KEVAD

WOW. Õues särab; Ma küll olen nädal aega haige olnud, aga nii palju ikka olen suutnud, et end õue vedada mõned korrad (Morriga nt peab ju käima...). Ja siis ma eile läksin pajutibusid tuppa tooma. Nii hea, et meil jõgi siin Türi-Alliku kodu lähedal on, sealt saingi (no tähendab mitte jõest, aga kaldalt küll). Ja nii hea, et meil koer on, kes sunnib end veidigi liigutama.

Tervis tuleb! Ja muudkui tuleb ja varsti kohe on täielikult siin. Ainult veidi veel kannatust, Kirsi. Veidi veel ootamist ja sa näed, kuidas kõik saab korda. Kurguvalu pani ammu juba plehku, köha on veidi aeglane, aga küllap ta aru saab ning nohu, njah. Nohu ei taha eriti sõna kuulata, aga kuna ta on pidanud rohtusid mitu päeva taluma, mis tal üle jääb, kui alla anda ja surra! :P

JA mina, mina tahan... Paljusid asju tahan. Eelkõige kevadet veel enam, siis tahaksin armastust- palju ja rohkelt; tahan selleks, et ise jõudu saada ja teistele ka jagada! Ja siis tahaksin, et koolis kõik korras oleks. Et suvi oma tiibu hakkaks minu poole sirutama oma Päikesekollaste käekestega... Et Jumal minu elus nr.1. oleks; et inimesed näeksid seda sära, mis minus tegelikult peidus on. Et minevikuvari endast märku ei annaks!

Ja ma tahan kõigest südamest, et Vaaril oleks hea Kanadas. Vaar, kas kõik on ikka korras? Ma igatsen sind tegelikult. Ja Tuuli? On ikka kõik hästi? Olge mõnusad seal kaugel, kaugel Maarjamaast! Tean, et te ei igatse tagasi, aga usun, et pisuke Eesti mulda tunneb teist küll puudust koos ühe Kirsiga! :) Armastan teid.

Mis veel? Hm, mõtlen siin just sellele, kui palju ma olen niisama tegevusetult istunud ja aega raisanud. Ma ei tea mõnikord isegi seda, kuhu mu aeg kaob ja siis vaatan arvutikella ja saan aru, et siia kaobki. Ja ma olen selle jama juba kord elus läbi teinud... Just selle, et pidin arvuti taga istumist piirama hakkama. JA ma saan varsti endale läpaka, mis tähendab seda, et ma pean juba enne reeglid paika panema. I cant go crazy with that. Nope!

Ja Kaidi, sa rokkisid eile 100%. Ma nägin seda igatsust su silmis saada edasi. Aga et sa teaksid, sa olid PALJU parem, kui see tüdruk, kes edasi sai (kuigi tema oli ka hea)! I know this aint going to make u feel better but u rock girl! :)

no tsau

Nope. Ei ole hea olla. Üldse pole. Nina on valus; ma olen kahe päevaga terve suure paberkäterätikurulli ära nuusanud (no mida teha, kui salfasid pole), seega valus on. Ja ma tahan juba terve olla, kohe täitsa terve. Mitte nii poolikult, et pärast ikka mingi väike viga on, aga 100%.
Anyway siis, vahepeal oli Läti reis. Ma kirjutasin sellest väga pikalt oma inglisekeelses blogis, seega ei hakka ma seda kohe kindlasti siia ümber tõlkima. Pole tahtmist ja viitsimist. Ja ei ole ka vaja. See oli minu rõõm, see oli meie rõõm, kes me reisil olime.
Aga sellega seoses oligi, et ma vist arvasin, et kevad on käes. Või noh, ongi, aga ma arvasin, et kevadega kaasneb soojus ja nii kandsin ma umbes kaks nädalat ikka väga valesid riideid. Õhuke mantel jms. Ja nüüd istun siis kodus, Türil, haige. Ei ole meeldiv. Eriti, kui rohtu ka pole. Seega jh…
Ma läksin esmaspäeva õhtul juba Tartu, et kooli minna jms; teisipäeval käisingi, ja siis tundsin õhtul, kuidas kurgus hakkas pitsitama. Sõin öö läbi kurguvalukomme ja no paremaks ei läinud. Istusin siis kolmapäeva õhtul bussi peale ja sõitsin koju, Türile. Ja täna on juba reede ja nohu läheb ainult hullemaks. Ning ma tahan nii palju teha. Ma tahan õue! Ja tegelikult olen täna juba kaks korda käinud, nii 15-20 minutit mõlemal korral… NII ilus ilm on, käisin Morriga koos. Masendav on toas istuda ju.
Ok, kui vingutuju, siis ikka 100% juba. Mitte 99,9 vaid 100. Selline ma juba olen.
Õnneks on mul siin Maria, vähemalt saame koos igavleda. Tartus oleks ma vist üksindusse ära igavlenud (ma ei tahtnud öelda surnud, see on liiga masendav sõna!). Tegin täna Mariale küpsisepalle! :D Her favorites!
Pluss mul on üks igatsus. Ja see igatsus on Jumala järgi, ma tahan taas kogeda, et Ta eksisteerib minu kõrval. Et ta Hoiab minust kinni, et Ta ei ole lahti lasknud. I want the fire again!!!!!!!!!!!!!!
Ja siis on mul 1 teine igatsus, või õigemini unistus. Aga sellest me ei räägi.
Bue (Maria, sa tead, mis see tähendab, eks?)!

anyways...

