Pigeons

Pigeons and doves constitute the family Columbidae within the order Columbiformes, which include some 300 species of near passerine birds. In general parlance the terms "dove" and "pigeon" are used somewhat interchangeably.
In the New Testament a dove is the symbol of the Holy Spirit.

Now my dear friend, ure probably wondering why the crap is she writing about pigeons... Well the answer it pretty simple. Because for 5-6 days those stupid birds have been behind my window fighting or making love. Its sounds stupid I know but I dont know what to do with them anymore. I have tried to scare them away by knocking at the window or by yelling at them but they wont leave so Im kind of confused. What next?
And the thing is that when I change the room they seem to follow me. Right now Im in the living room and guess what? They were just behind the window. In the mornings I wake up to the lovely sound of pigeons. Yesterday when I was cleaning I suddenly saw one one them who had no feather anymore. Well it had some but most of it was lost. This thing looked su ungly so I almost threw up...
So I decided to look up some information about pigeons, doves and what I found? That a dove is a the symbol of Holy Spirit. So I was kind of wondering here that maybe God wants to remind me something through the birds that I kind of hate... Yeah, pigeons and crows are basically the only birds that Ive always hated, sounds cruel hah?
Well here I am thinking what is going on. We have never had any birds except Hirundos outside our window or balcony and now there are like MANY pigeons flying and making my day... So maybe, just maybe God has something to say to me...

Vaarika...

...ma pean selle siia kirja panema, et ma seda ära ei unustaks. Tegin veidi copy ja paste, sest ma usun, et see, mida sa mulle eile SKYPE-s kirjutasid, on oluline!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
(so basically this is the text that my sister Vaarika wrote to me yesterday) :) LOVE U!!!

Tead, Jumal teeb oma osa! Teie peate ka oma osa tegema; kui teil mõlemal on rahu, siis hoidke sellest kinni! Kurat on nii kaval; NII kaval, et ta tahab alati rikkuda kõike ilusat...
Teie kahe töö on jätkuvalt oma silmad esmalt Jumalal hoida ja siis teineteisel!
See on jätkuv vundamendi ehitamine. See on samasugune alus nagu suhe Jumalaga, see ei saa lihtsalt olla kohe 100% töötav. See algab kuskilt, see algab esimesest sammust-vundamendist!
Ja siis muudkui liigud esimeselt tasandilt teisele... aga see töö peab olema jätkuv-ei tohi alla anda ja see on MÕLEMA poolne töö; mõlemad peavad andma oma südamed sellesse!

And never let go; it's not only the words, but also actions!
True relationship goes through rough stuff... BUT true relationship can handle this stuff TOGETHER! Not alone, but together!
Being always there for each other, comfort when it's hard, love each other no matter what! We arent perfect...but if you look the other person and can look over the negative stuff and still see the person as the best one ever-that what really matters.

Jah, seal on negatiivseid asju, KUID kas sa nokid nende kallal jätkuvalt ja üritad teist muuta VÕI otsustad teda armastada sellisena nagu ta on! Oma heade ja vigadega, see ei ole kerge ja tihti tahaks nokkida ja öelda, et sa tegid seda valesti ja seda ka... aga inimesed on erinevad, mis on ühe jaoks hea on teise jaoks halb ja sellest tuleb aru saada ja kompromisse teha.
Sina ja mina oleme erinevad KIRSIKA! Aga me oleme jõudnud sinna kohta, kus me AKSEPTEERIME teineteist sellistena nagu me oleme... Me mõlemad teeme vigu, me ei ole täiuslikud, me tülitsesime aastaid KUNI lõpuks otsustasime üksteist ARMASTADA sellistena nagu oleme, mitte vaadata, et sa ei tee seda hästi, sa ei ole selles nii hea... Vaid, jah, sa tegid seda, aga ma siiski armastan sind; ma siiski olen su jaoks olemas!
Ja nii on igas suhtes: suhtes vanematega, suhtes sõpradega, suhtes oma poisiga... Kõik suhted algavad VUNDAMENDI rajamisest ja üksteise aksepteerimisest vigadega! And that's the way it has to be! Ja kui eksid ja komistad; peaasi, et leiad oma tee tagasi... Ükskõik, mida ka sa selleks tegema ei pea ja ükskõik, kui kaua see ka aega ei võtaks.

