeline tooma tagasi armastuse, mis on kustunud. Ja et Ta on tõesti on murtud südamete parandaja.
Ma nii tihti näen vigu teistes. Et teised on süüdi asjades, milles on tegelikult ka minul suur roll olnud. Ja ps! vahel me ei tee seda teadlikult. Me päriselt ka ei näe enda nina ette. Me oleme nii kinni enda mõttemallides ja olukordades, et me ei näe. Nii pimedad. Ja nii kuskil augus. Ja siis järsku käib nagu mingi plaks, sõna otseses mõttes (ja tihti valus plaks) ja siis on et, wow, kas päriselt? Kas päriselt on minul ka suur roll selles kõiges olnud??? Ma olen nii tänulik, et mul on kannatlik Taevane Isa. Et Tema on mind armastanud aegade algusest saadik. Olen tänulik, et mul on kannatlikud sõbrad. Sest mina olen NII ebatäiuslik, et ise ka ei usu. Nii ebakindel ja nii otsustusvõimetu. Ja teen haiget. Oma mitteoskamatusega ja katkise südamega (me keegi ei saa kunagi olema täiuslikud, aga Temas oleme me üsna ok!)...
Ja üks asi veel. Ma võtsin siit alt selle smile värgi ära, sest tegelt tegin seda ma selleks, et lihtsalt like koguda. Tunnistan ausalt. Mõtlesin, et kui keegi siin mu blogi loeb, siis saab ju alati ka kommenteerida ja lihtsalt julgustada ka muud moodi. Kõik ei pea feissbuukiiks muutuma. :)
Ja nautige kevadet. Seda päriselt. Nii, et lähed õue jalutama ja nuusutad. Ja hingad ja kuulad. Ja räägid. Oma taevase isaga... ;) Päriselt!
No comments:
Post a Comment