Ma vahel unustan blogi ära.
Ja ega mul praegugi miskit tarka õelda pole, v.a. see et olen jälle haige ja kodus.
jep.

Awsome time

Nüüd võin ma 100%veendumusega öelda, et eelmine nädal rokkis!

Alustades siis kooliga:
1. Sain oma esimese hinde „4” solfedžos, mis tähendab, et ma hakkan 3 pealt eemalduma loodetavasti!
2. Tegin oma klaveriarvestuse kenasti ära!
3. Käisin terve nädal ilusti koolis ja ei puudunud ühestki tunnist!

Edasi räägiks siis Naistepäevast. Hommik möödus nagu tavaline hommik. Oli laupäev, tõusin suhteliselt vara, koristasin, sõin, nautisin üksindust (võib-olla). Siis mingi kella 6-ks sättisin end valmis ja läksin kaubamaja juurde, kust mind ja Viviat võttis Leena koos oma isaga peale. Ja siis sõitsime Kärri juurde, kus toimus Naistepäeva tüdrukuteõhtu! Elusõna noored siis korraldasid. Ülistasime, palvetasime, sõime, siis oli üllatuskülaline, kes rääkis enda elust ja naiselikkusest ning siis mängisime. Õhtul hiljem vaatasime telekast väga head filmi, mis sobis kui rusikas silmaauku selle õhtuga! :) Ühesõnaga meeldiv lõpp naistepäevale. A, pean ära mainima, et poisid tõid igaühele meist ühe lilleõie (yellow tulip, my favourite)!

Nii ja siis eilne päev, mis oli väga sisukas ja põnev. Terve päev käis siis valmistumine õhtul toimuvale kontserdile Vanemuise Kontserdimajas. Alustasime hommikul proovidega Laululaval, mis kestsid umbes kaks tundi ning siis oli kella 4-i vaba aeg. Ehk siis ruttu koju sööma, pesema, riietuma ja Vanemuisesse. Kuna Kaidi-Andre olid mõlemad Kaidi vanaema juures siin Annelinnas, siis sain nendega koos minna! Hommikul kõmpisime ka koos Kaidiga kesklinna (Kaidi rokib, ja eriti need jutud, mida ta mulle räägib, olgugi, et need veidi mm kahtlase maiguga on; Kaidi on Kaidi!), et siis Urseliga laululavale minna!

Anyway jõudsime siis poole nelja ajal sinna ning istusime umbes 5-i tegevusetult, sest Maarja tegi proove, siis oli neil tehnikaga probleeme jne jne. Aga siis, kui lõpuks lavale saime, oli hea tunne küll. NII suur lava ja saal! Proovid tehtud, jooksime poodi mõne inimesega, ostsime süüa (hea nali oli kaubamajas: tahtsime 3-ndale sööma minna ja ma järsku vaatan, et mida pekki, eskalaator sõidab tagurpidi, et mitte üles, vaid alla; ma mõtlesin juba, et mul luulud, aga siis saime aru, et ülemised korrused on juba kinni! :D) ja Vanemuisesse tagasi. Toit otsas, tegin ruttu meigi ja siis oligi kell juba 7! Huh, kui teise laulu ajal lavale läksime, oli väike värin sees ikka. NO üle 500 inimese oli vaatama ju tulnud, SUPER! Nii hea tunne oli seal seista. Ja nii käisime umbes 6 laulu ajal 22-st laval (ainuke, kellele tausta ei laulnud, oli Margus). Ja siis mingi hetk oli naljakas koht ja ma naersin suhteliselt kõvasti mikrisse. Ma nii lootsin, et keegi ei kuulnud ja pärast sain teada, et see oli ikka kuulda! Hea naine ma ikka olen! ;) Aga peaasi, et see oli armas, mitte nõme! :P Viimase laulu ajal seisin Maarja kõrval, huh. Päris hea, Maarja kõrval laulda (suva, et ma taustalauljana!).
Ühesõnaga selline huvitav päev siis eile! Kogemuse võrra rikkam. Elamuse võrra rikkam. Laulu võrra rikkam!

See nädal peaks ka huvitav tulema. Kolm päeva koolis ja siis Lätti. Ma olen veidi eufoorias Läti pärast, jep. Imelik on Läti pärast nii õnnelik olla, aga ma tahan Eestist ära ja eks see ongi see põhjus! Ja ma näen seal… ühte inimest! Ja teisi ka muidugi jah! :D

OH, emme-issi-Essu-Maria, 3 päeva veel ja siis olen ma kodus! I miss u guys!
Olgu, thats it for now!