Just give yourself 100% into it! And it will work out, cause he'll do the same! He loves you, you love him :) You'll make it through whatever comes to you ways.

mmm

If u love someone (something) then let it go. If he (or this thing) comes back to u then it is right, if not, then it wasnt ment to be. I just realized some of the things that have been going on in my life. I am in love but there are some things I dont understand about love. And it is ok. It is my first time, so it is ok.
It is ok to fail...
It is ok to get hurt...
It is ok to get angry at God coz then we cry out our most inner pain and He hears us...
It is ok to let go...
It is ok to fall in love...
It is ok to be afraid...
God is still there and God will still take care.

Faithful Father

I open my heart
Embracing Your change
On You I fix my gaze
I feel the heat of Your lamp on my feet
Guiding my way

(Chorus:)
Why do I worry?
Why do I worry about tomorrow?
When You are the one who holds my future in Your hands
Faithful Father I surrender all to You
All my love and my devotion
All to you

Following peace completely fulfilled
I'm confidently still
Through king or stranger
You'll broaden my path
As I walk in Your will, so

(Chorus)
My motives and intentions
To You
My trust and my affection to You Lord,
All for You

Faithful Father I surrender all to You
All my love and my devotion
All to you
I surrender all to You
I surrender all to You

USTAV ISA ANNAN KÕIK MA SINULE
KÕIK MU LOOTUS JA MU ARMASTUS SINULE

R I P

Rest In Peace my precious granny, see you in heaven!!!

We will miss you...

I love you so much!

...Faithful

God has been fulfilling my dreams like no other. I just wanted to count some of the things that have been coming true in the last 2 years (starting 2006 summer and ending 2008 summer for now). YES, only 2 years:
2006 summer
- finishing high school with 2 best marks (4, 5)
- getting healed from eating disorder (yep, during my time of graduation, HALLELUUJAH!)
- getting my driving licenses with no problems
- going to CIMC Denmark for 9 months
2007 summer
- after Masters having no idea what to do and realizing that I want to sing (no realizing that it has been my dream for 10 years), so what happens?
- getting in to one of Estonia best music school´s, ELLER; studying pop-jazz singing
- moving to Tartu and getting a good place to live
2008 summer
- Year of being in that music school already; God gave me the best teacher (no honestly, Ursel Oja is one of Estonian best ones)
- getting close to Latvia, Talsi. I love the people there, I love this small town and I love Latvian!!!! (And God u know the best what u have in mind for me with Latvia!!)
- just recorded my 2 first songs ever. With Margus, the most talented musician I know! THANK U JESUS!!!!!!!!!!!!!

I think that there is so much more that God has done in my life every day. EVERY day in my life has been in His hands and I haven’t seen it. I just do my everyday doings and what happens, God is there with me!!! He lifts me up, He is my friend when I have no one else, He is my friend when I have everyone else. Realizing that I need God more and more every day.

God

...help me to learn to trust you again. Every day. To put all my hope in you so that one day I know that everything has been given to you. Help me to make these babysteps coz u see that I cant do it all once... Help me O Lord my God!

Isaiah 40:31 But they that wait upon the LORD shall renew their strength; they shall mount up with wings as eagles; they shall run, and not be weary; and they shall walk, and not faint.

Why do I worry about tomorrow

when You are the one who holds my future in Your hands...

Faithful Father I surrender all to You,

All my Love and my Devotion all to You...

