13 ja reede

Varjatud Uhkus. Avastus ja milline veel... Olin nädalavahetusel kodus ja ütleks, et avastasin enda kohta nii mõndagi.
Kuulasin täna 13.Veebruari esinemist Ungari nädala lõpetamisest. Õelge veel, et 13 ja reede ei käi käsikäes (no ma ei ole ebausklik aga mõnikord on imelik ikka küll). Muide, meie kooli tehnikamees lindistas ka minu kukkumise cd peale. Jess... sai veidi naerda ja vabandust paluda, kena kniks teha ja aplausi osaliseks saada! Kui põnev, kui põnev. Kui need asjad kõrvale jätta, siis enamasti kõik õnnestus. Ma ka alles õppin, arvatavasti kogu elu. Aga avastus, mis ma selle CD kohta tegin, on igal juhul see, et ma ei oska suhelda oma kuulajaskonnaga. Söödan neile ette loo pealkirja, heal juhul veel mõne fakti ja kaon laulu... Mind kuulatakse küll, ma ei räägigi sellest, aga ma ei anna neile endast mitte tükkigi. Nii kade olen ju. Oi, kui negatiivsed emotsioonid mul praegu on. Selline saamatuse tunne.
Läheb üle.

Õppisin just harmooniaks veidi. Nii sibemoll ja mibemoll ja siis on vahepeal majorseitse ja harmooniline mollseitse ja muud sellist toredust. jess.

Ja kuulan aga edasi oma Faithful´i. Kui ainult seal lõpus seda kukkumist poleks... või just pidi see juhtuma, et ma näeksin, et ma ei ole veel õuntega. Alles roheline ja ehk mingi hetk ka... siinkohal jätkan ma oma mõtetes!