(Vaari, kas oli piisavalt sisutihe blog? Kui midagi veel teada tahad, küsi private; ega kõigest ei saa nii avalikus blogis ka rääkida ju!)! :)

100% kindel, et...

...mul on MAAILMA parimad sõbrad.
5 minutit tagasi oli uksekell (esimest korda selle kahe kuu jooksul helistati mulle kella) JA seal seisid Siki ja Ede kahe roosi ja torditükiga. Kuna ma ei saanud noortekale minna (täna valisin gospelkoori), siis tõid nad mulle poiste Naistepäeva kingi! 
Kuigi Naistepäev on alles laupäeval, siis posid olid täna neile korraldanud 
väikese peolaua jms! :)
ÜLIM

Kollane

Vahepeal võiks ju kribada siia midagi Asjalikku. Eriti kuna üks mul seal teiselpoolmaakera pinda käib juba nädalaid (in a good way ´my Love´)! :D
Kust alustada? Ok, ma lihtsalt ülevaatlikult räägin siis midagi eelmisest nädalast. Esmaspäeval olin veel kodus, õhtul tulin Tartu. AGA nii hea oli näha vanemaid ja Essut. Ma ei tahtnud Tartu tagasi. Kodus oli armas! Tagasi ma siiski tulin ja Tartusse jõudsin. Pluss ma ei mäleta, millal ma nii pikalt päikeseloojangut nautida sain, KUI too esmaspäev bussiaknast. Mõnus! :)
Nii, teisipäeval oli kool, ja õhtul helistas Mariaküpsis, et tuleb Tartu ja vajab öömaja, mis oli väga positiivne. Mariaga on alati hea (+kui tema Tartu tuleb, siis ma tean, et me lõpetame alati Mäkis)! Ta on nii kallis (kuuled Maria? SA OLED KALLIS!). Jätsin ta kolmapäeva hommikul veel enda juurde, ise ajasin end kooli.
Siis oligi kolmapäeva õhtu juba ja ma käisin noortekal, mis oli tore, pm-lt oli meil naistekas ja siiis tuli Paul, siis polnud enam naistekas! ;)
Neljapäeval ma kooli ei läinud. Tean küll, et olen vahel paha, aga ma tõesti ei saanud klaverit harjutada ja ma ei taha nii tundi minna, kui ma midagi ei oska! Igal juhul siis helistas Efka, et vajab öömaja, mis oli ka väga tore! :D Mul on ju ruumi, miks ma peaksin seda endale hoidma? Ja siis helistas Annely (mu korteriomanik, ma olen ju kõigest üürnik, jep.), et tuleb kuni Esmaspäevani Tartu! Nii ma siis olin veidi plindris algul aga saime kolmekesi hakkama kenasti.  
Läksin siis noodrigraafikasse (urr) ja siis õhtul võttis Efka mu peale 
ja siis peale seda kõike saime rääkida teelaua taga ja lihtsalt oli väike osadus.
Nii, ja siis saabus reede. Koolkoolkool. Täispikkus. Täiskiirus. Ja õhtul läksin Piiblikooli! Jep.
Ja laupäeval võtsin hommiku vabaks. Nii hea oli kodus. Lihtsalt olin JA järsku kell 12:30 helises
mu telefon ja Kaidi küsis, et KUS MA OLEN? Mul oli ikka hea segadus; Anyway oli meil proov kella 12-st ja minu järgi oodati; ühesõnaga mulle unustati õelda, et proov on. Aa, seletaks siis asja veidi ära: Nimelt on Naistepäev kohe ukse ees ja selle tähistamiseks on Pühapäeval Vanemuises kontsert:

http://www.piletilevi.ee/?lang=est&id=24,1&mid=8204
Naistepäevakontsert
Naerata nüüd jälle Sa
Maarja-Liis Ilus
Alen Veziko
Margus Vaher
Andre Hein
Raimondo Laikre

Ja kuidas siis mina sellega seotud olen? Olen taustalaulja koos Kaidiga! ;) Vahva, ma olen päris põnevil. V.a. see, et mulle unustati öelda, et proov on! Jepjep. Aga vedasin end ruttu kohale, mis sest, et proov teises linnaotsas oli ja bussid laupäeviti eriti tihti ei sõida! Peale proovi läksin Piiblikooli; sõime ja siis oli osadus-palve-ülistusaeg! :)
Ja siiiiiiiis tuli Pühapäev. Seekord ma juba teadsin, et proov on kella 12-3-i ja sinna ma siis ka läksin igal juhul! Tegelikult on päris põnev ikka NII tasemel meestega laulda: hea hääl+hea välimus, why not? ;) Ja hea võimalus-kogemus mulle endale!
Pühapäeva õhtu olin vist niisama, enam ei mäleta.
Esmaspäeval oli kool ja veelkord kool. Õhtul olin veidi laip (kihkih).
Ja täna on vist Teisipäev, kui ma õieti mäletan, seega oli ka kool. SAIN SOLFIS 4-a! MA ARENEN. jeeeei! ;) Ja siis õhtul käisin korra veel Elleris, olin Vivvuga. NII hea on temaga! Igakord, kui meil aega on, nimetan ma seda aega ´kvaliteetajaks! The Best!
Nii, midagi juhtus täna veel, meelde tuli: Algis sai siia mulle kaasüürilise, kes kolib nädala pärast sisse, eks siis kuulete täpsemalt! AGA mina sain toa valida, jeesh! ;)
Naistepäev on varsti. Jep, ma tean, et see on imelik, aga ma vist lähen kaupsi korra laupäeval (keegi rääkis, et keegi jagab seal kellelegi lilli Naistepäeval, jepjup)! :)
Ja siis nädal pärast lähen ma Lätti ema-isaga-Estriga! Vot see on juba hea uudis. Ma saan Eestist välja- wow! Something good is in front and I am excited about it. Ehk saab midagi mu sees üles õhtutatud! I need this fire again!
Ok, enam kaugemast tulevikust ma rääkida ei oska. Eks aeg räägib (loe ´röögib´) ise! ;)