Frustration

Sooo A little bit of frustration. Anyway yesterday we were driving to Tartu. I wish I would have been able to drive but dad had a trailer behind the car and together they’re making one BIG CAR or smth like that; because if I would have been behind a wheel I would have stopped at least 3 times during this drive to Tartu. I will explain right away.
In the Bible it says somewhere (sorry I couldn’t find this scripture) something about men who wee on the wall (pee on the wall, urine). And I have been thinking about it earlier also but it somehow got lost on my mind, thank God for that.
But yesterday while driving first we saw 2 guys standing near to one house and just peeing all over the place. I felt sick and I didn’t know where to hide my eyes. So the sentence my dad said after that made me think. He said that men all over have fell on level of dogs; I’m not talking about ALL men please don’t get offended. After that I remembered last year living in an apartment on the 3rd floor. So many times I just looked out of window and what did I see? Different old drunk guys peeing just 3 floors lower. One used tree, another one just did it in a random place and so on…
So we were still driving and there it was, another man standing on the sidewalk and just laying his pee all over. Crap I got so pissed; I was like ready to stop our car and just kick this guy. Ok, maybe it is just me but I doubt. I have talked about it with some of my friends and they can’t stand it either. It’s like HEY, I DON’T WANNA SEE YOUR THING when I drive around. I want to drive and get where I want to go without feeling uncomfortable. Ok, maybe you think now, HEY GIRL, there is so much more going on the world and you are thinking about that…
But really, this thing is on my mind now; God you see my frustration about it so maybe you can help someone with this text to realize that all big things start with small things.
I remember that a couple of months ago I read our newspaper Postimees and what did I see? An article about some stupid young men (sry again) who took a buddle, peed in it and gave it to drink to one old drunk guy (they said to him that it is bear, well, I guess they put half bear half pee in it). I WAS ANGRY, I was like ashamed of living in Estonia; I felt like crying and I felt embarrassed. I had never read anything like that in my life…
I am glad I have my own blog so I can write whatever comes to my mind; but anyway this is my today’s prayer: don’t low yourselves to a level of dogs. Peeing is a private thing, not an activity where you put your leg up and pee wherever and whenever; it might not hurt you but it is not suitable in Gods eyes, in people’s eyes that are not like you.
Honor God in everything you do!!!
Even if you’re not Christian; honor people then… Don’t think that your activities aren’t influencing other people, WHATEVER you do is important, and however you do it also!!!!!!!
I could write so much more but right now I feel like I got so much out so its enough I guess!

Someday...

He´ll come along, The man I love!
;)

ma LIHTSALT pidin...

...selle uuesti postitama:

Sa kohtad oma tulevast abikaasat Jumalalt teenides. Siis kui sa teed seda, milleks Jumal on sind kutsunud, oled leidnud oma koha, oled pühendunud ja liigud sujuvalt oma teel. Sa tead, kes sa oled ja kuhu sa lähed, sa tead mida sa tahad ja Jumal on sinu elus esikohal. See inimene on sellel teel, ta ootab sind seal teepervel ja astub sujuvalt su kõrvale õigel ajal. Ära uju vastuvoolu, punnitades kõigest väest ja oma jõust, meeleheitlikult, et seda inimest leida. Sa ei leia, ta tuleb ise, siis kui sina liigud sujuvalt mööda õiget teed, mööda oma teed ja Jumal on sinu silme ees. Pane enne oma elu korda, leia oma koht, tee seda, milleks Jumal on sind kutsunud ja see inimene tuleb su kõrvale.Kui sa ise ka alles ei tea oma teed, su elu on segamini ja siis sa üritad leida enda kõrvale õiget inimest... see ei toimi, ta pöörab kõik veel rohkem pea peale. Mis siis, et inimesed ümberringi räägivad, avaldavad survet, muretsevad su abiellumise pärast, sina ära anna alla, sa saad selle, mida sa igatsed, aga ära sellest ise loobu, ära mine kergemat teed pidi. Leia oma tee ja käi seda koos Jumalaga, pühenda ennast ja siis su abikaasa astub sujuvalt sinu kõrvale. Nagu elu loomulik osa. Nagu osa varustusest, mida sa oma teel, oma ülesande täitmiseks vajad.

...

God, u opened up my heart for something new; now show me what should I do to next... how to act, how to be; or maybe just to shut up to see things moving.

Dear God,

Help me to remember that I am poetry, sculpture, song, and painting.

Help me remember that I am a masterpiece created by the greatest artist ever.

...suvi

On vist blogi aeg vahepeal; pole 100 aastat midagi kribanud siia, vähemalt midagi asjalikku küll mitte.
See suvi on kreisi olnud; ja seda just reisimise koha pealt. Hetkel olen siis üle kuu juba kodust ära olnud...
Alustasin Saaremaaga, kus olime koos Onu oti perega; et siis nädal aega sellel imeilusal saarel, kust ma mõned pildid blogi panin. Mõnus aeg koos oma kiiksude ja tobedate hetkedega.
Edasi tulid Tartu konverentsi päevad; väga eriline aeg oli; sain Gekuga viimased päevad koos veeta ja see oli ülimalt oluline. Nautisin iga hetke Tartus. Olime Meelikese juures öösel ning muidugi sai seal omajagu nalja. Konverentsist nii palju, et sellist ülistust pole minu elus veel olnud. Tähendab see aasta on midagi murdunud minu elus; vabadus hakkab sisse voolama ja ma ei saa aru, mida Jumal toomas on. See ei ole enam see, mis varem minu elus olnud on. Ülistuses on vabadus.
Konverentsilt põrutasin ühel laupäeva varahommikul Lätti bussiga. 6.45 istusin Tartus bussi peale ja 11 ajal oli Riias. Super-super hea meel, et läksin sinna. Kõik oli hea, v.a. mõned asjad, millest ma siia ei kirjuta, aga Jumal on ustav ja mina sain välja anda ja mulle anti. Uued tutvused, sõbrad, kogemused, jalutuskäigud, koosolekud, ülistus. Ok, ma ei hakka üksikult kirjeldama kõike, mis seal oli, aga hea oli. Nädal aega olin siis Talsi kristlikus koolis laagris vanusele 16-26. Vahva seltskond noori koos; ma arvan et umbes 80 inimest kokku. Ma ei olnud mingi 6-7 aastat laagrisse sattunud ja siis järsku üksi Lätti. Huh, oli see ikka julgus ja tegu sinna minna. Aga kutsuti ja ma ei suutnud ei öelda, liiga põnev tundus ja ma ei pidanud pettuma.
Nii, kui laager läbi sai, tuli edasi Leedu-Poola. Ema-isa võtsid mind peale Talsist ja sõit võis alata. Kaks päeva autos; huh, karm. Poola sakkis kuni Zakopaneni; seal oli juba hea. Rudy, Betty, Abe... Kõik nad olid olemas, ma ei olnud nii ammu näinud neid inimesi, et oioioi. Abe (minu 2nd grandpa ;) ) tuli pidevalt minu juurde, kallistas, tegi põsele musi ja ütles, et ta on terve elu endale tütart igatsenud. Ja siis rääkis mulle, kuidas nad Bettyga tutvusid ja kuidas neil see aasta 60s abieluaasta täitub. Ma lihtsalt hakkasin nutma iga kord, kui ta tuli. Nad on kallid ja olulised...
Oeh, aga ka see aeg sai läbi reedel ja nüüd on juba Pühapäev ning meie oleme Leedumaal ema-isa-Essuga. Täna oli kogudus ja eile õhtul oli kogudus. Hea-hea. Kõik on parim siin olnud, meie elukoht, söök, osadus, inimesed!!!
Homme siis Lätti tagasi (BIG YESSS!!!!). Ma nii ootan kohtumist Talsi-sõpradega. Ja mul on üllatus ka, aga sellest saan alles peale homset rääkida.. kih-kih. Vot. Homme õhtu tuleb eriline... tssh, its a secret!
Vsjo, selline suvi on seljataga, ja parim on veel ees.
Heck yea!!!!
Koju saan siis kuu lõpus, Augustis hoian Essut nädal vms ja siis tagasi Tartu. Uus elukoht vaja sisustada jms. Ootan põnevusega kõike, mis ees.
Olgu, the end.
=)

Reis

...lugesin eile kokku kohad, kus ma sellel aastal käinud olen:
Veebruar - Saaremaa
Märts - Läti
Aprill - Ahvenamaa
Mai - Itaalia (+natuke ka Hollandis)
Juuni - Läti, Saaremaa
Ja veel on ees: Läti, Leedu, Poola ja tagasitulles ka Leedu ning siis jälle Läti.
Mida siit järeldada? EI SAA ILMA LÄTITA! ;)
Mulle meeldib reisida; isegi, kui ma reisidel just kõige parem kaaslane kohati ei ole olnud, on reisimine midagi sellist, mis paneb südame kõvemini tuksuma ning kõik meeled uuteks seiklusteks valmis! Ning ma võin käsi südamel öelda, et ilma reisideta ei oleks mul nii palju uusi sõpru ning julgust uute sõprade tekkeks. jep.

Täna läheme siis Tartu; olen 3 päeva konverentsil ning edasi Lätti. Täitsa üksi lähen sinna. Tartu tulevad isa ja Gerlika kaasa; mul on nii hea meel, et Geku ka tuleb, muidu ma ei näekski teda enam; tüüp sõidab 16. Juuli tagasi Ameerikasse... AGA mul on tema üle hea meel, sest see on Jumala tahe ja plaan tema elu jaoks! (L)
Pean järelikult 3ks reisiks täna kohvrid pakkima, mis muud. huh.