Kirss

mmm

Vaarika, I love you more then candy and chocolate! :)
mmmmuah

:)

Nii, olen siis kodus. Täna on esmaspäev ja olen ikka veel TüriAllikul. Aga ma ei saa kuidagi tulema; tean, et see ei ole suurem asi vabandus, et ma ei olnud oma vanemaid+Estrit kuu aega näinud ja ma peaksin praegu Tartu poole sõitma, aga ma ei suuda. Igal juhul tulen täna mingi 4-5 ajal siis. Kooli ei jõua, aga sellest pole midagi. Ma elan üle ja ma loodan, et õpetajad minust väga puudust ei tunne! HAHA

Mis siis siinmaal ka toimunud on? Ma ei oskagi õelda, kas on... Kodus olen niisama logelenud, no ok koristanud, aga see võrdubki minu jaoks mitte millegi tegemisega. SEST koristamist olen ma suht eluaeg nautinud. No olgu, see on võib-olla paha sõna, aga mingis mõttes on see mulle alati meeldinud. Siis saab ju kõik korda ja pärast on nii hea tunne, et wow, nii puhas on ja hea on olla. Kui mu ümber on kõik korras ja ma naudin seda, siis tegelikult keegi kunagi ütles, et siis on seespool veidi probleeme. Aga ma ei oska õelda, kas ma olen siis eluaeg probleemides vaevelnud? Mulle meeldib kogu aeg korras kodu ja asjad ja KÕIK. Lihtsalt meeldib. Ma ei ole nii probleemne ka, et pean seda väljapoole elama. Ma arvan!

Aga igal juhul Ester on ingel. Sõna otseses mõttes. Nii kui eile neile alla auto juurde vastu läksime ja ta mind nägi, oli tema esimene lause: SEE ON KIRSI, SEE ON KIRSI. Ma sulasin, pärast veel kallistas ja musitas ja kallistas. Kas ma ütlesin, et musitas ka??? :D Ja loomulikult oli vanemaid ka hea näha. Nad on siiski minu vanemad ja nad on head vanemad. VÄGA HEAD! :) I am truly lucky with them, have always been!

Ja lõpuks ometi sain Vaarikaga eile rääkida, me kõik saime: emm, iss, Essu ja Maria, ja mina. Jep. Vaarika, sa rockid. NAGU PÄRISELT, mis uba sa ajad, et mina ei oska naljaa teha? :D OSKAN JA KUIDAS VEEL! :D haha, seega ära aja mulle enam sellist sokki, eks? ;)

Aga tegelikult me armastame sind ja ootame koju. Kuigi sinna on veel 9-kuu jagu aega.

Ja see nädal. Ma ei taha mõelda sellele, päriselt. NII pikka ja kiiret nädalat ei taha. Üdse ei taha. Iga päev 6:30-i kool pluss muud tegemised: õppimine, gospel, noortekas, Piiblikoolinädalavahetus jne jne. Ja Annely (korteriomanik) tuleb ka terveks nädalaks Tartu. Ta valis nii vale nädala, ma kohe ei tea. SEE nädal lihtsalt peab ruttu mööduma, ma ei elaks üle, kui see aeglaselt veniks... Ausalt! Ahjaa, pluss mingi klaveriarvestus ja s.t. lisaharjutamist. No muidugi, Urseliga hakkavad mingi kontserdiproovid ka veel. I LOVE THIS WEEK, I JUST LOVE IT. Ja naljakas on see, et mina olen täna kodus, kuigi peaksin koolis olema ja õppima ja tubli olema. Jepjep.

Ja mul on kõhuprobleemid.

Ja nagu ma enne mainisin, olen ma ju probleemne laps! :D

Punkt

SÕPRUS II

Nii, Sõbrapäev on kauge minevik juba, kuid tahtsin veel mõtteid seoses sellega siia lisada. Lihtsalt ma hakkasin mõtlema ja KUI mina mõtlen, siis tuleb sealt kõike...
Seekord siis jõudsin sellisele järeldusele, et miks me ainult sõbrapäeval oma sõpru meeles peame? Mulle sai Taanis selgeks, KUI olulised on väikesed kingitused, kaardid, lilled, head sõnad jms. Olles eemal perekonnast ja Eesti sõpradest vajasin ma lähedust ja armastust. Ja huvitav oli see, et keegi ei pidanud kellelegi ütlema, et ÜTLE nüüd talle midagi ilusat või kirjuta talle mingi kirjake või joonista kaart. Inimesed tegid seda vabatahtlikult, mind peeti meeles, minust hooliti. Oli päevi, kus ma ei oleks pidanud vastu mõne sõbra julgustava kaardita või kirjata. Oli päevi, kus ma ise tegin kellelegi midagi positiivset, mis võis tema päeva muuta ja see oli ABSOLUUTSELT vajalik (mitte see laul :D-haha)!
Seega tahtsin ma lihtsalt siinkohal julgustada kõiki, kes seda blogi loevad, PIDAGE meeles oma lähedasi, ärge jätke neid saatuse hooleks. Ega siis Jumal ei loonud meid olema üksi, vaid just sellepärast, et meil oleks omavahel OSADUS! Ja kus saab osadus alguse, just hoolimisest ja armastusest! Midagi väikest; kirjuta talle kiri, saada e-kaart (tänapäeva interneti-ajastul), kaart, mis veel parem: saada PÄRIS postiga, joonista ise kaart, ära osta! Ära unista, et sulle midagi tehakse, tee ise teistele! Räägi julgustavaid sõnu, ära kritiseeri kogu aeg inimesi.

Mis siis Sõbrapäeval tegin? mm, käisin Jenny juures Maarjaga (+ mu teised kallid sõbrad). Jenny on niii armas tüdruk Soomemaalt. Jep, ma ei tea mitte ühtegi paremat vöörustajat, kui seda on Jenny! Kes Jennyl külas pole käinud, see peab kahetsema! :P
Ja siis Reedel sõitsin koju lõpuks. Oma Türikoju! NII HEA oli Mariat näha. AGA emme-issi-Essu järgi igatsen ka juba... Veel nädal, vbl veel kauem, kes teab?
Olgu. tsau.

Sõbrad

Täna on Sõbrapäev!
Siin blogis tahtsin eriliselt head sõbrapäeva soovida oma kallitele, kes on kaugel: VAARIKA JA TUULI, IGATSEN TEID! :)
Ja teistele ka, kes mul seal välismaal pesitsevad ehk siis emm, iss, Essu! :P

yes, yes

Jälle ma igatsen Vaari järgi. Jep, mis teha, ega ma jäängi igatsema vist, seda ei tohi ega saagi maha suruda! Kurb on ainult sees veidi!
Tartu: Ma olen siin nüüd ühe jutiga 4 nädalat+ olnud... Reedel saab 5 nädalat täis ja siis lähen ma lõpuks koju ka! LÕPUKS! Ma igatsen Maria järgi, ja kui nüüd ausalt öelda, siis isegi Morrit tahaks näha. Emmet-issit-Essut ma seekord veel ei näe, nad on veel nädal ära, seega jep. Eks siis hiljem! Oma kodu on ikka oma kodu, siin tunnen ma end ikka nagu külalisena, see ei ole ju MINU oma isiklik korter!!!
Olen nüüd korralikult koolis käinud ja õppinud jms. Asjad hakkavad enam-vähem korda saama, aga palju tööd on veel teha. Ma hoian siin lootust ja usku, et ehk ikka saan eelmise aasta eest stipendiumi, nimesid ei ole veel väljas! Seda raha on väga vaja.
Nii, mis siis vahepeal toimunud on? Mm, gospelkoori laager oli see nädalavahetus, hea aeg oli. Õppisime ikka seda PÄRIS gospelkoori laulu, mõnus! Tekkis õige tunne!
Mis veel? Järgmine nädal tulevad siis mu CIMC inimesed Tartu, armas. Ma näen Emily-t; ma lootsin, et ehk tuleb veel inimesi, keda ma tean, aga ei... Seega hängin umbes 7-inimesega, keda ma absoluutselt ei tunne, ei tea! :D Aga uute sõprade vastu ei ole mul kunagi midagi!
Ma tahaks vahepeal kuskil esineda, mitte nagu et MINA-MINA; selles suhtes, et tahaks mingit uut kogemust, vaheldust. Midagi uut proovida. Jep, mitte lihtsalt laulda, vaid nautida seda!
Ok, ma ei viitsi praegu kirjutada. Lähen.

Päevasõna

Järgnev jutt on päevasõnast:

Billy Graham on öelnud: “Ükskõik, millal keegi küsib, kuidas ma saan olla nii kindel selles, kes ja mis Jumal tegelikult on, meenub mulle alati lugu poisikesest, kes oli läinud lohet lennutama. Tuul oli üsna tugev ja suured pilved ujusid üle taevalaotuse. Lohe lendas aina kõrgemale ja kõrgemale, kuni oli pilvedes peidus. “Mida Sa teed?” küsis üks mees poisilt. “Lohet lennutan,” vastas poiss. “Lennutad lohet? Kuidas sa selles kindel saad olla, sa ju ei näe teda?” jätkas mees. “Ei näe jah, kuid iga natukese aja tagant tunnen tõmmet ja võin kindel olla, et lohe on alles.” vastas poiss.” Ära looda Jumala osas teiste jutule. Leia Jumal enda jaoks, kutsudes Jeesus Kristuse oma ellu. Siis võid oma südames tajutava sooja ja imelise tõmbe kaudu olla kindel, et Jumal on olemas ning elab Sinu südames.