Saaremaal

MULLE. jep.

70 postitust...

...2 aastaga täpselt. Interesting.

Aga tegelikult tahtsin öelda, et olen veidi imelik viimasel ajal. Kurb on ja natuke raske ja samas nii hea. Imelik eks? Seda ma ju räägin!

Ja Vaarikat igatsen ja üldse tule juba koju ära, kuigi ok, tean, et sa ei saa.

Eile olime peaaegu terve suguvõsaga maal; niiiii hea aeg oli; tegime suguvõsa pilti (tuli küll veidi poolik, aga pole viga, ühel päeval saame terviku pildi)!

Ning siis lähen täna Pärnu esinema, eks paistab, kuidas läheb.

Siis kolmapäeval Saaremaale 5-ks päevaks; Geku, we´re gonna have some F.U.N.

Järgmine nädal Tartus Elusõna konverentsil.

Ja 5.ndal Lätti; heck yea. :)

Ja peale Lätit 10.nda paiku sõidame Poooola.

Ja pärast jälle Lätti.

Ühesõnaga natuke reisimist- mme loving it! (L)

:)

Vaarika siis...

... no kuna sa nõudsid uut blogi ja mul on juhuslikult vaba hommikupoolik, siis kirjutangi. vot.
Mis siis vahepeal? Oi, palju. Lõpetasin kenasti esimese õ.a. ära Elleris ja tean, et Jumal aitas, sest ega ma siis vähe ei puudunud koolist. Aga hakkama sain, hinded korras ja mis veel vaja?
Mmm heck yea, siis käisime Lätis (Ma olen reisinud nagu meeletu see aasta ja kas mulle see meeldib? JAAAAAAA) eelmisel nädalavahetusel. Vabadus - ainuke sõna, mis selle reisi kirjeldamiseks saab öelda! Jumal on nii ustav ja see, mida ma olen aastaid igatsenud, hakkab lõpuks tõeks muutuma minu elus. Kõik see, et ma võin olla vaba ja mina ise, ma ei pea kellegi teise pilli järgi tegema, kui tahetakse, üks vabadus ülistuse ja üks armastuse laul, mis mu südamest tuleb... Vaarika, kui sa vaid oleks seal olnud; ma ei olnud üldse see Kirsika, keda sa harjunud nägema oled, ma olin nagu lind, kes lendas ja ei jäänud enam pidama;
Ja ma lähen varsti jälle Lätti- heck yea! ;)
Ning tulevikust, et siis täna Alati lõpetamisele, laupäeval Kristiine!
Järgmine nädal Saaremaale perega ja onu perega nädalaks. Tuleb vist põnev aeg! ;)
Peale seda otse Tartu Elusõna konverentsile ja siis sealt Lätti laagrisse; jep mina ja laager ei lähe eriti enam kokku, aga eks paistab; olen igal juhul põnevil! Sealt võtavad ema-isa mind hiljem peale ja läheme Poola nädalaks ning sealt tagasi tulles uuesti Lätti Talsisse, jepjep. ;) ME LIKES IT- heck yea!
:) Ohh Vaarumaaru, ma ei oska enam pikka blogi kirjutada, tõsiselt probleem on enda kättevõtmisega.
AGA ma tahaksin rääkida päikeseloojangust. Lihtsalt selle pärast, et see on üks mu lemmikuid loodusnähtusi siin maailmas. Uskumatu, kui palju värve Jumal loonud on; Ta nagu maaliks iga päev mitmeid tuhandeid kilomeetreid uut pilti ja JUST enda värvidega; sellistega, mida ka kõige suuremad kunstnikud ei suuda ealeski järgi teha. Mõnikord tahaks, et kaamera oleks kogu aeg käepärast, et seda kõike jäädvustada ja siis jälle mõtlen, et kas sellel oleks mõtet... Seda saab ju ka ilma pildita nautida; iga päev! ;) No vot, sellised mõtted siis!
Ok, hakkan end lõpetamisek valmis seadma nüüd. ;)
musi Vaarile!
:)

Mulle meeldib...