Ja mina oskan õelda vaid AAMEN!

I miss her

Vaarika!
Ma igatsen sind. Väga igatsen! Sa võiksid vahepeal koju tulla, mulle kalli-kalli teha ja siis tagasi minna. Tule eks? Isegi, kui me ei olnud 100% parimad õed, heal juhul 50%, oled mulle ikkagi väga oluline ja ma igatsen sind. Lihtsalt et sa teaksid, Tartu pole mind muutnud! Absoluutselt pole, olen ikka sama Kirss, kellel on oma kiiksud. Jep, sedasi siis.
Ja siis veel seda ka, et ma igatsen praegu terveks saada. Ah, mis igatsen, tahan hoopis. Kolmapäeva õhtust saadik nohu käes vaevelnud ja alles nüüd on veidi parem juba, kuid see selleks. Pluss nõme tunne on, et ma pole ülde kooli sattunud. Või noh olen, aga mitte piisavalt, sest kuidas sa käid haigena. Ja see on tegelikult veidi nõiaringi moodi, sest siis, kui enam käinud pole, siis on väga raske uuesti minna, seeest siis on ju asjad tegemata ja raske on kuskilt 0-st alustada vms. Anyways, ma üritan homme jala siiski ukse vahelt sisse panna. We´ll see.
Mmm, täna on pühapäev, kell on 12:17 ja ma olen toas. Ma ei olegi koguduses. Ma oleks läinud küll, kui keegi oleks järgi tulnud või buss oleks ukse juurest ukse juurde viinud, seega veidi nõme. Nõme on haige olla ja veel nõmedam on kogudusse mitte minna. Kuigi ma eile olin ja sain ka veidi oma osa. Märt Vähi jagas Piiblikoolis Jumala osadusest ja mõnus oli. See ei olnud isegi mõnus VAID see oli super. I felt Gods love really strong in my heart and it was awsome! Seega ehk ma sain siis oma osa eile! =)
Ning siis veel sellest, et mul on kallid sõbrad; kallimad kui kuld, kallimad kui hõbe ja kallimad kui kõik maailma varandus kokku. Mul oli hea nädalalõpp, isegi kui ma haige olen.
Ja seda, et kas ma kahetsen, et Superstaari ei läinud? Ei & Ja! Loomulikult oleks tahtnud näha, kas minus on midagi, mis oleks lasknud mul tipuni jõuda; samas ei taha ma oma nägu miljonitele näidata ja õelda, et vaadake mind, vaadake KUI hea ma olen, sest mul on veidi teised eesmärgid. Ja need oleks saate käigus kaduma läinud. Mul ei ole vaja järjekordset põhjust Jumalast eemaldumiseks!
Kuna mul on praegu igav, siis ma lähen sööma. Jep.
Talk to u later!

´S wonderful...

mmm. Õpin siin oma koolilaule praegu, kell on 8:34 hommikul. Ma ei suutnud oma silmi täna lahti teha, lihtsalt ei suutnud... Nii raske oli! :D Tahtsin varem tõusta, et veidi õppida ja ärkasin ikka 45 min. hiljem, aga suva! :)
Eile õhtul oli vahva, käis külaline. Täna lähen ise tuttavaga kohvikusse ja kolmap. tuleb LinsaNinja siia vist! Ok, see tähendab vist, et mul pole nii paha tuju enam, kui eelmise blogi ajal! Ma olen väga muutuva tujuga kogu aeg... mmm, mu mehel peaks "vedama"!
nii, mis veel siis. Ma ei lähegi Superstaari. Isiklikud põhjused, mis andsid mu südamele lõpuks rahu, kui ma EI ütlesin! Loodan, et keegi pettunud pole, mina igal juhul ei ole. :)
(Peaks küüned ära lõikama)
ma olen hakanud korralikult süüa tegema jälle. Eelmise nädala kõige korralikumad söögid olid nädalavahetusel, sest siis olid vanemad siin! :D hehe
Anyways jep.

crap

...ok, honestly, I am tired of all this crap that is happening in my life all the time. I didnt need this thing now.
Nr.2. Igakord, kui ma tahan kuskile minna või midagi lahedat teha, siis on mu tervis ikka eriti korrast ära (väike vihje: kõhugripp). No mida iganes. Kõik nädalavahetused passin ma kodus ja mmm pm-lt, ainult siis teen midagi, kui ma ise end kuskile kutsun. Ja pluss ma lugesin mingit lauset kuskilt, et me peame ise ütlema oma sõpradele, et nad on kallid jms, AGA millalnemadsedateevadsiis? mulle? esimesena?
Ok, mul on mu pärlid ja ma ei peaks nii palju vinguma, kuid ma ei suuda mõnest asjast oma elus enam aru saada. Ma ajan vist ise end kõige rohkem närvi, seepärast ka sellised neg. blogid.
shootshootshoot on mu lemmiksõna viimasel ajal! :)

shoot

Mu elus on midagi teisiti ja ma ei saa talle rääkida, sest...
punkt

Pühapäev

Pühapäev ehk Püha Päev. mmm. Ma hakkasin mõni nädal tagasi sellele mõtlema. Pühapäev os lahti kirjutades püha päev. Ükski teine nädalapäev ei oma sellist tähendust, aga Pühapäev omab. Nii, olen enamuse ajast unustanud, kui oluline on meie jaoks võtta aega, et puhata, et olla vaikuses, et kuulata, et aru saada... Juutide jaoks oli selleks Laupäev, Sabbath. Meie oleme selleks muutnud Pühapäeva ja enamus ei puhka siis ka. Näide: Mis ma tegin eelmine pühapäev? Käisin koguduses, siis läksin Tartu ja hakkasin kohe oma uues kodus koristama. Ok, ma võin ju vabanduseks õelda, et mulle meeldib puhtuses elada ja ma ju alles sain selle kodu, oli vaja kõik oma käe järgi sättida... AGA miks ma tegelikult seda tegin Pühapäeval? Perepäeval, Puhkepäeval? Sellepärast, et ma olen enda jaoks kaotanud Pühapäeva. Kõik päevad on Esmaspäevad ja Reeded, Teisipäevad ja Kolmapäevad, Neljapäevad ja Laupäevad... Pühapäeva ei ole enam!

Aga sujuvalt üle minnes, sain ma Tartu siis uue kodu. Olen tänulik. 2-toaline, alles äsja remonditud, maksan sõbrahinda, asukoht hea! :) Praegu olen üksi, eks paistab, mis tulevik toob + esialgu on koht mul suveni!

I´ll be found in You! Ma ei ela enam reaalsuses. Ma kardan, et mida aeg edasi, seda rohkem elan ma unelmates ja teen enda jaoks asjad raskemaks. Kogu aeg otsin tegevust, et ei oleks niisama olemist, sest siis hakkan ma liiga palju mõtlema.

Koolis oli eelmine nädal hea olla jälle. Kuigi oli palju tegemist ja koju jõudsin iga päev 7 ajal alles, ja siis olin liiga väsinud, et midagi üldse teha... Igal juhul, eks paistab, kuidas järgmine nädal läheb. Pluss ema-isa tulevad Tartu minu juurde 3-ks päevaks! Hetkel olen küll kodus, eks homme Tartu!!!!!!

Mmm, mis veel? Vaarikal on kõik hästi. Mul on hea meel selle üle. Peabki olema hästi, kui õiges kohas olla ju! Ja seda ta on 100%! Hea perekond + meie tuttavad elavad ka seal läheduses!

Ok, hakkan varsti kogudusse minema..

mmmmmmmmmmmmm

mmm. Mõtlema paneb.
Kaua ma ikka üritan.
Ja Maria, aitäh nende lausete eest:
"Aga usu mind: millalgi, kui õige aeg käes on, tuleb poiss, kes vb on nii mugavdunud sellega, et kõik teised temaga ühendust võtavad ning ta ise ei vaevugi ühendust võtma, kuid kui ta sind kohtab, on ta sul kui takjas kinni ja otsib ise ühendust ( takja all ei mõelnud ma nüüd päris nii, aga said aru pointist eksole)!
…Sest see õige aeg pole veel käes. Vb Jumal tahab, et sul poleks praegu seda õiget sinu kõrval, kuna sa ei saaks ega annaks piisavalt tähelepanu oma muusikakoolile. Aga vb Jumal just tahab, et sa praegu hoopis sellega tegeleksid.
Peaksid teadma ju seda ütlust, et just siis, kui sa kõige vähem oodata oskad, koputab see õige su õlale ja on sinuga edaspidigi ja alati toetamas!"
PUNKT

uus on.

It feels great. To be in a year 2008. Tegelikult on selline huvitav rahu südames täna. Mul ei ole ammu rahu olnud. Kui ma praegu jalutama läheksin, siis oleks küll vist üks vaikne hääl peas kordamas, et kõik saab korda kirss. Ja et uus on ees. Ära vaata tagasi.
Ma igatsen Vaari järgi. Ta on nii ilus piltidel. Ok, usun, et päriselus veel parem! Ta on ju niiiiniii kallis. Meie Vaarikas! :)
Ok, lähen võtan näomaski maha! :P
tsau

Ninasarvik!

- Kirsu Kahe Takti päeval!




Aeg lendab. Nagu lind, ainult poole kiiremini.


Juba on käes 15.detsember, kõigest nädal selle aasta jõuludeni. Tulevad vist mustad? Kuigi lootus ju jääb, et ehk sajab ka midagi valget sealt taevast lõpuks alla.