...ikka seljaga piltidele jääda! :P

ITAALIA

Miks vaadata otse, kui saab ka seljaga? :P

22.Mai pidi olema päev, kus 9-liikmeline grupp läheb Itaaliasse. Kõik olid ettevalmistused teinud: asjad olid pakitud, raha vahetatud, reisikindlustus tehtud ja siis 21.Mai tuli telefonikõne: "Te ei saa Itaaliasse, kuna raha ei ole üle tulnud ja piletid pole ostetud. Olge aga siiski valmis, sest võib ka õnneks minna..."! (me saime tasuta reisile ja ma ei saa siiamaani aru, miks ja kes ja kuidas meid rahastas;ühesõnaga terve reis oli tasuta!)
Mina panin padavai Türile ajama (no muidugi viperdustega, kuidas siis muidu) ja ootasin kannatlikult 22.Mai, Neljapäeval uut telefonikõnet. Ja siis see tuli, et kui ma veel tahan, siis ikka saan, aga laupäeval-24.Mai. Ja et 6 inimest saavad-lauljad ja tantsijad. EHK SIIS MINA KA.
Muidugi ma tahtsin, milles küsimus. Reis oli ju tasuta ning tõotas tulla huvitav (kui juba nii palju viperdusi jms, siis miks mitte, eks?)!
Nii, et siis Kaidi tuli veel minu juurde reede ööks ja siis laupäeva hommikul oli spurt lennujaama. Hommikul 6-7 ajal läks lennuk Amsterdami. Ma muidugi kartsin, et kes need teised 3 tüdrukut on, AGA nad on SUPER reisikaaslased, ainult kiidusõnad. Igal juhul jõudsime siis Amsterdami ja seal avastasime, et meil on 30 minutit järgmise lennuni. Nali naljaks, aga meil polnud check in-gi tehtud ju... Jooksime läbi selle suure lennujaama ja jõudsime täpselt sekundi pealt lennukile (vist isegi oodati meie järgi veidi). Järgmine peatus oli Milano; seal oli meil veidi kauem aega oodata ja siis tuli meie kauaoodatud BARI lõuna-Itaalia kontsas! Nii, astusime lennukilt maha ja kohe pagasiruumi. JA oeh, kui ainult keegi meie nägusid oleks näinud, kui kõik pagasid olid kohale tulnud ja meie omasid nende hulgas ei olnud. Vot siis. Seiklus. Ja siis avastasime kõige tipuks, et me ei oska ei hotelli ega festivalipaika minna... See oli küll juba naljakas. Ja keegi ei pidanud meile vastu ka tulema. Nii me seal olime- 6 haledat eestlast- ilma pagasi ja ilma öömajata!
Järsku öeldi meile, et keegi on meile vastu tulnud. See oli õnnelik hetk. Väga kohe. Saime siis auto peale; vähemalt olid digikad käekotis, saime palmidest pilte teha. Ja mis siis ikka; 30-kraadises kuumuses teksapükstega ei ole mõnus! Jõudsime siis festivalipaika ja kohe pandi tantsijad proovi tegema (nad pidid esialgu too õhtu esinema, õnneks lükati edasi, kuna meil polnud kohvreid). Kõik olid mingid eriti näljased ja kui me lõpuks 9 ajal õhtul süüa saime, siis oli tuju 100% parem. JA SÖÖKIDEST veel niipalju, et: KÕIK OLI ÜLIPRO. Kolm korda päevas toideti meid mitmekäiguliste söökidega- pastad, lasagned, puuviljad, friikad, kana, kala, liha, koogid jne jne! :P mmm
Nii, siis tuli esimese päeva õhtu ja me avastasime veelkord, et meil ikka pole kohvreid, sest me pidime mustade hammastega magama minema, vot! :D Ja siis tuli minule ka veel üllatus, nimelt ma olen oma varba kaks kuud tagasi kuskile ära löönud ja siis Itaalia reisi ajal otsustas mu suur varvas mädanema minna, mis oli temast ikka eriti inetu. Ja siis ma ütleme nii, et 7 päeva kannatasin valu, ja eriti 2 esimest, kus ma pidin kinniste kingadega käima, kuna kohvrit plätudega polnud. yeah, meeldiv eks?