Kuna ma kirjutan nii vähe siia, siis igakord kui tuleb tahtmine jälle end veidi avada, on umbes 100 sündmust ja üritust eelmisest korrast juurde tulnud ja ma ei jõua sellest kõigest kohe kindlasti rääkida.


On olnud võistlusi, konkursse, esinemisi, kontserte jms. Olen käinud koguduses, noortekal, jõulupeol, Tallinnas, Türil, kaubamajas, balletti vaatamas... =)


Kõige meeldejäävam sündmus viimati oligi Kaks Takti Ette. No tänu Andrele sain ka maitse suhu. Andre Hein (Elleris II-l kursusel, pop-jazz, ka urseli õpilane) sain viimase 6 finalisti sekka ning siis tuli teha omabändi voor. Vinge, sest mind kutsuti taustalaulu laulma. Nüüd saan ka ära õelda siis, et mul on kaamerad näos olnud ja Eesti kuulsused vastu jalutanud terve päeva. See aga sellest. Kogemus iseenesest oli ju hää!


Mis veel siis? Kuna kohe kohe on ju jõuluvaheaeg algamas, siis räägiks ehk veidike ka koolist. Hinded on korras (no tubli tüdruk, nagu ma olen...), viimane erialaarvestus on veel tulemas järgmisel teisipäeval ja siis võin õelda VABADUS! Ja ehk ka tunda selle sõna maitset oma keelel. Kuna meie kool algas ju nädal varem teistest koolidest ja on siiamaani kestnud ilma ühegi vaheajata siis on päris raske vastu pidada. Kuid olen hakkama saanud! =) Palju asju on siiamaani, mis mulle kooli juures ei meeldi, kuid umbes samapalju või rohkemgi õnneks meeldib. Seega hea kaalub vähemalt siiamaani halva üle! Ma kujutan ette, et kui ma peale 3 aastat õpinguid veel midagi kobisen, siis olen ma ise juba süüdi. Ma saan nii palju kogemusi, elamusi ja praktikat, et see on uskumatu. JULGUS muudkui koguneb minusse.


Inimesed mu ümber on ehk veidi pealiskaudsed, kuid võib-olla on asi siiski minus. Ma ei tea! Lihtsalt kui mu kõige kallimad on ära kuskil, reisimas, kodus vms, siis olen ma enamasti Tartus üksi ja KUI ma ise juhuslikult kellegagi ühendust ei suvatse võtta, siis olengi üksi. On olnud õnnelikke hetki, kus mind on külla kutsutud (MARIS, see päev oli nii vahva)... Ok, ma ei hakka melanhoolseks muutuma, see selleks. Kuid vahel tahaks, et ma ei oleks see inimene, kes ise end teistele külla kutsub! Olen jõudnud järeldusele, et jah pealiskaudsus on meis kõigis sees ja see teeb so feaking angry´ks mind!


KUID veidi positiivsemalt poolelt. Vaaru kallis läks Kanadasse, tähendab see on nii neg. kui pos. Minu jaoks kahtlemata neg, sest ma igatsen teda. Kuid see kallike vajas äraminekut ja kuidas veel. Siis mu emme-issi on üldse Aafrikas, jajah :D AH et mis nad seal teevad ve? No küsi neilt! Essu jätsid koju, Gerlika hoiab! Ps! Kes veel ei tea, siis Maria elab ka meil (mu vanemaid tundes peaksite mõistma seda).


Ma tänan Jumalat et ma koju tulin eile, sest pisiEssu läks öösel hüsteeriasse. Hoidsin teda nii enda vastus, siis jäi tuttu uuesti ja siis valvasime teda gerlikaga kordamööda. Ehk siis öö üleval. Nii mul viimasel ajal ongi... Ei saa magada. Siis kui tahaksin, siis aetakse üles või ei jää lihtsalt. Elu ei ole kerge. Elu on lihtsalt elu, oma kiuksude ja raskete olukordadega!


Mis veel siis? Huh, mu oma elu on praegu üks MESS. Sõna otseses mõttes. Raske on jääda iseendaks, maailm tormab peale. Käisin vaatamas sellist etendust nagu NINASARVIK, kus kõik inimesed muutusid lõpuks ninasarvikuteks. Ma tunnen nagu mina oleksin ka muutumas ninasarvikuks, üheks sellest hallist massist, mis mulle iga päev tänaval vastu kõnnib. Ja kas ma siis tahan? NO ei, kuid mingi osa minust samas tahab, sest nii tundub lihtsam. Metsa, kas see on siis tõesti see tee, mida mööda ma tahan käia? Me vajame inimestena lähedust, ja kui me ei saa seda oma kõige kallimatelt, siis läheme me otsima mujalt. Ja seni otsime, kui tuleb mingi asendusaine, mis on tegelikult CRAP.


Huhuh. Läks jälle kurvaks jah? Head Jõulumeeleolu ma luua ikka ei oska. Ja ega eriti ei taha ka.
tsau praegu. Kunagi jälle! :)