Pühapäeva tsillisime niisama linna peal, vahepeal söime hullult ja siis tsillisime edasi. Kuna poed olid kinni, oli veidi igav, aga see selleks. Õhtul tuli tel-kõne: teie pagas on lennujaamas. ME lausa tormasime lennujaama ja oi, kui õnnelik hetk see kõigi jaoks oli. No nii õnnelik, et ma ei oska seda kirjeldada isegi... plätud, eesti kommid, datlid, lühikesed püksid, hambahari, meigiasjad. mm-kõike! Õhtul harjutasime Andre-Kaidiga esinemiseks mõeldud lugusid, mille me ka alles kohapeal välja mõtlesime: ehk siis saime 5 kantrilugu (MINA JA KANTRI-Vaarika, sa võid siinkohal naerda, aga jube lahe oli, tegelt ka!)!
Siis tuli Esmaspäev ja oligi meie esinemise päev. Hommikul harjutasime, siis võeti meid hotellist peale (muide 3tärni hotell mugavustega, sjupeer) ja sõitsimegi kohapeale, et veel lavaproovi teha ja õhtul kell 11 oligi esinemine. Vinge! Suur lava, rahvast normaalselt, plaksutati, naudidi... "Strawberry wine..."
Järgmisel päeval oli Karini, Dorise ja Triinu etteaste. Nad olid nii tublid; eriti Karin, kes peaaegu kohe peale pimesoole oppi pidi tantsima hakkama. Ja nad said hästi hakkama. PALJU rahvast oli ja no eks meie eesti tüdrukud sealt nii mõnelegi silma jäid! :P
Kolmapäeval, Neljapäeval ja Reedel olid rannapäevad, shopingupäevad ja niisama tsillipäevad. Palju päikest, sooja, naeru, süüa, poode, jäätist... Mingi päev nendest kolmest käisime ka ühes pisikeses Itaalia külas! Oeh, kui ma alguses ei saanudki nagu eriti aru, et ma olen Itaalias, siis seal tuli mulle selline tunne, et NII, MINA OLEN ITAALIAS. Nii palju, mida vaadata: trepid, rõdud, lilled, meri, kaljud, inimesed, kirikud, valged majad... mmmmönus! Seda ei saa kirjeldada tegelikult sõnadega!
Reede õhtul käisime veel ühel kontserdil-Sitsiilia poisid niii väga tahtsid, et me eesti tüdrukud neid kuulama läheks ja kuidas me siis ei saime öelda ja ei öelnudki! :) Ja siis pärast oli vist mingi peo moodi asi kuskil ja ma ainukesena ei läinud (ma tundsin, et ei pea minema, kuigi paluti küll...)!
Ja siis tuligi juba Laupäeva hommik, kus me pakkisime asjad kokku ja bussi peale istusime. Käisime viimast korda Biennalil söömas ja edasi lennujaama, kus passisime mõned tunnid ja siiiiiiiiiiis istusime lennukile. Sealt Milanosse, kus veetsime öö kõvadel pinkidel ja külmaaas- prr! Me ju tulime 35-kraadisest ja lõpetasime 15-kraadises Milanos. Jep, ühes riigis nii suured temperatuurierinevused. Igal juhul siis tuli hommik ja edasi Amsterdami ja seal Eestisse. tagurpidi tulekule!
Midagi imelikku ka sellest maast: kõik itaallased (kui ma ütlen kõik, siis ma mõtlen kõik) käivad 35-kraadises kuumuses pikkade teksade ja mustade pluusidega, mehed pintsakutega ja NAD EI HIGISTA! Siis enamik mehi vahib järgi, vilistab, või kommenteerib ja seda mitte alati viisakalt (nt. vilistamine ja MJÄU pidid suht halvakõlalised kommentaarid olema). Vahepeal on poed 4-5 tundi lihtsalt kinni keset päeva, sest siis on siesta aeg ja nad ei viitsi poodides passida. Õhtust söövad itaallased alates kella 7-8-st, siis kui meil, eestlastel, kõhud ammu korisesid ja süüa nurusid. Puhtusest ei pea sellel maal keegi lugu, MITTE KEEGI, igal pool on praht ja sodi. Liiklus andis soovida- kõik parkisid sinna kus juhtus, üks pidev tuututamine, kiire-kiire! Itaalias tähendab eelroog lasagnet või pastat (eestis supp, salat jms). Keegi ei kontrolli bussides ja rongides, kas sul on pilet!
Mulle hakkas Itaalias lilla värv meeletult meeldima: ostsin endale 2 lillat riideeset ja nägin kõikjal lillasid lilli. NII ILUS VÄRV, selline naiselik ja õrn! :)
Itaalias käidud, kõik ülejäänud maad veel ees; see oli alles algus! THATS A PROMISE! :)